ESILEHELE TEHASED UUDISED
RAADIOAPARAATIDE SAATUS EESTIS 1941. AASTA SUVEL

Varsti pärast sõja puhkemist Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 korjas Nõukogude võim Eestis elanikelt ära raadioaparaadid. Osa hoiule võetud aparaate hävis (näiteks kogumispunktide põlenguis), osa purustati võimuesindajate poolt kuritahtlikult, osa aparaate jäi terveks ja anti hiljem Saksa võimude poolt elanikele tagasi.
1941. aasta sügisel laekus Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitusele arvukalt eraisikute ja kohalike postkontorite pöördumisi hoiule võetud raadioaparaatide saatuse teadasaamiseks, palveid aparaatide asendamiseks jne. Need on säilinud Rahvusarhiivis vastavas kaustas (ERA.R-163.1.234). Kuna raadiote tagastamist korraldas Saksa Sõjaväe Väliteadete Komandatuur, suunati pöördujad nende küsimustele sisulist vastust andmata edasi vastava asutuse poole.

Paremal: Rahva Hääles 28.06.1941 ilmunud teadaanne raadioaparaatide elanikelt ära korjamise kohta.


TALLINN ja NÕMME
Tallinnas ja Nõmmel jäi valdav osa 1941. aastal rekvireeritud raadioaparaatidest terveks, kuid nende tagastamine ei toimunud just ülemäära rutakalt ja valimatult. Reaalkoolis hoiul olnud aparaatide tagasi andmine algas 1941. aasta septembri lõpus ja jätkus veel 1942. aasta jaanuaris; vastuvõtjaid ei tagastatud bolshevikele, juutidele jm "ebaustavatele" isikutele; osa aparaate reserveeriti ka sõjaväele. Lisaks sellele korjasid Saksa võimud (ainult Tallinnas?) ära sisseehitatud valjuhääldiga patareivastuvõtjad, vahetades need võrkaparaatide vastu.

   
Tallinnas ära korjatud raadioaparaadid Tallinna Reaalkooli aulas ja riietehoius, pildistatud pärast Tallinna vallutamist saksa vägede poolt. Raadioinsener Albrecht Põdruse fotod Maiu Preismanni erakogust Enn Nõu vahendusel.


Tallinlaste raadioaparaadid kõik alles (Linna Teataja 19.09.1941)
Peale soome pusside, kirveste, labidate, kangide ja muude "relvade" korjasid bolshevikud rahvalt ära ka kõik raadioaparaadid. Mäletame veel neid pikki sabasid, kus inimesed ränkade karistuste kartusel suurte kastidega kannatlikult ootasid hetke, mil nad saavad oma kallist aparaati üle anda - kommunistidele. Korjati kokku tuhandeid aparaate, mis olid omandatud vaevaga teenitud summadega. Arusaadavalt polnud kellelgi kerge lahkuda hinnalisest ja armsaks saanud esemest.
Õnneks ei jõudnud kommunistlikud võimumehed neid aparaate kuhugi edasi toimetada, ja nagu Tallinna kohta on selgunud, on siin kõik kodanike raadioaparaadid alles ja terved. Nii on lootust kõigil, kes oma aparaadid ära andsid, neid tagasi saada. Millal tagasiandmine algab, see selgub kõige ligemal ajal.


Teadaanne kõigile raadioaparaatide omanikele (Linna Teataja 21.09.1941)
Käesolevaga kutsutakse kõiki raadiokuulajaid, kes 20.9.1941. a. veel omasid raadiovastuvõtja, teatama oma elukoht ja aparaadi tüüp alates 22.9.1941. a. kuni 1.10.1941. a. kella 8-19 telefonivõrku, Vene 9.
Andmeid vajatakse uue kartoteegi sisseseadmiseks.
Kes selle üleskutse tähele panemata jätab või sellest kõrvale hoidub, see loetakse loata kuulajaks ja teda karistatakse vastavalt sõjaseadusele.
Venelaste poolt äravõetud raadiovastuvõtjate tagasiandmine, niipalju kui neid veel on olemas, algab lähemail päevil.


Teadaanne kõigile raadioaparaatide omanikele (Linna Teataja 28.09.1941)
Kõik raadiokuulajaid, kes omasid 20.9.41. a. veel raadiovastuvõtja, peavad end üles andma 3.10.41. a. kella 8-19 telefonivõrku, Vene 9.
Suure tungi tõttu on ülesandmise tähtaega kahe päeva võrra pikendatud.
Kes selle üleskutse jätab tähele panemata või sellest kõrvale hoidub, see loetakse loata kuulajaks ja teda karistatakse vastavalt sõjaseadusele.
Venelaste poolt äravõetud raadiovastuvõtjate tagasiandmine, kui neid veel on olemas, jatkub lähemail päevil.
Tallinna Väliteadete-Komandatuur


Raadioaparaatide tagasiandmine algas (Linna Teataja 30.09.1941)
Bolshevike poolt Tallinna kodanikelt äravõetud raadioaparaatide tagasiandmisega on tehtud algust. Üldse korjati Tallinnas ja Nõmmel ära umbes 24.000 raadioaparaati. Enamus neist on bolshevike kiirel põgenemisel jäänud kohale ja säilinud tervena. Ärakorjatud raadioaparaatide omanike kohta on koostatud nimestikud. Kellele on otsustatud aparaat tagasi anda, sellele läkitatakse koju kutse, millele on märgitud tagasiandmise aeg ja koht. Muidugi nõuab hulga aparaatide tagasiandmine aega. Tagasiandmist toimetatakse nõnda, et ei tekiks pikki ootajate sabasid. Kodanikel tuleb oodata, kuni neile saabuvad koju kutsed. Ärakorjatud raadioaparaadid asetsevad Tallinnas reaalkoolihoones, kus toimub ka aparaatide omanikele kätteandmine.

