|
STANDARD / STANDART, J. RAMMUL
 
1930-1941
Tallinn, Kaupmehe 33 hoovimaja krt 10 (31-9.04.1935) - Narva mnt 10 (9.04.1935-1940)
vt SUPREMA
vt ESTO-MUUSIKA
vt KAPSI & KO
vt KB810
|
Johannes Rammul (31); Johannes Rammul, raadio töökoda (32); Rammul-Raadio (35-37); J. Rammul, raadiotööstus (36-38); J. Rammul,
raadiotehas (38-39); Standard-Raadio, J. Rammul (40); Standard-Raadio, J. Rammul, elektro-meditsiini aparaadid (40)
Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika
Eksporditi: Soome ("vähesel arvul")
|
|
|
Hooaeg 1940/41 
|
|
| Hooaeg 1939/40
|
|
| Hooaeg 1938/39
|
|
| Hooaeg 1937/38
|
|
| Hooaeg 1936/37
|
|
| Hooaeg 1935/36 puudu
|
|
| Aastatel 1932-1934 ehitas raadiovastuvõtjaid AS Kapsi & Ko-le
|
| Aastatel 1931-1933 ehitas raadiovastuvõtjaid OÜ Esto-Muusikale
|
|
 |
Võib-olla Rammuli tehase aparaadid hooajast 1935/36 või varem
(näiteks nupud ja lülitid sarnased mudeliga
Standart 3 1936/37) |
|
|
J. Rammuli tööstuse ruumide plaanid 1936. a-st ja laiendus 1938. a-st, Tallinn, Narva mnt 10 (1936 ühe hoovimaja teine
ja 1938 teise hoovimaja esimene korrus) /Rahvusarhiiv ERA.969.4.1033/; Narva mnt 10 kinnistu asus ligikaudu praeguse Narva
mnt ja A. Laikma tn nurga kohal /foto 29.04.2014/.
|
|
Johannes Rammul annab võitjale Paul Kentsile üle Raadiolehe tellijate vahel välja loositud auhinnavastuvõtja
Standard RV42 /Raadioleht 23.02.1939/; J. Rammuli raadiotööstuse sisevaated
Eesti Ringhäälingumuuseumi kogust - vasakul on töös ilmselt
RV53 1938/39 ja paremal RV75 1940/41(?).
|
|
Rammul-Raadio reklaam /Tehnika Kõigile 2-1938/; Rammul-Raadio garantiikiri aparaadile RV52 Nr 2004 (antud 10.12.1937)
/omanik: urti[ät]hot.ee/; Standard-Raadio garantii väljavõtmise postkaart /Ringhäälingumuuseumi kogu/.
|
TÖÖSTUSE AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.891.2.19477 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.4.1033 (Majandusministeerium), ERA.959.2.6726 ja
ERA.959.2.6727 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.1569.1.2012 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.R-10.1.106
(november 1940), ERA.R-10.1.111 (detsember 1940), ERA.R-10.1.161 (1941), ERA.R-10.1.162 (1940 ja 1941), ERA.R-10.1.169
(juuni 1941), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus 1.01.1941); Päevaleht 1.06.1938; Postimees 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938,
12.10.1939; Vaba Maa 28.01.1932; Majandusteated 44/1936; J. Raudsepp'a artikkel Ringhäälingumuuseumis; ENSV Teataja
15/1941, 32/1941, 43/1941 jm.
1927, olles OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor, konstrueeris Johannes
Rammul aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. 1928. a. raadionäitusel sai see esimese
auhinna - kuldauraha ja 1929. a. Läti raadionäitusel kuldauraha.
1930. aastal lahkus J. Rammul OÜ Esto-Muusika teenistusest. Sama aastat luges ta hiljem ka oma töökoja alguseks. Töökoja
varasemaid seni teadaolevaid reklaame ilmus Raadiolehes 23.03.1931 (raadioaparaatide ehitamine, moderniseerimine ja
parandamine, ümberehitamine, hooldamine, tehnilised nõuanded). Tallinna linnavalitsus registreeris J. Rammuli raadioaparaatide
töökoja 27. jaanuaril 1932, seal töötas omanik koos ühe õpipoisiga (Vaba Maa 28.01.1932). Ent Kaubandus-tööstuskoja
äriregistris registreeriti töökoda alles 1935. a. jaanuaris ja tegevuse algusena näidati 1. jaanuari 1935.
