|
JAAKSON & JÄTMAR
1931-1935 -> Jaakson
Raadiod 1933-1935/36
Tallinn, Luise 5 (33-1.10.1934) - Endla 9 (1.10.1934-1935)
Jaakson & Jätmari tehased (1935); Jaakson & Jätmar, raadiotehas (1935); Jaakson & Jätmar, Elektro-tehnika laboratoorium
(33-1935)
Müüdi: üle Eesti?, esindaja AS Tormolen & Ko
|
|
|
Hooaeg 1935/36 
|
|
| Hooaeg 1934/35
|
|
| Hooaeg 1933/34
|
|
 |
Tallinn, Endla 9, kus 1934-1939 asus Jaakson & Jätmar
ja Jaakson & Ko raadiotehas. Puude taga paistev kivihoone
on sama krundi
teises servas Toomkuninga 10 asuv elamu.
Fotod 5. aprillil 2014.
|
TÖÖSTUSE AJALUGU
Rahvusarhiiv, ERA.891.2.18349 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.959.2.2343 (Tallinna Ühine Haigekassa); Raadio 8.02.1935;
Pealinna Teataja 7.09.1935; Tartu Näituse ametlik nimekiri 1934 jm.
Firma Jaakson & Jätmar oli 1930. aastate I poolel mõnda aega üks Eesti suurimaid ja laiahaardelisemaid raadiotööstusi.
Elektrotehnika laboratooriumi Jaakson & Jätmar asutamisajaks loeti juulit 1931 (teistel andmetel aprilli 1930). Tööstuse
asutamise tingis tol ajal Tallinna Tehnikumi üliõpilasena Riiklikus katsekojas töötanud Voldemar Jaaksonile tehtud ettepanek
ehitada Ruhnu saarele lühilainesaatja. Aja jooksul hakati valmistama helifilmiseadmeid, transformaatoreid, valjuhääldeid
(kinodele) ning 1933. aastal ka raadioaparaate.
28. novembril 1933 sõlmitud lepinguga asutati usaldusühing "Elektrotehnika laboratoorium Jaakson & Jätmar" asukohaga
Tallinn, Luise 5. Ettevõtte ärialaks oli elektrotehniliste, eriti nõrgavoolu aparaatide ja seadete ehitamine. Täisosanikud
olid Voldemar Jaakson (1800.- kr) ja Aleksander Jätmar (1200.- kr), hiljem lisandus lihtosanikuna Feliks Jaakson (1800.- kr).
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti firma alles 1936. aasta jaanuaris.
24.-27. augustini 1934 peetud Tartu Näitusel oli Jaakson & Jätmar väga suurelt esindatud. Välja oli pandud:
1) Näituse heliseadeldis (2 100-vatise väljumisvõimsusega võimendit ehk "jõuvõimendajat", mikrofoni eelvõimendi, 3 "Kõu"-tüüpi
spetsiaalvaljuhääldit vabaõhuülekandeks, 3 ekspotentsiaaltoru ülemistele valjuhäälditele, heliregulaator, dünaamiline mikrofon)
2) Kinoseadmed (valgusfilmi eelvõimendi; 50-vatine jõuvõimendaja; kino valjuhääldid "Goliath", "Kõu" ja "Spetsiaal"; 25-amprised
toitealaldid; heliregulaator)
3) Raadioseadmed (3-lambiline rahvavastuvõtja, 6-lambiline supervastuvõtja, 10-lambiline supervastuvõtja, valjuhääldi "Gamma"
raadioaparaatidele, valjuhääldi "Alfa" raadioaparaatidele, transformaatorid, drosselid, 150 km ulatusega telefoniga lühilaine
kantav saatejaam kaitseliidule või kaitseväele, mitmes. pisiesemed)
Alates 1. oktoobrist 1934 oli ettevõtte asukohaks Endla 9 Tallinnas.