Raadioaparaat jälle käes (Linna Teataja 04.10.1941)
Bolshevike poolt ärakorjatud raadioaparaatide kätteandmine omanikele on Tallinnas praegu käimas. Aparaatide omanikud, kelledele on otsustatud raadioaparaadid tagasi anda, kutsutakse kohale kirjaliku teadaandega. Väljaandmine toimub reaalkooli hoones. Sageli võib nüüd näha seal, kuidas kodanikud väljuvad uksest rõõmsate nägudega, kandes käes oma vana armast taasleitud sõpra - kehakat raadioaparaati.

Nõmmel raadioaparaatide kätteandmine lõpule jõudnud (Linna Teataja 23.10.1941)
Bolshevike poolt omal ajal rahvalt ärakorjatud raadioaparaatide kätteandmine Tallinnas ja Nõmmel on kestnud juba mõnd aega ja hulk tuhandeid aparaate on jälle omanike kodudesse tagasi viidud. Nõmmel on aparaatide kätteandmisega jõutud lõpule. Kolmapäeval anti viimsed raadioaparaadid omanikele välja. Üldse on Nõmmel aparaate kätte antud 6000 ümber. Tallinnas see töö jatkub.

Teadaanne patareivastuvõtjate omanikele (Linna Teataja 30.10.1941)
Väliteadete komandatuur teatab:
Reedel, 31. oktoobril 1941, kella 10 kuni 13 tuleb kõik sisseehitatud valjuhääldajaga patareivastuvõtjad ümber vahetada võrkvastuvõtjate vastu. Ümbervahetamine toimub Reaalkoolis, Vabaduspuiestee 2.
Tallinna Väliteadete Komandatuur.

Üleskutse! (Linna Teataja 02.11.1941)
Kõik seni äraandmata patareivastuvõtjad sisseehitatud valjuhääldajaga tuleb 5.11.41. kella 9-15 Reaalkoolis võrkvastuvõtja vastu ümbervahetamiseks ära anda.
Väliteadete-Komandatuur.

Raadioaparaatide tagasiandmine Tallinnas (Linna Teataja 12.11.1941)
jatkub endiselt. Seni on jõutud apraate anda endistele omanikele umbes pooled kogu ärakorjatud aparaatide hulgast. Aparaatide tagasiandmist on teataval määral aeglustanud raadioaparaatide endiste omanike nimekirjade pidev kontrollimine, sest tahetakse vältida aparaatide sattumist ebaustavate isikute kätte.

Teadaanne raadioaparaatide kättesaamise kohta (Linna Teataja 21.11.1941)
Tallinna reaalkoolis, Vabaduse p. 2, asetsevate ülejäänud raadiovastuvõtjate kohta koostatakse eraldi kindel nimekiri.
Et saada täielik ja täpne omanike nimekiri ning ülevaade järelejäänud aparaatidest, selleks läheb aega mitu nädalat. Sel põhjusel ei ole ka võimalik täita ettepanekuid ja palveid aparaatide kiirendatud või eelistatud väljaandmise kohta.
Samuti ei ole võimalik purustatud, põlenud või venelaste poolt äraviidud aparaatide asemele uusi anda. Ühe osa aparaatidest peab reserveeritama sõjaväele, ka siis, kui need ei kuulunud juutidele või bolshevikele.
Raadioaparaatide omanikud, kes kutsel märgitud tähtajal oma aparaatide järele ei saanud tulla, peavad seni ootama, kuni kõik veel siiani kätteandmata aparaadid on välja jagatud.

TALLINNA POSTIKOMISSARI TEADAANNE
raadioaparaatide tagasiandmise kohta (Eesti Sõna 13.01.1942)

Raadioaparaadid, mis kuudel juunist augustini 1941 enamlaste korralduste kohaselt Eesti elanikkonnalt ära võeti, on pärast saksa sõjavägede saabumist suuremalt osalt selleks õigustatuile tagasi antud. Veel olemasolevad aparaadid antakse tagasi nüüd.
Tagasiandmine Tallinna piirkonna elanikele algas Tallinnas, Vabaduse puiestee 2 (reaalkoolis) 12. jaanuaril 1942. Ülejäänud aparaatide tagasiandmisest teatatakse õigeaegselt.
Igal selleks õigustatul tuleb oodata kutset. Väljaandmist väljaspool järjekorda põhimõtteliselt ei toimetata. Kutsel määratud tähtajast tuleb täpselt kinni pidada. Kõik kahjud kannab viivitaja ise.
Vastuvõtmiseks on õigustatud omanik, kes peab oma isikut tõendama järgmiste dokumentide najal:
1) kutse (kutsed 1941. aastast on maksvusetud);
2) aparaadi äraandmisel saadud kviitung; kviitungi puudumisel võib esitada politsei poolt väljaantud tõendise, mis tunnistab omamisõiguse kahtlusetuks;
3) ametlik politsei poolt väljaantud isikutunnistus omaniku enda allkirjaga, pass või mõni muu täisõiguslik tunnistus;
4) raadioluba.
Hooldaja peab veel esitama hooldamistunnistuse.
Kui on olemas tungivaid põhjusi, nagu küüditamine, haigus, eemalolek, võib aparaadi välja anda selleks volitatule, kes esitab ametivõimude poolt väljaantud volituse. Abielupooled võivad teineteist asendada.
Väljaandmisel kellelegi selleks mitteõigustatule ei vastuta post kahjude eest. Ka muude kahjude eest ei vastutata.
Tallinna postikomissar.


