|
SUPREMA
1935/36-1940/41
Valmistati firmade Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS Raadio-Ladu ja sügisest 1939 Tallinna Raadio-Ladu tellimisel
Tootjad:
J. RAMMUL / STANDARD-RAADIO (1937?-1940/41?)
RAADIO-TERE (1935/36-1936/37?)
Müüdi: üle Eesti, peaesindaja Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS Raadio-Ladu, sügisest 1939 Tallinna Raadio-Ladu,
Tallinn, Teenri 1
Vt 1935-1938 järelmaksuga müüdud Suprema raadiod
|
|
|
Hooaeg 1940/41 
|
|
| Hooaeg 1939/40
|
|
| Hooaeg 1938/39
|
|
| Hooaeg 1937/38
|
|
| Hooaeg 1936/37
|
|
| Hooaeg 1935/36
|
|
 |
|
Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS asus kaupmees Ivan Jegorovi suures majas Raekoja platsil, hoone ees vana Vaekoda,
mis põles märtsipommitamises 1944 ja mille varemed lammutati pärast sõda.
Vasakpoolne foto D. Bruns, Tallinn Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940, Tallinn 1998; parempoolne foto
Eero Olanderi kogust.
|
AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.891.2.29010 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.962.1.156 (T.M&K. AS-i kirjavahetus), ERA.R-13.1.194
(natsionaliseerimine), ERA.R-66.1.1155 (firma Raadio-Ladu reprivatiseerimise taotlus 1942), ERA-R-66.1.751 (R. Kenni
töökoja reprivatiseerimise taotlus 1942); Viktor Salmre mälestused, Eesti Aadress-Raamat 1938-1939 jm.
1923. aastal asutatud Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS oli suur kaubandusettevõte, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks
oli tekstiilikaubandus esindustega Berliinis, Londonis ja Kairos. 1935. aastal asutati firma juurde tehniliste kaupade
osakonnad ning hakati müüma autosid (Hanomag, Hansa, Sisu, Magirus), mootorrattaid (Zündapp), jalgrattaid (Victoria, Titan)
ja raadioaparaate.
Raadioosakonna Raadio-Ladu juhatajaks sai Viktor Salmre (a-ni 1938 Saltsmann) ja tehniliseks juhatajaks Rudolf Kenn (kellele
kuulus ka oma raadioaparaatide parandustöökoda). 1935. a-l hangiti firmale kuu ajaga Saksa ja Inglise suurte raadiotootjate
(Körting, Saba, Pye, Ferranti, Nora) esindus- ja müügiõigused. Äri raadiovalikusse otsustati lisada ka kodumaised vastuvõtjad.
Kuna V. Salmre oli varem töötanud Raadio-TEREs, tellitigi raadiod sellest tehasest. Aparaate ei
hakatud aga turustama mitte tehase nime, vaid oma uue kaubamärgi all, milleks valiti SUPREMA.
Raadioosakond avati 1. septembril 1935, uue firmana osaleti ka sama aasta oktoobris peetud VII Eesti Raadionäitusel, kus
V. Salmre sõnul äratati imestust sama suure väljapanekuga, kui vanal ja tuntud raadioäril
AS Tormolen & Ko. 1. oktoobrist 1936 asus Raadio-Laos müüjana tööle Julius Aasmets, kes oli
1932-1936 töötanud õpilase ja müügiagendina Raadio-Teres.
Körting ja Saba jäid T.M&K. AS-i ja Tallinna Raadio-Lao esindatavateks kaubamärkideks kuni 1940. a-ni. 1936-1939 peeti
kirjavahetust, esitati hinnapäringuid ja mõnel puhul ka raadioaparaatide suuremaid või väiksemaid (proovi)tellimusi
välismaistele raadiotootjatele Halson (esindaja vahendusel), Elektrit, General Electric, Kadette, Invicta, Lissen, Luxor,
Owyn, Portadyne ja Stassfurter. Edasimüüjana müüdi ka muid aparaate, suuremal arvul näiteks Philipseid. Teadmata põhjusel
loobuti peagi Briti Pye ja Ferranti aparaatide müügist ja selle asemel saadi 1937. a. lõpus (täismahus müük algas 1938/39
hooajal) teise suure Briti raadiotootja Kolster-Brandes (KB) ainuesindajaks Eestis. Riigi poolt kehtestatud kõrgete
tollimaksude ja sisseveokvootide tõttu imoprditi osa KB vastuvõtjaid shassiidena (kastid valmistati Eestis) ja 1939/40
hooaja mudel KB810 üksikosadena (aparaadid monteeriti Eestis, vt
KB / KOLSTER-BRANDES).