17. detsembrist 1934 arvati Jaakson & Jätmari elektrotehnika laboratoorium Tallinna Ühise Haigekassa alla. Detsembris
esitati haigekassale 6 töötaja andmed: Voldemar Jaakson, Elmar Alber, Eduard Schvabe, Johannes Põder, Sergei Antipov ja
Julius Vinter. 1935. aastal tõusis haigekassale esitatud töötajate arv kuni 12ni.
Jaakson & Jätmari ning Jaaksoni tehase haigekassale esitatud töötajate arv 1934-1938 (valitud kuudel):
|
|
|
veebr |
apr |
juuli |
sept |
okt |
nov |
dets |
|
|
1934 |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
6 |
|
|
1935 |
12 |
10 |
9 |
11 |
12 |
11 |
10 |
|
|
1936 |
9 |
5 |
10 |
10 |
10 |
9 |
8 |
|
|
1937 |
9 |
9 |
3 |
5 |
6 |
6 |
5 |
|
|
1938 |
3 |
2 |
3 |
5 |
4 |
4 |
- |
|
|
1935. aasta alguses oli tööstus jaotatud raadio-, mehhaanika-, valjuhääldite- ja kerimisosakonnaks, lisaks oma laboratoorium.
Osa tööstuses kasutatud masinaid ja seadmeid valmistati samuti ise. Oma aja kohta oli tööstus moodne, mitmed seadmed olid
ainukesed Eestis või isegi Baltimail. Lisaks vastuvõtjatele ehitati veel: mitmeotstarbelisi saatejaamu, helifilmiseadmeid,
vabaõhuülekandeseadmeid, alaldeid, valjuhääldeid, mikrofone, transformaatoreid, releesid ja signaalseadmeid, mõõteriistu. Ka
täideti erinevaid tellimus- ja mõõtmistöid. Peale eraisikute olid tööstuse klientideks Kaitseministeerium, Lennubaas,
Postivalitsus, Ringhääling, Tallinna raadiotööstused ja -ärid ning kinod üle Eesti. Perspektiivis nähti lisaks tegevusalade
laiendamisele ja raadioaparaatide toodangu suurendamisele ette ka tegelemist kaugelenägemisega /televisioon/, mis seni oli
Eestis alles algstaadiumis.
Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika järgi valmistas Jaakson & Jätmari raadiotööstus
vahemikus 1.08.1934-1.08.1935 (1934/35) 300 raadioaparaati (ERA.957.4.433, lk 39).
1935. a. sügisel oli tööstuses kasutusel üle 60 masina, kõik raadioaparaatide üksikosad valmistati ise. Monteeritud aparaadid
saadeti prooviks tehase laboratooriumisse, kus toimus tundlikkuse reguleerimine. Raadioaparaate valmistati kolmandat aastat,
selle aja jooksul oli 4 näituselt võidetud 4 kuldauraha. Poolide ja transformaatorite valmistamise osakonnale muretseti sügisel
rida uusi masinaid. Peale raadiovastuvõtjate ehitati mitmesuguseid aparaate, raadioaparaatide ja kinovaljuhääldajaid,
helifilmiseadmeid kinodele, akulaadijaid, kinopoogenlampide toitealaldajaid, vabaõhuheliseadmeid, muusika ülekandeseadmeid;
saatejaamu kaubalaevadele, kaitseväele, Kaitseliidule; telegraafiaparaate, peilimisseadmeid. Tehas võis valmistada ka
helgiheitjaid, "helikuulamisaparaate", igasuguseid bakeliitesemeid, magneetosid mootoritele, transformaatoreid, drosseleid,
mikrofone ja kahurite tulejuhtimisaparaate lennukite tulistamiseks, "milleks vastavad mudelid ja konstruktsioonid olemas".
12. novembril 1936 teatas V. Jaakson Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et 8. mail 1936 lahkusid firmast Aleksander Jätmar
ja Feliks Jaakson ning loovutasid oma mõttelise osa Voldemar Jaaksonile. Firma nimeks palus ta nüüdsest registreerida "Ins.
