ESILEHELE TEHASED UUDISED

MUUD ELEKTROTEHNIKA VALDKONDADEGA SEOTUD EESTI TÖÖSTUSED ENNE 1940.

Tööstuseks nimetati sageli ka vaid parandustöödega tegelevat töökoda või teenuseid pakkuvat ettevõtet (näiteks olid juuksuritel juuksetööstused!). Seega ei pruukinud mitmed siin toodud ettevõtted tegelikult üldse midagi toota (tegeleti vaid näiteks parandustöödega, akude laadimisega, seadmete ja elektrisüsteemide paigaldamisega jms). Kuid kuna firmade tegevusaladest pole võimalik täielikku ülevaadet saada, on siia koondatud nii need elektrotehnikaga tegelenud firmad, mille kohta on teada, et nad midagi valmistasid, kui ka need, mille nimetuses on kasutatud sõna tööstus.

PATAREID/AKUD APARAADID NEOON VALGUSTID
ISOLATSIOON GALVANISEERIMINE

P A T A R E I,   A K U M U L A A T O R I,   A N O O D I -   J A   E L E M E N D I T Ö Ö S T U S E D.
Raadioakusid patareiaparaatidele ehitasid ka raadiotehased RET, ARE ja Standard / J. Rammul.


TALLINN


Ika (29-50)
  Ika, K. A. Raag, elektrielemendi- ja patareitööstus (29) - Elektrielemendi ja patarei-
  tööstus Ika, N. Raag (01.01.1935-31.12.1936) - Elektrielemenditehas Ika, ins-d
  Raag ja Heinmets (01.01.1937-01.10.1938) - Elektrielemendi tehas Ika, ins N. Raag
  (01.10.1938-1940) - Elektrielemenditehas Ika (44-50)
Asukoht: Tallinn, Suur Kompassi 40 (29) - Suur Kompassi 40 / Narva mnt 36 (1935) - Pronksi 1 / Narva mnt 36 (1935-1938, Suur Kompassi tänava ümbernimetamine ja ümbernummerdamine 1935) - Kopli 40 (1.11.1938-50)
Toodang: raadioanoodid; taskulambi-, telefoni- ja küttepatareid, niiskuskindlad (nn troopikapatareid) bakeliitkestas; eelpingepatareid, elemendid kelladele ja wintshester-lampidele, eriotstarbelised elemendid; N: raadiopatareid AREX, taskupatareid IKA, AREX, SIRIUS, ARA
1935. aasta jaanuaris lõpetati Kaubandus-tööstuskoja äriregistris "Elektri-elemendi- ja patareitööstuse IKA, K. A. Raag", äripidaja Kristjan Adolf Raag, tegevus ja registreeriti "Elektri-elemendi- ja patareitööstus Ika, N. Raag", mille äripidajaks oli Nikolai Raag. Selle ettevõtte tegevus lõpetati KTK äriregistris 1937. a. jaanuaris ning samas registreeriti täisühing "Elektrielemenditehas Ika, ins-id Raag ja Heinmets", täisosanikud Nikolai Raag ja Ferdinand Heinmets, osakapital 7000.- krooni.
1937. a-l valmistas Ika: 15 300 taskulambipatareid (32 600.- kr väärtuses), 3850 raadio-anoodpatareid (25 800.-), 3200 pulkpatareid (480.-), 310 eelpingepatareid (168.-), 1400 telefonielementi (2100.-), 1070 vintšester-elementi (214.-). (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4204)
1938: "Saanud tellimusi ka välismaalt".
1939: IKA Standardanoodpatarei 120V 7.50 kr., IKA küttepatarei 359 At 9.50 kr.
1939. a-l valmistas Ika 760 033 taskulambipatareid ja 28 043 raadio-anoodpatareid. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)
1939. a. detsembriks oli Ika kasvanud suurimaks Eesti anoodi- ja patareitööstuseks, mille kogutoodang oli tõusnud 5 miljonile elektrielemendile. Töölisi ja ametnikke oli tehases 75. Ikal oli oma laboratoorium, kus uuriti välismaa tehaste toodangut ning katsetati uusi materjale ja tootmisvõtteid. Majandusministeeriumi Ratsionaliseerimise Komitee standard-anoodpatarei tingimustele vastas esimese katse järel ainult Ika toodang. 1939. aastal sooritatud teise katse tulemusena oli Ika üks kahest patareitööstusest, mis esitatud tingimustele (ja parima tulemusega) vastas (Rahvaleht 14.12.1939, Teataja 15.12.1939).
1940. aastal oli tehases 70 töölist. Kasutati 14 eletrimootorit koguvõimsusega 17,3 hj (Majandusteated 24-25/1940).
(Rahvusarhiiv ERA.891.2.19500 (Kaubandus-tööstuskoda); Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1935, 3/1937, 4/1937; Majandusteated 24-25/1940; Uudisleht 8.02.1939; Päevaleht 14.12.1939; Rahvaleht 14.12.1939; Teataja 15.12.1939 jm)
Kristjan Adolf Raag
Nikolai Raag (10. VII 1900 - ?), osales Vabadussõjas, lõpetas Tallinna tehnikumi, oli tegev Tartu Vabadussilla ehitamise juures, töötas teedeministeeriumi avalike tööde osakonnas. Oli elektrielemendi- ja patareitehase IKA kaasomanik, omanik ja juht; lühemat aega elektrikondensaatorite tööstuse "Elko, ins. F. Heinmets & Ko" kaasomanik (1935-1936); AS Eesti Diatomiit juhatuse liige (1939/40). 1944 põgenes Rootsi, töötas sillaehituse alal. EÜS Raimla liige. (Teataja (Stockholm) 09.07.1960)
Ferdinand Heinmets elektrielemenditehase "Ika, ins-id Raag ja Heinmets" kaasomanik 1937-1938; elektrikondensaatorite tööstuse "Elko, ins. F. Heinmets & Ko" kaasomanik 1935-1936.