1935. aastal taotles J. Rammul Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal. Erialalist
tegevust tõendavate tunnistuste alusel ehitas J. Rammul 1931 maakaablites rikete otsimise aparaadi Posti-Telegraafi-Telefoni
peavalitsusele, 1931-1933 raadioaparaate ja võimendeid OÜ Esto-Muusikale, 1932-1934
raadiovastuvõtjaid AS Kapsi & Ko-le ning 1934-1935 konstrueeris ja valmistas 5 raadiovastuvõttu
häirivate seadmete otsimise aparaati Posti-Telegraafi-Telefoni peavalitsusele.
9. aprillist 1935 oli J. Rammuli töökoja uueks asukohaks Narva mnt 10-8. 1936. a. septembris Majandusministeeriumilt
raadioaparaatide töökoja avamise loa saamiseks esitatud taotluses märgitakse, et töökoda tegutseb neis ruumides alates
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonnas väiketööstusena registreerimisest 9. aprillil 1935 (spetsiaalruume töökoja tarbeks
ei suudetud otsingutele vaatamata soovitud linnapiirkonnas leida). J. Rammuli töökoda asus Narva mnt 10 Ruvin Selmanovitschile,
Saara Tshapkovskyle ja Laaser Selmanovitschi pärandustombule kuulunud krundil kahekordses hoovimajas, mille esimesel kivist
korrusel paiknesid korterid ja teisel puust korrusel töökoda. Töökojas valmistati raadioaparaate ja nende ehitamiseks
vajalikke üksikosi (valjuhääldid, transformaatorid, drosselid, häälestuspoolid, kõrgsagedusfiltrid, aparaatide šassiid jne),
samuti elektrimõõteaparaate, raadiohäirete kõrvaldamise seadmeid jms. Töölisi oli kuni 20, kasutati elektrimootoreid
koguvõimsusega 3,5 hj, seadmetest oli töökojas poolide kerimise masin, käi, 2 rauatreipinki ja puurmasin.
J. Rammuli raadiotööstus arvati Tallinna Ühise Haigekassa alla alates 1. maist 1935. Esimesel haigekassale esitatud
töötasude lehel on kirjas mais 1935 ametis olnud 4 töölist: Johannes Einmets, Hans Asper, Ilmar Kuuden ja Leida Grube.
Sealt edasi hakkas tööliste arv kiiresti tõusma, ulatudes 1936. a. lõpus üle 30, 1938. a. lõpus üle 80 ja 1940. a. lõpus
ligi 90 inimeseni. Viimane haigekassale esitatud töötasude leht on novembrist 1940 ja sellel on toodud 88 töötaja andmed.
J. Rammuli tööstuse haigekassale esitatud töötajate arv 1935-1940 (valitud kuudel):
|
|
|
jaan |
apr (mai) |
aug |
sept |
okt |
nov |
dets |
|
|
1935 |
- |
(4) |
|
6 |
7 |
11 |
11 |
|
|
1936 |
10 |
10 |
11 |
18 |
24 |
28 |
31 |
|
|
1937 |
24 |
20 |
22 |
33 |
51 |
54 |
39 |
|
|
1938 |
32 |
36 |
39 |
49 |
77 |
84 |
67 |
|
|
1939 |
53 |
41 |
73 |
81 |
80 |
75 |
64 |
|
|
1940 |
60 |
64 |
74 |
73 |
89 |
88 |
- |
|
|
Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika (ERA.957.4.433, lk 39) järgi valmistas Rammuli
raadiotööstus:
1.08.1934-1.08.1935 (1934/35) 300 raadioaparaati
1.08.1935-1.08.1936 (1935/36) 400 raadioaparaati
1.08.1936-1.08.1937 (1936/37) u. 800 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)
1935. a. augustist on teada esimesed Rammul-Raadio R-tähe ja raadiolambi logoga reklaamid ajalehes RS (Ringhäälingujaamade
Saatekavad), mis ilmusid aasta lõpuni pea igas RS-i numbris. Kuid Rammuli 1935/36 hooajal valmistatud aparaatidest ei ole
teada mingisugust infot ei reklaamide, reklaamtrükiste ega artiklite näol. Esimeste Rammuli logo kandvate aparaatidena
on teada OÜ Esto-Muusika müüdud Standart 3, mille esimesed reklaamid ilmusid 1936. a.
detsembris (uudis Standart 3P).
Ilmselt 1937. aasta algusest (mudelist Suprema 37/38 (38P)) ehitas J. Rammul firma Tallinna
Manufaktuur ja Kaubanduse AS Raadio-Ladu tellimusel ka Suprema aparaate (arvatavasti pisut muudetud
Standart/Standard mudelid). Praegustel andmetel valmistas J. Rammul Suprema raadioid kuni hooajani 1940/41.