Raadio-Laol olid esindused ja edasimüüjad üle Eesti (näiteks Tartus algselt V. Shuras, siis V. Lumi ja hiljem F-ma Rota,
Pärnus Vennad Saar, Viljandis E. Kirikal, Rakveres H. Lille, Narvas ins. V. Miländer jne). Raadio-Lao esindusäri asus
Raekoja platsi ääres Teenri 1, mis oli vana Vaekoja aadressiks, kuid reklaamides määratleti asukohana vastasasuv Jegorovi
maja.
1930ndate aastate lõpus oli ostjal võimalik valiku tegemiseks paar-kolm aparaati prooviks koju viia, samuti võimaldati
aparaadi ostmisel järelmaksu (tavaliselt 12, maksimaalselt 15 kuud). Raadio-Ladu kasutas järelmaksulepingute sõlmimisel
Singeri õmblusmasinate müügi tüüplepingut, mille eripäraks oli see, et ostja maksejõuetuks muutumisel võeti ostetud
raadioaparaat ära, kuid tehtud osamakseid ei tagastatud. Äri rajanes suuresti usaldusel - näiteks Saksamaalt tõi
raadioaparaadid Eestisse transpordifirma Schenker. Raadio-Ladu andis kauba eest vekslid Tartu Panka, mis Schenkerile kohe
raha välja maksis. Pangale lunastati vekslid alles peale kauba realiseerimist.
1938-39 likvideeris Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS oma tehnikaosakonnad. Autoesindused läksid üle teistele firmadele,
raadioosakonnast sai iseseisev ettevõte. 27. oktoobril 1939 sõlmitud lepinguga asutati uus, 5000.- kroonise põhikapitaliga
täisühing "Tallinna Raadio-Ladu, J. Aasmets & Ko", mille täisosanikeks olid Julius Aasmets (tema tõi ühingusse ka kogu
põhikapitali 5000 kr.) ja Viktor Salmre ning tegevusalaks raadio, õmblusmasinate ja jalgrataste äri.
Tallinna Raadio-Ladu natsionaliseeriti 24. septembril 1940. Sellel hetkel oli erinevatele isikutele (agentidele?)
komisjonimüügile antud 3 Suprema raadioaparaati (40PS nr 4977, 40VS nr 5452 ja 41VS nr 6567) ning 4 Victoria meeste- ja
4 naistejalgratast. 1940. a. 24. septembri seisuga oli Tallinna Raadio-Lao bilansis natsionaliseeritud
Standard-Raadio, J. Rammul saldo 1455,22 kr Standard-Raadio kasuks. Raadio-Kooperatiivi ja
Kapsi & Ko kontod olid saldota.
Tallinna Raadio-Ladu likvideeriti 15. jaanuaril 1941 ettevõtte liitmisega Tööstus-Kaubanduskeskuse kauplusega nr 200
Vabadusväljak 7 (endine Eesti AS Siemens asukoht). 1942. aasta juulis esitas Julius Aasmets taotluse Tallinna Raadio-Lao
reprivatiseerimiseks. Ettevõttes kavatsesid tööle asuda J. Aasmets ja Rudolf Kenn. Aga kuna firma oli likvideeritud
enne 20. juunit 1941, jäi reprivatiseerimise taotlus rahuldamata.