HARJUMAA

JÕELÄHTME VALD
Jõelähtme vallas hoiule võetud raadiod olevat viidud Tallinna ja oktoobris 1941 oli nende saatus lahtine. (ERA.R-163.1.234).

KUUSALU VALD
Kuusalu vallas hoiule võetud raadiod, kokku 159 aparaati, viidi Saksa võimude poolt Kuusalu vallamajast Rakverre. Septembris 1941 oli raadiote saatus lahtine. (ERA.R-163.1.234).

Kuusalu vallas hoiule võetud raadioaapraatide nimekiri on säilinud (Tallinna Linnaarhiiv, TLA.216.1.12). Lisaks omaniku nimele ja aadressile ning raadioabonendi numbrile on nimekirjas ka raadioaparaadi mark ja lampide arv.
Kuusalu valla elanikele 1941. a-l kuulunud raadiod:
43 Are, 18 teadmata, 17 Vef, 13 Philips, 11 Standard, 10 Ret, 10 omatöö, 8 detektor, 7 Ars, 5 PK3 (Kapsi), 4 Telefunken, 2 Tartu Telefonivabrik, 2 Suprema, 1 Aglo, 1 Ülo (Koit), 1 Esto-Muusika, 1 Toko, 1 Centrum (Kapsi & Ko?), 1 Ekco, 1 Gec, 1 His Masters Voice, 1 KB


LELLE
Lellest saadeti 474 hoiule võetud aparaati Tallinna ja novembris 1941 oli nende saatus lahtine. (ERA.R-163.1.234).

PRANGLI SAAR

Eesti Sõna 27.11.1942 lk 4
...Saarel leiduvad 15 raadioaparaati aga korjasid venelased ära ja viisid Keri saarele, kus nad need ära põletasid. Vallavanem suutis päästa vaid 2 aparaati. Praegu on Pranglil 5 raadioaparaati...



TARTUMAA

TARTU
Tartus jäi enamik Nõukogude võimude poolt rekvireeritud raadioaparaatidest 1941. aasta suve sõjasündmustes terveks ja anti hiljem elanikele tagasi.
Siiski ei pääsenud Tartus päris kaotusteta. Paar tuhat linnas kokku korjatud raadioaparaati asus Tartu tütarlastegümnaasiumi võimlas Kalevi tänavas. Hoone süttis 21. juulil 1941. Tänu koolirahva ja kohalike elanike jõupingutustele suudeti tulele piir panna ja suurem osa raadioaparaate päästa, kuid tules hävis umbes 600 vastuvõtjat (Eesti Sõna 19.03.1942 lk 3).


Raadioaparaatide tagastamine (Postimees 1941):
09.08.1941: Välikomandatuurist teatatakse, et esmaspäeval, 11. augustil antakse Tartu elanikele tagasi esimene osa konfiskeeritud raadioaparaate Riia ja Kalevi tän. nurgal gümnaasiumi hoones. Esmaspäeval antakse välja kl. 10-11 aparaadid vastuvõtu järjekorranumbritega nr. 1-301 ja kl. 11-12 aparaadid nr. 2001-2300.
Aparaate antakse välja vastuvõtutunnistuse vastu ja ainult raadioloa ettenäitamisel, kus on sisse kantud äraandmisel aparaadi number.
Juhitakse veel kord tähelepanu sellele, et juudid ja poliitiliselt mitteusaldusväärsed isikud oma raadioaparaate tagasi ei saa.
15.08.1941: laupäeval, 16. aug. Tartu Tütarlastegümnaasiumis kl. 9-12 ja kl. 14-16. Väljaandmisele kuuluvad numbrid 3021-3500, 4380-4489 ja 5260-5293.
26.08.1941: kolmapäeval, 27. augustil s.a. kella 9-12-ni ja kella 14-16-ni järgmistele numbritele: 4269-4379, 4595-5005,
5501-5544, 6968-7000. Kätte võib saada aparaate ka varem väljakuulutatud numbrite järgi, kui omanikud pole veel neile järele tulnud.
28.08.1941: 30. augustil s.a. kl. 9-12 ja 14-16-ni, väljaandmisele kuuluvad nr. nr. 5294-5500 ja 7202-7265.
30.08.1941: 1. sept. s.a. kl. 9-12-ni ja kella 14-16-ni, ja 2. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele kuuluvad nr. nr. 301-600, 1501-1800 ja 2601-2742. Eelmiste väljakuulutatud numbrite järgi väljaandmist eeltähendatud päevil ei ole.
04.09.1941: reedel, 5. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni. Väljaandmisele tulevad nr. nr. 3501-3578, 4509-4594 ja 7481-7639. Varem väljakuulutatud numbrite väljaandmist sel päeval ei ole. Sellest teatatakse eraldi.
16.09.1941: 17. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni ning 18. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele tulevad hoiunumbrite järgi aparaadid 601-900, 1801-2000 ja 3001-3022.
19.09.1941: 20. ja 22. sept. s.a. kl. 9-12-ni ja kl. 14-16-ni. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 901-1500.
22.09.1941: kolmapäeval, 24. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni ning 25. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele kuuluvad aparaadid hoiunumbritega 3579-4000, 7001-7200 ja 7401-7482.
27.09.1941: esmaspäeval, 29. sept. s.a. kella 9-12 ja 14-16. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 2301-2600, 5006-5259 ja 5700-5720.
07.10.1941: kolmapäeval, 8. okt. s.a. kella 9-12-ni ja kella 14-16-ni. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 2743-3000 ja 6942-6967.