Jaaksoni Elektrotehnika Tehas". Haigekassale esitatud töötasulehtedel toimus nimemuutus juulis 1936.
Tegelikult ilmusid esimesed reklaamid tehase uue nimega aga juba 1935. aasta lõpus. Näiteks 18.12.1935 ilmunud ajakirja
Huvitav Zhurnaal numbris Talv 1935 ja ilmselt samuti detsembris 1935 ilmunud Eesti Ajakirjanike Liidu albumis Õitsituled nr
13 on "Tallinna Raadiotehas Jaakson & Ko" reklaamid. Kuid ajalehe Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 23.12.1935
ilmunud numbris on "Jaaksoni & Jätmari raadiotehaste" reklaam ning 21.12.1935 ilmunud RS (Ringhäälingujaamade Saatekavad)
numbris "Tallinna Raadio Tehas Jaakson & Jätmar" reklaam. Perekonnalehes aga ilmus hooaja reklaamiseeria viimane "Elektrotehnika
laboratooriumi Jaakson & Jätmar" superi President reklaam isegi veel 12. veebruaril 1936.
Vt INS. JAAKSONI ELEKTROTEHNIKA TEHAS
|
Jaakson & Jätmari elektrotehnika-laboratooriumi toodangut 1935. aastast.
Vasakult esimene võimendi valjuhääldite testimiseks (klikkides suuremad pildid).
|
Jaakson & Jätmari elektrotehnika-laboratooriumi toodangut 1935. aastast.
Vasakult esimene modulatsioonidrossel Tallinna saatjale (klikkides suuremad pildid).
|
|
ISIKUD:
VOLDEMAR JAAKSON (USA-s William R. Jackson)
Sündinud 27. X 1907 Narvas
Surnud 10. IX 1970 Youngstownis, Ohios, USA-s
Elektrotehnilise Laboratooriumi Jaakson & Jätmar asutaja (1931), kaasomanik ja üldjuhataja 1931-1935; Ins. Jaaksoni
Elektrotehnika Tehase asutaja (1935), omanik ja juht 1935-1939.
Voldemar Jaakson sündis Narvas, lõpetas 1926 Narva linna I ühisgümnaasiumi, teenis kolm kuud kaubalaeval, astus 7. septembril
1926 Tallinna Tehnikumi õppima elektrotehnikat. Üliõpilasena praktiseeris mitmes Tallinna elektrifirmas. 1. novembrist 1928
asus tööle Tallinna Tehnikumi nõrgavoolu laboratooriumi noorema assistendi kt-na, millisest ametist vabastati koosseisude
koondamise tõttu 1. aprillil 1932. Ehitas Ruhnu saare lühilainesaatja, teostas kinoseadmete ümberehitust helifilmiülekandeks.
Asutas 1931. a. juulis (tema enda hilisema kirjelduse järgi juba 1930. a. aprillis) koos Aleksander Jätmariga firma Jaakson
& Jätmar. 1935/36 hooajal toimunud ümberkorralduste järel jätkas firma tegevust enda nime all ainuomanikuna kuni 1939. a-ni,
mil tööstus lõpetati. Hiljemalt 1939. a-st Viljandi linna elektriinsener, spordiseltsi Sakala spordijuht. Esimesel Nõukogude
okupatsiooni aastal läks Tallinna, oli mööblitööstuse Massoprodukt osakonna juhataja, pääses napilt arreteerimisest, varjas
end sakslaste tulekuni metsas. Saksa okupatsiooni ajal töötas taas Viljandis spordijuhina, siis insenerina Saksa sõjaväes.
1944 põgenes Saksamaale, jõudis Geislingeni. Läks edasi USA-sse, kus kasutas nime William R. Jackson.
