|
RUD. KENN
1929-1941
raadiod 1929?-34/35-?
Tallinn, Rataskaevu 14 (1.12.1933-04.1937) - Kullasepa 4 (05.1937-1941)
Raadio Töötuba (34-35) - Rud. Kenn, raadiotehniline töökoda (35) - Rud. Kenn, dipl. meister, raadio parandustöökoda (36) -
Rud. Kenn, dipl. raadiomeister (36-1941)
|
|
Hooaeg 1934/35
|
|
Hooaeg 1933/34
|
|
1929(?)-1933
|
|
|
 |
Rudolf Kenni töökoda oli 1930. a-te teisel poolel Tallinna üks tuntumaid raadioparandustöökodasid. Lisaks raadiote
parandamisele, vastuvõtjate häälestamisele ja amatööride kontrollimisele valmistas ta oma töökojas poole, poolikomplekte,
võrgu- ja vahesagedustransformaatoreid, shassiisid, dünaamilisi valjuhääldajaid, lainelülijaid, võimendeid, merel
vastuvõtuks kohandatud merekindlaid raadiovastuvõtjaid laevadele.
R. Kenn asus iseseisvalt raadioalal tegutsema 1929. a. sügisel, esmalt oma elukohas. Alates 1. detsembrist 1933 asus
töökoda Rataskaevu 14. Kui R. Kenn esitas 1934. a-l Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile meistrina registreerimise
taotluse, lisas ta oma senise tegevuse kinnitamiseks järgmised tunnistused:
majaomanik Jüri Kallo: R. Kenn tegutses raadioalal Telliskivi 54 krt 11 novembrist
1932 kuni detsembrini 1933;
majaomanik Ferdinand Püss: Rataskaevu 14 tegutseb alates 1.12.1933 R. Kenni
juhtimisel "raadio ehituse ja paranduse töökoda" /aprill 1934/;
Carl Wiegand: R. Kenn on olnud raadiokauba suuremal arvul tarvitaja alates sügisest
1929 kuni praeguseni /aprill 1934/ ning "tegutseb samast ajast alates iseseisva
raadio seadeldiste ehitajana ja parandajana";
Eesti Philips: R. Kenn "on meie firma asutamisest saadik 1930 a. meilt raadioosi
aparaatide ehitamise jaoks ostnud ning tõendame seega, et tema on senini
meie andmete järele aparaatide ehitamise alal töötanud" /aprill 1934/.
1934. aastal (veebruarist sügiseni) reklaamis R. Kenn vastuvõtjate valmistamist oma töökojas nime all Raadio Töötuba,
Rataskaevu 14:
august 1934: ehitab uusi vastuvõtjaid
veebruar 1934: raadio vastuvõtjate ehitus, parandus, kohandamine
1935. aasta juulis tabati Tallinnas kelmijõuk, mille liikmed petsid pealinna äridest välja mitmesuguseid kaupu. Üheks
ohvriks oli ka R. Kenni töökoda (Vabas Maas "raadiotööstus", Päevalehes "raadioäri"), kust 21. juunil peteti välja 95.-
krooni maksnud raadioaparaat (Vaba Maa 24.07.1935, Päevaleht 24.07.1935).
1937. aasta lõpus oli R. Kenni parandustöökoda Tallinna ja kogu Eesti suurim. Mitmed välisfirmade esindused, kellel puudus
oma parandustöökoda, kasutasid oma vastuvõtjate korrastamiseks just R. Kenni töökoda. Peale R. Kenni enda töötas seal mitu
õpilast, kes õppisid R. Kenni kulul äsjaavatud NMKÜ raadiotehnikute koolis.
Tallinna Ühise Haigekassa alla arvati R. Kenni töökoda 2. jaanuarist 1937. Haigekassale esitatud palgalehtede järgi oli
töökojas 2-4 töölist. 1937 töötasid aasta läbi Rain Teras (Boris Terras) ja Arvid Vichmann ning aasta lõpust ka Heinrich
Grauberg ja Vladimir Talantov. 1938 töötasid eri perioodidel Rain Teras, Arvid Vichmann, Enn Parve (Heinrich Grauberg),
Vladimir Talantov ja Rudolf Martinson. 1939-1940 töötasid Rudolf Martinson, Enn Parve, Vladimir Talantov ja Gunnar
Ambrosius. Viimane palgaleht on augustist 1940. (Rahvusarhiiv, ERA.959.2.3104)
Rud. Kenn konstrueeris aparaaditüüpe, mille kirjeldused ja skeemid ilmusid ajakirjanduses ning mille monteerimiseks vajalikke
üksikosi võisid raadioamatöörid äridest komplektikaupa osta:
Kõiklaine 2-lambiline võrkvastuvõtja - üksikosi müüs OÜ ESTO-MUUSIKA - kirjeldus ja skeem Raadiotehnika 7/8, aprill/mai
1936.
1940. a-l töötas R. Kenni töökojas lisaks omanikule 3 töölist ja aasta jooksul tehti remonttöid kokku 5000.- rbl väärtuses
(Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.28, Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaamet, Tööstusloendus 1941).
1941. aastal liideti R. Kenni töökoda Tööstus-Kaubanduskeskuse Raadiokorrastusega Vabadusväljak 7 (endine Eesti AS Siemens
asukoht). Septembris 1942 esitas R. Kenn taotluse töökoja tagasisaamiseks. Temalt nõuti täiendavaid tõendeid ja dokumente,
mille mitteesitamise tõttu lõpetati reprivatiseerimise menetlus 1943. a. detsembris.
|
Rud. Kenni töökoja sisevaade 1937. aastal, reklaam 1939. aastast ning tempel 1941. a. jaanuaris parandatud SABA raadio
korpusel.
|
|
RUDOLF KENN (ka KÖNN, KÕNN)
Sündinud 6. IV (vkj 24. III) 1905 Tartus
Surnud 4. II 1987 Dnepropetrovskis, Ukrainas
Rudolf Kenn lõpetas 1924 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi, õppis 1.09.1924-1.02.1926 ja 1.08.1927-1.02.1929 Tallinna
Kõrgemas Tehnikumis elektrotehnika harus nõrgavoolu alal. Töötas juunist septembrini 1929 praktikandina Raudtee
Peatehaste veduritöökojas. Alates 1929. aasta sügisest tegutses iseseisvalt raadioalal, pidades oma raadiotöökoda. Sooritas
30. oktoobril 1934 Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis eksami (ülesandeks 4-lambilise võrkvastuvõtja ja ühe
Telefunkeni aparaadi kordaseadmine) ning registreeriti 2.11.1934 meistrina elektrotehnika (telefoni- ja raadioaparaatide
monteerimine ja parandamine) tööalal.
Oma töökoja pidamise kõrvalt oli Rud. Kenn ühtlasi ka 1935-1939 Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i Raadio-Lao ja
seejärel (ilmselt) 1939-1940 Tallinna Raadio-Lao, J. Aasmets & Ko tehniline juhataja (vt SUPREMA).
1941. aastast töötas Raadio-Pioneeri ja seejärel Funktechnische Fabrik Revali (end. OÜ RET) osakonna
juhataja-meistrina.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.2042 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA-R-66.1.751 (R. Kenni töökoja reprivatiseerimise
taotlus 1942) jm
|
 |
|
| raadiotuba[ät]hot.ee |
|
|
|
|
|
|