Hoiunumbrid Tagastamise kuupäev
1-301 11.08.1941
301-600 01.09.1941
601-900 17.09.1941
901-1500 20. ja 22.09.1941
1501-1800 01.09.1941
1801-2000 17.09.1941
2001-2300 11.08.1941
2301-2600 29.09.1941
2601-2742 01.09.1941
2743-3000 08.10.1941
3001-3022 17.09.1941
3021-3500 16.08.1941
3501-3578 05.09.1941
3579-4000 24.-25.09.1941
?
4269-4379 27.08.1941
4380-4489 16.08.1941
?
4509-4594 05.09.1941
4595-5005 27.08.1941
5006-5259 29.09.1941
5260-5293 16.08.1941
5294-5500 30.08.1941
5501-5544 27.08.1941
?
5700-5720 29.09.1941
?
6942-6967 08.10.1941
6968-7000 27.08.1941
7001-7200 24.-25.09.1941
7202-7265 30.08.1941
?
7401-7482 24.-25.09.1941
7481-7639 05.09.1941


Kadunud raadioaparaatide otsimine (Postimees 1941):
20.08.1941: RET nr 8176, "kommunistide poolt leivatööstus Kook’i juures autoga ära viidud", otsib A. Järv
21.08.1941: SABA nr 20291, otsib Krips
22.08.1941: STANDART, "kommunistide poolt leivatööstus Kook’i juures autoga ära viidud", otsib A. Järv
06.09.1941: TELEFUNKEN nr 41504, "põlemise ajal Pikk tn 10 aeda kantud kraami juurest kaduma läinud"
17.09.1941: SIERA, "põlemise ajal Raekoja 35 ära kadunud", otsib Leier
20.09.1941: PHILIPS 645A nr 13603, "kadus Tuule tn teise korra korterist"
22.09.1941: PHILIPS 645A nr 14408, "välja antud KK Pallase ruumest augustis", otsib: P. Oja

ELVA

Postimees 11.07.1942, lk 2:
Kuidas vabanes Elva
9. juulil möödus aasta Elva vabanemisest kommunistide hirmuvalitsuse alt...
... Kella 10-ks kogunes neid /metsavendi/ õige ohtrasti seltsimajja. Enne seda olid kerkinud juba sini-must-valged lipud, kiiresti kõrvaldatud raudteejaama juures punaste äbarik "mälestusmärk" ja paljud kodanikud suutnud välja tuua kogumiskohast oma äraantud raadioaparaadid...



JÄRVAMAA

PAIDE
Paides hoiule võetud raadiod viidi Nõukogude võimude poolt ära. Novembris 1941 levisid teated, et olevat hoiul Tallinnas kas Kommertskoolis või Reaalkoolis. (ERA.R-163.1.234).

TAMSALU
Tamsalu postkontorisse kogutud 173 hoiule võetud raadioaparaati laaditi kõik Tamsalu jaama komandandi korraldusel vagunisse ja viidi minema. Oktoobris 1941 oli raadiote saatus lahtine ja paluti elanikele asendusaparaate. (ERA.R-163.1.234).
Tamsallu kokku kogutud aparaatidest oli:

   patarei 1-lambilisi - 1 tk
   patarei 2-lambilisi - 8 tk
   patarei 3-lambilisi - 73 tk
   patarei 4-lambilisi - 57 tk
   patarei 5-lambilisi - 13 tk
   patarei 6-lambilisi - 3 tk
   patarei teadmata lambilisi - 12 tk
   võrk 2-lambilisi - 2 tk
   võrk 4-lambilisi - 1 tk
   võrk 6-lambilisi - 1 tk
   detektoreid - 2 tk



TAPA
Tapal hoiule võetud aparaadid olevat kõik(?) sõjatules hävinud. (ERA.R-163.1.234)

TÜRI
Türil hoiule võetud raadiod, kokku 1213 aparaati, laaditi Nõukogude võimude korraldusel Türi jaamas vagunitesse ja veeti osaliselt Tamsallu ja osaliselt teadmata kuhu. Osa olevat jõudnud Tallinna. Oktoobri alguses 1941 oli raadiote saatus lahtine, novembri alguses levisid endiselt kuuldused, et aparaadid on Tallinnas. (ERA.R-163.1.234)

VÄÄTSA VALD
Novembris 1941 levinud teadete kohaselt olid Väätsa vallas hoiule võetud aparaadid viidud Tallinna. (ERA.R-163.1.234)



PÄRNUMAA

PÄRNU-JAAGUPI
Pärnu-Jaagupis kokku kogutud aparaatidest hävis laoruumiks kasutatud hoone põlengus 160-170 raadiot. Osa aparaate olid elanikud varem kätte saanud. Kuna tulekahjus hävis ka hoiulevõtmise nimekiri, puudus postkontori ülemal 1. novembri 1941 seisuga info selle kohta, kes olid raadiod kätte saanud ja kelle aparaadid olid hävinud. (ERA.R-163.1.157)



SAAREMAA
Saaremaal rekvireeris Nõukogude võim elanikelt esmalt telefonid, seejärel raadioaparaadid ja lõpuks ka jalgrattad (vt Postimees 28.10.1941 lk 2). Jalgrataste ärakorjamist olevat põhjendatud sellega, et neid võivat kasutada vaenlase langevarjurid. Rattad võeti ära ilma kviitungit vastu andmata ja need koguti Kuressaarde. Hiljem otsisid saarlased oma jalgrattaid veel tükk aega ajalehekuulutuste abil taga.