 
IKA raadioanoodi karp (Ringhäälingumuuseumi kogu) ja raadioaku (erakogu)

   
IKA anoodpatareide ümbrispaberid (erakogu ja Ivo Toigeri kogu)

     
Ümmargune IKA patarei (elravel[ät]hot.ee); hulgimüüjale AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus valmistatud IKA patarei 1930. a-te lõpust (Ivo Toigeri kogu); nõukogudeaegne IKA patarei 1941. a-st või 1940ndate a-te II poolest (Ivo Toigeri kogu); nõukogudeaegne IKA patarei 1953. aastast (Ivo Toigeri kogu)

 
IKA voolutester (Ivo Toigeri kogu)


Urania (1924-44) -> 1950 Eesti Kaabel
  Urania, H. Johanson, elektro-keemiatööstus (32-1940) - Urania, elektro-
  keemiatööstus (1940-1941) - Urania, elektritarvetetööstus (1941- ) - Urania,
  elektrijuhtmetööstus (44)
Asukoht: Tallinn, Suur-Pärnu mnt 16 (1924-1929) - Aiavilja 3 (1929-44)
Toodang: taskulambi- ja raadio anoodpatareid, kuivelemendid, tulemasinad, kompresspaber (immutatud), elektrijuhtmed; N: taskulambipatareid KOIT ja PLANEET (1924); anoodpatareid STANDARD
1924. aastal avatud Elektro-keemiatööstus Urania, mis hiljem kasutas reklaamides ka väidet "asutatud 1914 Petrogradis", kujunes üheks suuremaks Eesti patareitööstuseks. Selle asutaja, omanik ja juht oli Heinrich Johanson, kes oli ärialal alustanud Tallinnas enne I maailmasõda, siirdunud mõne aja pärast Peterburi ja hiljem Eestisse naasnud.
1929. aastal valmis Aiavilja tänaval tööstuse uus 3-korruseline paekivihoone.
17. juuli 1931. a. varahommikul puhkes Urania tehases suur tulekahju, mis hävitas uue paekivist (kuid puust vahelagedega) tööstushoone esimesel korrusel asunud köögi, laoruumi ja tööstusruumi ning teisel korrusel asunud tööstusruumi sisseseade, materjalid ja valmistoodangu (muuhulgas mitu kasti kaupa, mis oli määratud ekspordiks Inglismaale). Kolmanda korruse ladu jäi terveks ja õnneks suudeti päästa ka mõned olulised masinad. Omanik lootis tootmise taastada nädala jooksul ja siseturu nõudluse täitmiseks lasti paar masinat juba järgmisel päeval otse lageda taeva all käiku. Esialgsete hinnangute kohaselt ulatus põlengu tekitatud kahju kuni 100 000 kroonini (Päevaleht 18.07.1931, Vaba Maa 18.07.1931, Kaja 18.07.1931).
1931. a. suvel, tulekahju eel, töötas Uranias erinevatel andmetel 70-80 kuni 120 inimest. 90% toodangust läks ekspordiks - Rootsi, Inglismaale, Saksamaale ja Bulgaariasse.
1937. a-l ehitati teine 3-korruseline hoone, mis oli ette nähtud rajatava kaablitööstuse tarbeks (Uus Eesti 19.04.1937).
1937. a-l tootis Urania 326 500 mitmesugust elektrielementi ja patareid kokku 82 873.- kr väärtuses. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4204).
1939. a. alguses täiendati Urania äriala "elektri isoleeritud ja haljasvaskjuhtmete valmistamisega ja paberi immutamisega kompress ja õhukindlaks pakkimise vahendiks" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1939). Samal aastal oli ettevõttes ametis kuni 30 töölist (Majandusteated 9/1939).
1939. a-l valmistati Uranias: 2250 raadio-anoodpatareid, 228 214 taskulambipatareid, 65 779 kg elektrijuhtmeid ja 16 956 kg immutatud paberit (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)
 