Vt ka Ins. Jaaksoni Elektrotehnika Tehas
Rahvusarhiiv ERA.891.2.18349 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.4374.2.55 (Tallinna Tehnikum), ERA.1569.1.1979 (Tallinna Tööstusliku
Kutseoskuse Amet); Raadio 201, 8.02.1935; Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003, Heiki Raudla, Riukamees Voldemar Jaakson;
Vaba Eesti Sõna (New York) 24.09.1970; Meie Kodu (Austraalia) 22.10.1970
|
ALEKSANDER JÄTMAR
Sündinud 1. IX 1907 (vkj 19. VIII 1907) Tallinnas
Surnud (1982 Tallinnas?)
Elektrotehnilise Laboratooriumi Jaakson & Jätmar asutaja (1931) ja kaasomanik 1931-1935, tegeles firmas kinoasjandusega
(1935).
Aleksander Jätmar sündis Tallinnas, töötas alates 1924. a-st elektrialal ja 1925. a-st raadioalal. 1925-1926 osales firma
Radiophon korraldatud raadiokursustel (lektorid E. Maltenek ja F. Olbrei), parandas ja ehitas
ise raadiovastuvõtjaid. 1928. a. septembris läks ajateenijana kaitseväkke Sidepataljoni, teenis Narvas diviisi staabi
raadiojaamas. Ajateenistuse lõppedes asutas (enda sõnul 1930. a. aprillis) koos Voldemar Jaaksoniga firma Jaakson & Jätmar.
1930-1931 läbis Tallinna Tehnikumi juures raadiooperaatorite kursused ja sooritas Postivalitsuse korraldatud eksamid,
omandades II klassi raadiooperaatori kutsetunnistuse. Tegutses 1930-1939 raadiotehastes Jaakson & Jätmar ja V. Jaakson
kaasomaniku ja kaastöötajana. 1939 asutas enda raadiotöökoja Tallinnas Eha 15-16, tehes mitmesuguseid raadiotehnilisi töid
(näiteks seadis üles ja korrastas laevades Soome firma OY Radio E. Hellberg seadmeid). 1940. aasta suvel taotles Tallinna
Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal, registreeriti 14. veebruaril 1941 oskustöölisena
raadio tööalal.
Saksa okupatsiooni ajal võis tegutseda firmas "Raadiotehniline talitus A. & E. Jätmar", mida mainis 1942. aastal Tallinna
Tööstusliku Kutseoskuse Ametile esitatud taotluses enda töökohana tema noorem vend Edgar Jätmar (s. 17. VII 1919).
Aleksander Jätmar oli ka energiline raadioamatöör, üks võtmetegelasi raadioamatörismi taastamisel sõjajärgses Eestis.
Rahvusarhiiv ERA.891.2.18349 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.1569.1.1979 ja ERA.1569.1.1980 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse
Amet); Raadio 201, 8.02.1935; ES-QTC 2/56 detsember 2009, Enn Lohk, Üks pilt möödanikust
|
FELIX JAAKSON - UÜ Elektrotehniline Laboratoorium Jaakson & Jätmar lihtosanik
(alates 1933).
EDUARD SCHVABE (Schwabe), insener - Jaakson & Jätmar raadioosakonna juhataja
(1935), haigekassale esitatud töötasulehtedel Jaakson & Jätmari palgal detsembrist 1934 kuni veebruarini 1936.
KRAJUSHKIN, insener - Jaakson & Jätmar konstruktor.
Aastatel 1934-1935 töötasid Jaakson & Jätmari tehases (haigekassale esitatud andmete alusel):
Elmar Alber, Ulrich Allik, Sergei Antipov, Helga Berg, Mary Burmeister, Laine Einmann, Senta Graf, Arnold Kalms,
Valter Kiisa, Elfriede Käbi, Johannes Põder, Jakob Roosberg, Johannes Ruben, Vassili Suurkivi, Julius Vinter (Voog),
Alfred Välja.
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