KURESSAARE postkontoris hoiul olnud raadiote elanikele tagastamine algas kohaliku komandandi 19. detsembril 1941 väljastatud korralduse põhjal ja jaanuari keskel 1942 oli suurem osa aparaatidest elanikele tagasi antud. (ERA.R-163.1.234)



HIIUMAA
Ka Hiiumaal korjati elanikelt kokku nii raadioaparaadid kui jalgrattad. Kärdlas koguti raadiod kirikusse ja ilmselt jäid kõik aparaadid terveks. Küll aga lasti vahetult enne sakslaste tulekut sõjatribunali otsusega maha Kärdla täitevkomitee esimees Harald Mammuspuu ja sekretär Leida Pähel. Põhjuseks arvatavsti see, et nad olid "omavoliliselt" lubanud elanikel hakata oma raadioaparaate ja jalgrattaid sõjamöllust päästmiseks ära viima (vt Eesti Sõna 8.01.1942 lk 6 ja 16.10.1942 lk 6).



VILJANDIMAA

Sakala 27.09.1941, lk 2:
Raadioaparaadi parandaja juures
Põhja-Viljandimaal palju purustatud aparaate
Samuti, kui aeg surmab teatavaid elukutseid, sünnitab ta ka uusi. Punase aasta tagajärjel on meil tekkinud raadioparandaja elukutse, mis, kuigi ka varem eksisteerinud väiksemas ulatuses, on nüüd saavutanud tähtsa kaaluva positsiooni. Põgenema pekstud bolshevikud oma viimases hävitusihas teatavasti purustasid meil loendamatuid väärtuslikke raadioaparaate ning tuhandetel inimestel on praegu muret sellega, kuidas endi „masinaid“ uuesti häälitsema panna. Praegu meelsamini, kui vast kunagi varem tahetakse istuda aparaadi taga ja kuulata. Kuulata seda, kuidas nüüd need aparaatide purustajad ise langevad kokku purustavate hoopide all. See on meelitav elamus ja sellest ei taheta loobuda. Ning seepärast – raadiomontöörid võtku kokku oma võluoskus.
Tõepoolest, raadiomontöör peab olema võlur. Kui vaid vaadata neid aparaate, mis parandustöökodades kokku tuuakse, siis nähtub alles, milline on olnud see purustamistöö. Põltsamaalt, Tuhalaanest, Paistust ja paljudest teistest kohtadest tuuakse kokku aparaate, millistest on järel vaid haledad riismed. Kaunid aparaadikastid on puruks pekstud kirve või mingi muu esemega ning koos sellega on hoobid tabanud kallihinnalisi skaalasid, lampe, kondensaatoreid ja muid aparaadiosi. Nii on terved suured laod, kuhu bolshevikud meie raadioaparaadid suure lahkusega „hoiule“ võtsid, segamini pekstud. Nagu Põltsamaalt teatatakse, on seal puruks löödud ümmarguselt 700 raadioaparaati. Seda on tehtud sellise metsikusega, kui seda oskab tõesti ainult bolshevik. Nii on aparaadid läbi torgitud tääkidega, neile hoope antud saabaste ja püssipäradega, lisaks on osa aparaate lihtsalt põlema pandud ning käsigranaatidega hävitatud. Nüüd on võimalik vast ainult väike osa aparaate kuidagi viisi jälle korda seada. Vahel tuleb ühe aparaadi saamiseks võtta nelja kuni viie aparaadi osad ning neist klappida nii, kuidas see õnnestub. Raskusi teeb aparaatide parandamisel ka asjaolu, et praegu ei ole võimalik saada tarvilisel määral uusi raadio-osi, milliseid saab aga küll edaspidi. Nii tuleb mitmel puhul leppida paratamatusega, et küllap aeg parandab.



VILJANDI

Sakala 14.07.1941, lk 2:
Raadioaparaatide omanikele
Teatavasti punased võimuvalitsejad korjasid rahva käest ära kõik raadiovastuvõtjad. Viljandi vabastamise järgi anti raadiod kohe jälle kodanikele tagasi. Üks osa raadiovastuvõtjaid on aga praegu veel tagasi võtmata ja asuvad Viljandis Jakobsoni tän. 33. Viljandi postiametkond palub kõiki kodanikke, kes veel pole raadioaparaate ära viinud, hiljemalt 20. skp. neile järgi ilmuda. Aparaadid antakse välja Jakobsoni tän. nr. 33 majas igal äripäeval kella 9-12.



KARKSI

Sakala 4.03.1942, lk 3:
Kui Karksis märatsesid punased
...Kohe kui kommunistide peajõud olid Karksis ja Abjas murtud, võtsid "rohelised" võimu endi kätte ja vallavanem Hans Kõiva korraldusel jagati välja allesjäänud raadioaparaadid ja alustati kohalike kommunistide arreteerimisega...



KÕPU

Eesti Sõna 4.07.1942, lk 4:
Metsavendade võitluspäevad Viljandimaal
...Enamlaste võimumehed sattusid nüüd paanikasse. Kui veel Tõrva talu vallutamine "valgete" poolt teatavaks sai, siis panid kommunistid vallamajas oma kilid-kolid kähku kokku ja lahkusid Kõpust. Kell 10.30 tulid Kõpu metsavennad tühja vallamajja ja heiskasid seal kõrgesse lipuvardasse eesti rahvuslipu. Vallamajast hävitati kõik kommunistliku aja tundemärgid ja rahvale jagati välja sinna kokkutoodud raadioaparaadid...