Praegustel andmetel valmistas Raadio-TERE Suprema aparaate hooaegadel 1935/36-1936/37 ning
tõenäoliselt alates 1937. aasta algusest (mudelist Suprema 37/38 (38P)) ehitas Suprema aparaate
J. Rammul.
Peale selle oli Raadio-Laol ärisidemeid näiteks raadiotehase omaniku Voldemar Jaaksoniga, kes
1936. aasta juunis ostis Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-ilt 3800.- krooni maksva sõiduauto Hansa 1700. Vastavalt
müügilepingule maksis V. Jaakson auto kättesaamisel 1300.- krooni ja ülejäänud summa tasumine pidi toimuma raadioaparaatides.
Kuna uue hooaja mudelid ei olnud veel välja töötatud, tasuti arve esialgu vekslitega, mille tagatisena andis V. Jaakson
T.M.&K. AS-ile valmimata raadioaparaatide shassiid (montaazhiplekid). Uute mudelite valmimisel tuli V. Jaaksonil need
shassiide vastu T.M.&K. AS-ile üle anda kolmes osas sama aasta augustis, septembris ja oktoobris. Kas leping ka täies mahus
teostus, pole teada. Ent 1937. a. veebruaris-märtsis sõlmis näiteks T.M.&K. AS-i Tartu esindusäri Raadio-Ladu V. Lumi
vähemalt 4 Jaaksoni tehase aparaadi Kratt järelmaksuga müügi lepingud.
Raadioaparaatide parandajate sõnul olevat Suprema aparaadid olnud tehniliselt väga sarnased Telefunkenitele. Samas kasutati
näiteks 1937/38 hooajal Suprema reklaamides pilte Körting vastuvõtjast, millele oli välimuselt mõnevõrra sarnane Suprema 38VS.
Ajalehe Maa Hääl 1937/38 hooaja patareiaparaatide ülevaates (Maa Hääl 15.10.1937) nimetatakse Suprema vastuvõtjaid aga
hoopis Inglise aparaatideks.
|
|
ISIKUD:
JULIUS AASMETS
Sündinud 24. III 1903 Alavere vallas Harjumaal
Surnud 14. III 1954 Tallinnas
Töötas 1.09.1932-1.10.1936 õpilase ja müügiagendina raadiotehases RAADIO-TERE, 1.10.1936-27.10.1939
müüjana Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i Raadio-Laos. Seejärel oli Tallinna Raadio-Lao, J. Aasmets & Ko osanik ja
juht 27.10.1939-24.09.1940.
Rahvusarhiiv ERA.891.2.29010 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.R-66.1.1155 (Raadio-Lao reprivatiseerimise taotlus 1942);
Haudi
VIKTOR SALMRE (a-ni 1938 SALTSMANN)
Sündinud 20. V (vkj 7. V) 1914 Narva-Jõesuus
Surnud 31. X 2012 Tallinnas
V. Salmre töötas 3.06.1933-1.11.1933 ja 12.01.1935-1.10.1935 raadiotehases RAADIO-TERE raadioaparaatide
paranduse alal. Vahepeal teenis aega Sidepataljonis, kus lõpetas õppekompanii kursuse raadioklassis. 1.10.1935-27.10.1939 oli
Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i Raadio-Lao juhataja, tegeledes muuhulgas ka aparaatide kontrollimise ja parandamisega.
1936-1937 püüdis Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ameti juures korduvalt sooritada õppinud töölise kutse eksamit raadio alal,
kuid eksam jäi alati alustamata. 27.10.1939-24.09.1940 Tallinna Raadio-Lao, J. Aasmets & Ko osanik.
Osales 1937-1940 mitmel autovõidusõidul. Pärast II maailmasõda tegutses fotograafina, avaldas fotoalbumeid, kuulus Ajakirjanike
Liitu ja oli motospordikohtunik.
Rahvusarhiiv ERA.891.2.29010 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.1569.1.2015 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet);
esbl.ee
RUDOLF KENN (ka KÖNN, KÕNN)
Sündinud 6. IV (vkj 24. III) 1905 Tartus
Surnud 4. II 1987 Dnepropetrovskis, Ukrainas
R. Kenn oli 1935-1939 Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-i Raadio-Lao ja (ilmselt) 1939-1940 Tallinna Raadio-Lao,
J. Aasmets & Ko tehniline juhataja. Pidas samal ajal oma raadiotöökoda, vt RUD. KENN.
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