J. Rammuli raadiotehase nime all hakkas J. Rammul oma apraate reklaamima alles hooajal 1938/39 detsembris 1938.
1938. aasta alguses laiendati ruumikitsikuse tõttu töökoda Narva mnt 10 teise hoovimaja esimesele korrusele, spetsiaalselt
raadiotööstuse tarbeks sisse seatud ruumidesse, kuhu telliti ka uusi seadmeid. Tööd leidis ligi 90 töötajat ja tootmismahult
oldi ajakirjanduse väitel kolmas raadiotööstus Eestis. Aparaatides kasutati vaid Ameerika lampe, mida J. Rammul pidas meie
oludes ökonoomseimateks. Tööstus valmistas dünaamilisi valjuhääldajaid, mida väidetavalt ehitati ainukesena Eestis juba
tööstuse algaastail. Kõik valjuhääldajate koostisosad valmistati samuti kohapeal. Veel toodeti raadioakumulaatoreid
patareivastuvõtjatele. Raadiovastuvõtjaid toodeti põhiliselt kodumaa turule, kuid vähesel arvul oli neid müüdud ka Soome.
Edaspidi oli kavas eksporti suurendada. Võimalikest tehases valmistatud eri- ja üksikmudelitest annab aimu 8.12.1939
Päevalehes ilmunud kuulutus: "Müüa uus pähklivineerist sekretär (kombineeritud kapp-kirjutuslaud) sisseehitatud
raadioaparaadiga. Narva m. 10, raadiotööstus".
1938. a. sügisel tähistas J. Rammuli raadiotööstus Standard-raadiotüübi 10. juubelit. Ajalehtedes ilmusid suured J. Rammuli
raadiotehase reklaamid, mitmes suures päevalehes (Päevaleht, Postimees, Rahvaleht) ka artiklid Johannes Rammulist. Rahvalehe
artiklis märgitakse raadiotüübi juubelit ja raadiokäitise asutamist J. Rammuli poolt 1930. Samuti seda, et "...levisid
Standardid 10 aasta vältel ilma igasuguse reklaamita, tuginedes usaldusele...". Kuna reklaami tehti vähe, on tänapäeval
Standardi varasemaid mudelitüüpe raske tuvastada ning toodangust leidub vähe pilte.
1939. a. 2. jaanuaril teatas J. Rammul Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et on ka 1939 aastaks lunastanud IV järgu
äritunnistuse ja palub ettevõtte registreerida alates 1. jaanuarist firmana "Standard Raadio, J. Rammul", aadressiga
Tallinn, Narva mnt 10.
Tõenäoliselt monteeris J. Rammul 1939. a. suvel Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS-i tellimusel Briti raadiotehasest
Kolster-Brandes Ltd saadetud üksikosadest partii mudelit KB810.
1939. a. oktoobris oli tehases ametis 68 töölist palgaga naised 24-29 senti ja mehed 27-45 senti tunnis. Sõjast tingituna
andis end tunda materjalipuudus. Tehase ENSV-perioodist pärinevate 1940. a. IV kvartali kuuaruannete järgi toodeti
Standard-Raadios 1939. aastal 1643 raadioaparaati, sh jaanuarist novembrini 1409 ja detsembris 234 (ERA.R-10.1.106).
26. juulil 1940 J. Rammuli tööstus natsionaliseeriti. Alguses jätkas J. Rammul tehase peainsenerina. 9. oktoobri 1940. a.
Kergetööstuse Rahvakomissariaadi käskkirjaga laiendati RETi direktori volitusi ka Standard-Raadiole,
kuid ettevõte jäi endiselt iseseisvaks. Jaanuaris 1941 toimus nimemuutus - "Standard-Raadio, J. Rammul" asemel lihtalt
"Standard-Raadio". 18. märtsil 1941 määrati "J. Rammul Standard-Raadio" (kasutati vana nime!) Kergetööstuse Rahvakomissariaadi
alluvusest Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse, kuid juba 16. aprillil allutati ettevõte taas Kergetööstuse RK-le.
Mitmesuguste ENSV-perioodi toodanguaruannete (ERA.R-10.1.106, ERA.R-10.1.111, ERA.R-10.1.136, ERA.R-10.1.161, ERA.R-10.1.162)
ja 1941 korraldatud tööstusloenduse (ERA.R-10.1.179) järgi oli Standard-Raadio toodang 1940. ja 1941. aastal järgmine.