Urania hoone Aiavilja 3 pärast 17.07.1931 toimunud põlengut, Urania elektrijuhtmete reklaam 1939. a-st (Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee))

     
Urania patareid (Ivo Toigeri kogu)

Lux, K. Mühlverk (27-1940) -> Avata (1940-50)
  Konstantin Mühlverk, elementide ja akkumulaatorite tehas (29) - K. Mühlverk, elektrielemendi
  tööstus (29) - K. Mühlverk, akkumulaatori- ja elemenditehas Lux (32) - Akkumulaatori- ja
  elemenditehas Lux, om. Konstantin Mühlverk (36) - Konstantin Mühlverk, akumulaatori ja
  elemenditehas (36-37) - Lux, K. Mühlverk, akumulaatori- ja elemenditööstus (38) - Avata,
  K. Mühlverk, akumulaatori vabrik ( -1940) - Akumulaatorivabrik Avata (1940-1941) -
  Akumulaatoritehas Avata (1941-50)
Asukoht: Tallinn, Vene 11 (28-1929) - Jaama 8 (1929-42) - Jaama 6 (44)
Toodang: RADIO-LUX anood-patareid (27); LUX akumulaatorid ja anoodpatareid, VITA LUX anoodpatareid, SUPER-LUX anoodpatareid (29), LUX taskulambipatareid, igasugused akumulaator-sisseseaded
Kaubandus-tööstuskoja äriregistrist kustutati akumulaatori- ja elemenditehas Lux, Konstantin Mühlverk 1940. a jaanuaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1940).
Seisuga sügis 1929 oli saadetud taskulambi- ja anoodpatareisid Soome ja Rootsi. Akumulaatoreid hakati valmistama umbes 1930. a. paiku, 1931 seati sisse spetsiaalne autoakude osakond, kus valmistati igasuguseid autoakusid.
1932. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris nimemuudatus: "Elemendi- ja akkumulaatoritehas Konstantin Mühlverk" uueks nimeks oli "Akkumulaatori- ja elemenditehas LUX, Konstantin Mühlverk".
1932 oli tööstuses keskmiselt 20 töölist.
1939. a-l valmistati K. Mühlverki tehases 3500 akumulaatorit. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)
Konstantin Mühlverki Saksamaale ümber asumise järel jäi tehas ilmselt seisma ja alustas taas tööd 1940. a-l pärast natsionaliseerimist.
1940. a-l valmistati akumulaatoritehases Avata 743 akumulaatorit (kõik pärast natsionaliseerimist, väärtus 52 121.- rbl) ja 10 449 akuosa (kõik pärast nats-imist, väärtus 7356.- rbl). (Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.11)
1937-1938 kuulus Konstantin Mühlverkile ka neoonvalgustusseadmete valmistamise töökoda Neon Lux K. Mühlverk & Ko (vt Neon Lux)
1948. a-l valmistas Avata patareiraadiote kütteakumulaatoreid 1 R3 jaehinnaga 93.- rbl.
(Tehnika Ajakiri ja Auto 7/1932; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1932; Eesti NSV Teataja 17/1948 jm)
       
K. Mühlverki raadioaku RADIO SUPER LUX (erakogu); reklaamid 1929., 1934., 1936. ja 1937. a-st (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee), Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee) jm)

Orto
  Tööstuse ja Kaubanduse OÜ Orto - Orto Keemiatehased
Asukoht: Tallinn, Kopli 81 (37)
Toodang: Orto patarei 4,5 volti, kosmeetika- ja parfümeeriakaubad, seep, saapakreem, puhastusained, tint, värvid, auto-, masina-, mootori-, traktori- ja spetsiaalõlid
Orto keemiatehas kuulus ETK-le.
1937. a-l tootis Orto 67 379 taskulambipatareid (13 475.- kr väärtuses). (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4204)
 
Orto patarei reklaam 1937. aastast
(Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee))
ja Orto patarei (Ivo Toigeri kogu)


Tennyson (38-39)
  Keemiatööstus Tennyson (38-1939) - Keemiatööstus A. J. Tennyson (1939- )
Asukoht: Tallinn, Madara 2 (38-39)
Toodang: ELEKTRON patarei-anoodid, patareid, saapakreemid, määrded, seebid jt
1939. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Madara 2 asunud "Keemiatööstuse Tennyson" tegevuse lõpetamine ja registreeriti samal aadressil uus ettevõte "Keemiatööstus A. J. Tennyson", äripidajaks Aleksander Johannes Tennyson, prokuristiks (ärijuht või allkirjaõigusega isik) Georg Ernst Tennyson (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1939, 5/1939).