KÄRSTNA

Sakala 11.07.1942, lk 5:
Kärstna vabanemine
Punase võimu lõpupäevad rüüstamise ja hävitamisega
Kärstnalased mäletavad väga hästi 6. juulit 1941. a., mil taganeva punaarmee hävituspataljon koos Läti kommunistide röövsalkadega rüüstas kohalikku VEPSKO harukaupluse; hävitas Ühispiimatalituse sisseseade, viies kaasa ladus leiduva või, mida oli 140 kasti ümber. Samuti lõhuti vallamajas punaväelaste ja kohalike punameelsusega isikute poolt ära rahvale kuuluvad raadioaparaadid, mis täitevkomitee suurte ähvarduste saatel kokku tuua oli lasknud...



PAISTU

Sakala 27.06.1942, lk 2:
Paistu rühib edasi
...Paistu valla piiridesse saabusid esimesed Saksa väeüksused 7. juuli õhtul. Esimene kokkupõrge tekkis nendel Sultsi aleviku juures ja järgmisena Loodi veski ja kõrtsi juures. Enne taganemist lõhkusid aga punased puruks Paistu rahvamajja toodud raadioaparaadid pääle mõne üksiku, kuna kohalik postkontori ülem keeldus neid õigel ajal metsavendadele välja andmast...
Sakala 14.10.1942, lk 3:
Paistu rühib edasi
...Nädalapäevad enne sõjapäevi hävitas suurtulekahju paremiku alevikust: põles ühiskauplus, postkontor, endine koolimaja ja kirikla mitmeid hooneid. Õnneks säilus sõjapäevist uus rahvamaja, kuigi punaste poolt lõhuti peaaegu viimaseni sinna kokku toodud raadioaparaadid ja ka hoone süütamist kardeti...



SUISLEPA

Sakala 31.07.1943, lk 3:
Suislepa tähistab vabanemise aastapäeva
...Võimu ülevõtmine kohalikelt punastelt toimus juba 8./9. juuli ööl julgete metsavendade poolt Ervin Laosson'i juhatusel. Metsavendadel õnnestus ka vangistada samaaegselt suurem osa kohalikke punasteaegseid võimumehi ja päästa hävinemisest vallamajja kokku toodud elanike raadioaparaadid ja neid nende omanikele tervelt kätte anda.



TÄNASSILMA

Sakala 23.05.1942, lk 1:
Kui Tänassilma sõdis punastega
...Metsameeste julge vastuhakuga peletati eemale punased rüüstajad, ja elanikud said kätte vallamajas seisvad raadioaparaadid. Metsavennad aga kihutasid tagasi metsa vallamaja juurest saadud soomusega - täitevkomitee käsutuses seisnud 1 sõiduauto ja mootorrattaga...



VIRUMAA

NARVA
3000 kuni 3300st Narvas kokku kogutud raadioaparaadist suudeti umbes 300 päästa, umbes 1000 viidi Venemaale ja umbes 2000 hävis Narva postimaja põlengus.