1940. aastal valmistas Standard-Raadio 1906 raadioaparaati, sh:
jaanuarist juulini (enne nats-imist) 1025 ja peale nats-imist 881, sellest
oktoobris 251, novembris 48 ja detsembris 438.
Lisaks valmistati 12 mitmesugust muud aparaati.
Plaani järgi oleks tehas pidanud 1940. a-l tootma 3169 raadioaparaati, sellest IV kvartalis 2000.
1941. a. viie kuu jooksul valmistas Standard-Raadio 1201 raadioaparaati, sh:
jaanuaris 371, veebruaris 336, märtsis 358, aprillis 88 ja mais 48.
1941. a. juunikuust on teada I dekaadi toodang 68 raadioaparaati.
Aastaplaan nägi Standard-Raadiole 1941 ette 1400 raadioaparaadi tootmist, sellest I kvartalis 1000 ja II kvartalis 400.
Selle põhjal võib oletada, et 1941. a. suvel oli ka Standard-Raadio kavas täielikult Raadio-Pioneeriga ühendada.
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.
|
| * * * |
J. Rammuli Standard-Raadio raadioaparaatide toodangunumbrid.
|
|
1.08.1934-1.08.1935 |
u. 300 |
|
1.08.1935-1.08.1936 |
u. 400 |
|
1936 |
? |
|
1937 |
911 |
|
1938 |
1382 |
|
1939 |
1126 või 1643 |
|
1940 |
1906 |
|
1941 |
1269 (jaanuarist kuni juuni I dekaadini) |
|
|
ISIKUD:
JOHANNES RAMMUL
Sündinud 30. V 1898 Tartumaal
Surnud 13. XI 1943 Tavdas, Sverdlovski oblastis, Venemaal
J. Rammuli raadiotöökoja ehk Standard-Raadio asutaja ja ainuomanik.
Johannes Rammul õppis Kroonlinna Miinikoolis raadiotelegrafisti erialal. Teenis I maailmasõja ajal raadiotelegrafistina
miiniristlejal Gabriel (Gavril). Oli laeval Taimõr raadiovanem ja tegi 1919-1920 kaasa ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele.
1920 saabus tagasi Eestisse, teenis Sädetelegraafikompaniis, seejärel asus tööle Tallinna sadama raadiotelegrafistina.
10.01.1922-1.10.1927 oli Balti Päästeseltsi vanem-raadiooperaator (raadiotelegrafist).
Alates 1. oktoobrist 1927 kuni 31. maini 1930 oli J. Rammul OÜ Esto-Muusika raadioosakonna
juhataja ja konstruktor. Konstrueeris aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. Ehitas
võimendusseadmed Tallinna kinodele Bi-Ba-Bo ja Helios.
1930. aastal lahkus Esto-Muusikast ja asutas oma raadiotöökoja.
12. detsembril 1935 registreeriti Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal ning valiti raadioala
eksamikomisjoni alaliseks liikmeks. J. Rammul oli raadioseadmete proovikoja asutamise ja raadiotoodetele normimärgi
omistamise ideede algataja.
1940, peale natsionaliseerimist, jätkas J. Rammul kui hinnatud spetsialist oma endises ettevõttes tööd peainsenerina. Ta
jõudis teha isegi kaks ametireisi Nõukogude Liitu. Kuid esimene suurküüditamine 1941. aasta 14. juunil tabas ka Johannes
Rammulit. Ta arreteeriti, mõisteti viieks aastaks töölaagrisse ja küüditati Sverdlovski oblastisse, süüks - ettevõtte
omamine. J. Rammul hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.2012 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Päevaleht 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938;
J. Raudsepp'a artikkel Eesti Ringhäälingumuuseumis
ANTS TOONE
Sündinud 17. I 1905 Tartus
Surnud 9. VIII 2005 Tallinnas
Haigekassale esitatud töötasulehtedel 1939-1940 J. Rammuli raadiotööstuse juhataja asetäitja. Pärast 1940. a-t
RETi konstrueerimisbüroo tegelik juhataja. Arreteeriti 1948, viibis vangilaagris 1948-1956.
Eestisse naasmise järel sai raadiotehase Punane-RET konstrueerimisosakonna juhatajaks.
Rahvusarhiiv ERA.959.2.6726 ja ERA.959.2.6727 (Tallinna Ühine Haigekassa);
www.okupatsioon.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