Põhja Kodu 3.09.1941 lk 2
Kuidas hävines Narva postihoone
Osa raadioaparaate viidi juba varem Venemaale. – Hoone süüdati kahest tiivast korraga.
Narva postihoone, üks suuremaid ja nägusamaid ehitusi Narvas hävines kommunistide-rüüstajate käe läbi 16. augusti õhtul. Juba enne oli elanike seas tekkinud kuuldusi, et kommunistid lahkudes kavatsevad Narvas õhku lasta peale sildade ka rea suuremaid hooneid, muuhulgas postimaja, raekoja, pangamaja Peetri platsil, vabrikud jne. Kuid vist ei leidunud põgenevatel punastel enam nii palju lõhkeainet ja seepärast tuli nendel leppida tavaliste bandiitide kombel rüüstamise ja põletamisega.
Kuuldus postihoone õhkulaskmisest levis linnas juba reedel, pärast ägedamat õhurünnakut. Kuna postimajas olid „varjul“ linna elanike raadioaparaadid, siis mitmedki haudusid plaane, tuua aparaadid kas või väevõimuga välja. Oli ju sinna koondatud üsna suur varandus, mille inimesed olid aastate jooksul vähehaaval kogunud.
Üldiselt oli postimajas „hoiul“ üle 3000 aparaadi, mille koguväärtust võis hinnata ligemale miljonile kroonile või mitmele miljonile rublale. Narvas registreeritud 3300-st aparaadist oli postimajja toodud valdavam osa, ära andmata oli jäänud vahest 200-300 aparaati, mis kas hävinesid tulikahjudes ja linna pommitamisel või lihtsalt rändasid ajutiseks "põranda alla".
Enamlased aparaatide äraandmise käsku välja kuulutades teatasid muidugi, et aparaadid võetakse hoiule "ajutiseks". Tegelikult nendel ei olnud kavatsustki aparaate enam tagasi anda, kuna "sotsialistlikus ühiskonnas" iseseisva aparaadi kasutamine on "pursuilik luksus". Veel enam – see on koguni riiklik kuritegu, sest aparaadi kaudu kodanik võib kuulda, kuidas elatakse välismaal. Venemaal on tavaliste raadioaparaatide asemel üldiselt kasutmaisel mingisugused "radioolad", mille juures nuppe pääseb keerama vaid elamu valitseja – teadagi siis ka ustav kommunist. Radiooolalt tulevad kaablid korterisse, kus siis tuleb kuulata seda, mida "vabade rahvaste" kodumaa liige tohib kuulata.
Aparaatide ärakorjamisega Eestis kommunistid tabasid õieti ühe hoobiga kaks kärbest korraga. Nüüd oli inimestel võetud võimalus kuulata välispäevauudiste kaudu "võitmatu" punaarmee kaotustest ja ühtlasi leitud ka soodus juhus, likvideerida senine iseseisvate raadioaparaatide-süsteem.
Et aparaate ajutiseks ei mõeldudki hoiule võtta, seda näitas juba see, et umbes paar nädalat pärast aparaatide ärakorjamist tuli postkontorisse kommunist Brjädov ning laskis paremaid aparaate autole laadida. Et need rändasid üle Narva jõe Venemaa poole, selles ei tarvitse olla kahtlust.
Ööl vastu laupäeva saabus postimaja hoovi veoautosid ja siis algas aparaatide keskel järjekordne soomusetegemine. Nagu kõnelevad postiametnikud, veetud aparaate minema kogu öö, ka järgmisel hommikul sõidutati veel mitu koormatäit aparaate Venemaa poole.
Sama päeva pärastlõunal tekkis linnas kuuldus, et postimajas on hakatud aparaate inimestele tagasi andma. On tõenäolik, et sellise kuulduse lasksid lendu kommunistid. Arvestades, et rahvas murruna tuleb aparaate võtma, oleks sellega soodus juhus poetada postimajja sisse ka bensiinipudeli-mehi. Õhtupoole, kella 6-7 paiku tekkiski postimajas suur rahvatung. Kuna oli karta, et iga minut lendab õhku hoone, püüdis igaüks nii ruttu kui võimalik oma aparaati leida. Tekkinud segaduses aga oma aparaadi leidmine osutus vaid juhuse asjaks. Punased olid kastidevirnas teinud juba enne sedavõrd suure puistamise, et laoruumidesse – kohtusaali ja end. prokuröri ruumi – sisse pääsedes leiti eest täielik segadus. Postiametnike teatel oli 5 kommunisti juba pühapäeval käinud laoruumis ja keppidega torkinud palju aparaate puruks.
Ühes laoruumis oli visatud aparaatide vahele ka käsigranaat. Lõuna paiku postiametnikud sulgesid uksed, et keegi ei pääseks enam sisse rüüstama ega hoonet mineerima. Nagu aga juba eespool märgitud, õnnestus see rüüstajatel siiski ja väikse manöövri läbi – rahvamurrus. Postiametnikud ei suutnud suurt rahvatungi enam pidurdada, uksed paisati bandiitide eestvedamisel vägivaldselt lahti.
Inimesed, kes kella 7-8 vahel jõudsid postkontorisse, võisid kohe näha, et oma aparaadi päästmine osutub kaunis raskeks, kui mitte hoopis võimatuks. Rüüstajad rahvamurrus omakorda püüdsid tekitada veelgi suuremat segadust, et sellega varjata aparaatide äraviimise fakti. Hoolimatult need bandiidi tallasid kastihunnikul ja seletasid, et hoone võib iga minut lennata õhku. See tekitas veel suuremat paanikat. Inimesed ronisid põrandale laiali puistatud kastide otsas, mõnigi sattus jalgupidi aparaati ning kui tõmbas jala välja, siis klaasikillud ainult lendasid. Kuna oma aparaadi leidmine suuremal osal osutus võimatuks, võeti kaenlasse võõraid aparaate, et lihtsalt päästa mis veel päästa on.
Varsti tuli laoruumi mereväelane ja "pillas" tulitiku kastide vahele. Need, kes tule puhkemist pidasid õnnetuks juhuseks ja tahtsid minna kustutama, tõrjuti lihtsalt eemale. Peatselt oli süüdatud tuli ka hoone põhjapoolses tiivas. Seal oli nähtud liikumas kahtlase välimusega noormehi bensiinipudelitega. Üks postiametnik, kes tahtis tuld kustutada, aeti minema. Jooksnud trepist alla, kuulis postiametnik veel, kuidas talle vihises järele kolm kuli.
Tule kustutamine esialgu oli võimatu, kuna põlevale hoonele lähenejaid ähvardati relvaga. Alles tükk aega hiljem pääsesid postiametnikud kustutustöödele. Tuli oli aga juba vahepeal võtnud nii suure ulatuse, et välja tuua ei õnnestunud suurest hoonest peagu midagi. Hävines kogu keskjaama sisseseade, väärtuslik morseaparaat ja palju muud hinnalist. Postiametkond ennastsalgavas töös suutis siiski hoida ära kõrvalhoonete süttimise ja tule edasilevimise. Kuna puudusid kustutusvahendid, veeti ämbritega vastasmaja hoovist vett, hoolimata sellest, et oli karta plahvatust. Teati nimelt kõnelda, et keldrisse olevat paigutatud lõhkeaineid. Lõhkeainet keldris siiski õnneks ei leidunud.

Eesti Sõna 15.08.1942 lk 6
...Õhtul tekkis linnas kuuldus, et postkontorihoonest on hakatud raadioaparaate tagasi andma. Murdu jooksis sinna elanikke kokku, aga kui jõuti teisele korrale aparaatide ruumi, leiti, et kommunistid on suure osa aparaate juba minema viinud, ülejäänud aga enamikus puruks peksnud. Üks postiametnik teab kõnelda, et kogu öö olnud aparaatide purustamisega ametis viis kommunistlikku noort.
Sellal kui käis aparaatide väljatoomine, hakkas ühest tiivast, ja siis ka teisest, kerkima tuleleeke. Rahva vahele poetunud hävituspataljonlased suurendasid omakorda segadust ja kohati asus punase lindi mehi ja madruseid relvadega päästjaile vastu. Kui juba hoone oli laiemalt tuld võtnud, asus uksele madrus kirves käes ja ähvardas iga läheneja "põranda külge naelutada".
Postimaja ühes telefonikeskjaamaga häviski tules. Hoonesse põles sisse ka umbes paar tuhat raadioaparaati. Hoiuleantud 3300 aparaadist saadi enamvähem tervena kätte (nagu hiljem registreerimisel selgus) ainult 300 aparaadi ümber. Umbes 1000 aparaati oli varem viidud Venemaale...

Põhja Kodu 18.08.1941 lk 6
...Postkontoris olid bolshevikud juba reede hilisõhtul purustanud kahe käsigranaadiga telefonikeskjaama. Samal ajal viis kommunistlikku noort käivad keppidega "hoiule" toodud raadioaparaate puruks peksmas. Laupäeva pärastlõunal levib linnas teade, et raadioaparaate on hakatud tagasi andma. Murruna valgub inimesi postkontorisse, kus leitakse eest kuhjadena metsikult purustatud aparaate. Ainult vähesed on jäänud teiste vahel terveks. Suuremad ja hinnalisemad aparaadid on kadunud - neid veeti enne mitmel ööl autodega Venemaale. Rahvahulga sekka on poetunud ka hävituspataljonlasi, kes aitavad segadust suurendada, levitades teadet, et iga minut võib toimuda postimaja õhkulaskmine. Siis hakkab hoone kahest tiivast kerkima paksu suitsu. Kui inimesed põgenevad juba põlevast hoonest välja, ruttab paar Peetri eeslinna "rohelist" end. miilitsaruumidesse, et hankida relvi. Seal leitakse aga ainult laialipaisatud pabereid ja suurte hunnikutena pornograafilisi pilte. Mõned tahavad veel pääseda üleskorrale, et tuua välja aparaate, kuid uksel seisab madrus kirves käes, ega lase kedagi läbi. Hoovil purustatakse kirvestega kaks nägusat sõiduautot...



NARVA-JÕESUU
Narva-Jõesuu postkontorisse võeti hoiule 205 raadioaparaati. Neist ligikaudu pooled võeti taganevate Nõukogude võimu esindajate poolt kaasa või hävitati. Pärast võimude taganemist tungisid kohalikud elanikud postkontorisse ja viisid osa aparaate ära. Peagi sulgesid töötajad postkontori, kuid uute lahingute puhkedes tungisid inimesed taas postkontorisse ja siis "kanti laiali kõik vähegi kõlblikud aparaadid". Saksa võimude tulekul leiti postkontorist 6 lamp- ja 6 detektoraparaati, mis kõik olid rüüstatud. (ERA.R-163.1.234)



KOHTLA-JÄRVE
Kohtla-Järvel hävis umbes 1000 õlitehase keldrisse kogutud raadioaparaati tehase põlengus.

Eesti Sõna 12.08.1943 lk 2
...Kohtla-Järve õlitehasest säilis ainult üks vabrik täielikult ja teine osaliselt. Kõik muu hävis, koos sellega ka umbes 1000 raadioaparaati, mis oli töölistelt kokku korjatud ja õlivabriku keldriruumi viidud...



? ? ?
Sakala 13.01.1943 lk 2
Kui venelased evakueerusid...
Lugu juhtus 1941. a. suvel ühes Eesti väiksemas sadamas, kust punaväelased olid üle-pea-kaela põgenemishoos. Kogu see sündmus paistab tervele inimmõistusele veidra anektoodina kui mitte ei oleks kurblooline tõde. Nii siis sündmuse juuresoleja jutustus:
Ühel augustikuu päeval aeti ümbruskonna elanikud kiirelt ja kibedalt sadamasse tööle. Eks siis kogunesime sundkorras sadamasse, sest kõrvalehoidmisel lubati anda otsemaid sõjaväe tribunaali alla.
Vaevalt oli paarkümmend inimest kogunenud, kui anti kiire käsk asuda vagunitest kaupasid laadima kai ääres asuvale purjekale. Vagunid olidki juba sadamasillal reas. Egas midagi, lükkasime ühe esimese vaguni purjeka kohale ning avasime selle ukse. Nagu selgus olid vagunis kes teab kust konfiskeeritud raadioaparaadid, otse vagun viimseni täis. Hakkasime neid laevale tõstma ning ettevaatuse mõttes laotasime laiali, et üksteise otsas ei läheks katki, kui õrnad asjad, purjeka loksumisel meres. Sest arvasime, et ega's siia muud kaupa enam panda. Kui vagun oli juba tühi, kästi laadimist jatkata. Selleks ajasime ette teise vaguni - see oli täis võitünne. Punaväelane, kes juhatas evakueerimist, käskis tünnid panna raadioaparaatide peale, sest temal oli tähtis vaid laadimiskiirus, kuna kauba korraldamisega laevas polnud temal aega ega huvi mässata. Eks siis veeretasime rasked võitünnid raadioaparaatide otsa, mispuhul paljud neist praginal vajusid kokku ühes õrna aparatuuriga. Nüüd veeretasime ette kolmanda vaguni - kanamunade kastid. Need kästi paigutada võitünnide otsa. Tegime ka seda. Edasi veeretasime ette neljanda vaguni raudtaladega. Need tuli upitada munakastide otsa. Siis järgnes veel kaks vagunit pagan teab mis sisuliste kastidega. Nii saigi laev luugini täis. Vaevalt olime lõpetanud töö, kui tuli uus käsk - osa kaupa maha laadida, et võimalik oleks laevale mahutada ka muist mobiliseerituid. No eks siis tõstsime maha need kastid, mis olid asetatud raudtalade peale. Nagu selgus, oli juba munapudru raualattide vahelt välja pressinud. Mis aga ütlesid põhjas olevad raadioaparaadid, seda teavad küll head ja kurjad vaimud ise. Seega oli ka meie ülesanne täidetud ning võisime koju minna. Nagu kuulda, oli laev ka välja sõitnud, kuid kuhu ta selle laadungi viis - kes seda teab.
Mait.


raadiotuba[ät]hot.ee