Ehra, E. Hansum & R. Antsma (36-38)
  Ehra, akudetööstus (37) - Ehra, E. Hansum & R. Antsma, akude-tööstus (36-38)
Asukoht: Tallinn, Aia 5b (36-38)
Toodang: EHRA auto-, mootorratta- ja raadioakud; eriotstarbelised akud
Tööd: akumulaatorite parandamine, laadimine, kontrollimine
Eduard Hansum vt Eduard Hansum, elektrotehniline tööstus
 
Ehra reklaam 1937. aastast; Ehra ja Ed. Hansumi reklaam 1937. aastast
(Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee))

U/Ü Võime, Rich. Rosenberg & Ko, elektri ja raadiotarvetetööstus (1938-1939)
Asukoht: Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 (1938) - Kopli 10a (1.07.1938-1939)
Toodang: patent patareid ja elemendid
Kaubandus-tööstuskoja äriregistri andmetel sõlmiti usaldusühingu Võime, Rich. Rosenberg & Ko asutamisleping 19. mail 1938 ning ettevõte alustas aadressil Kesk-Kalamaja 2 tegevust 16. juunil 1938. Ainsa osanikuna oli näidatud Richard-Ferdinand Rosenberg, osakapitaliks 3000.- krooni ja tegevusalaks elektri- ja raadiotarvete tööstus. Arhiivis on ka teade (firmablanketil) ettevõtte üleviimisest aadressile Kopli 10a alates 1. juulist 1938. Samal aastal asutas Richard Rosenberg Kopli 10a ka elektritarvete-, jalgrataste- ja nende osade kaupluse Rich. Rosenberg. 24. oktoobril 1939 teatas R. Rosenberg palvest kustutada UÜ Võime, Rich. Rosenberg & Ko, Kopli 10a registrist seoses ettevõtte likvideerimisega 1. mail 1939. Koos UÜ Võime tegevuse lõpetamisega kustutati äriregistrist 1939. a. oktoobris ka kauplus Rich. Rosenberg (Rahvusarhiiv ERA.891.2.26427 (Kaubandus-tööstuskoda); Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1938, 23/1939).

A. Kessel & Ko / TÜ E. Hein ja A. Kessel / A. Kessel (1937-38)
  A. Kessel, elektri ja raadiotarvetetööstus (1937) - TÜ E. Hein ja A. Kessel, elektri ja
  raadiotarvetetööstus (1937- ) - A. Kessel & Ko, A. Kessel, elektri- ja raadiotarvetetööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 (1937-1938) - Vana-Kalamaja 3 (1938- )
Toodang: raadio-anoodpatareid, taskulambipatareid, telefonielemendid (1937)
Rahvusarhiiv ERA.891.2.24317 (Kaubandus-tööstuskoda): "Elektri ja raadiotarvetetööstus A. Kessel" asutati 1. jaanuaril 1937. Ettevõtte omanikuks oli Anna Kessel (sünd. 31. X 1877) ja asukohaks Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 krt 4. Tööstus likvideeriti 13. IV 1937, kuid sama aasta märtsis oli selle asemele aadressil Kesk-Kalamaja 2 registreeritud täisühing "E. Hein & A. Kessel, elektri- ja raadiotarvetetööstus" osakapitaliga 3000.- krooni. Täisosanikud olid Ervin Hein ja Anna Kessel. 1938. a. jaanuaris teatati registrile järjekordsest muudatusest, mille järgi "Anna Kessel'ile kuulunud elektri- ja raadiotarvetetööstuse (K. Kalamaja 2) tegevust jätkab usaldusühing, kus täisosanikuks on Anna Kessel, firma all A. Kessel & Ko, osakapital 3000.-". 1938. a. mais registreeriti A. Kessel ja Ko kolimine Vana-Kalamaja 3 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1937, 4/1938, 12/1938).
7.-16. augustini 1937 peetud 10. Eesti Näitus-Messil Tallinnas eksponeeris TÜ E. Hein ja A. Kessel oma toodangut, milleks olid raadio-anoodpatareid, taskulambipatareid ja telefonielemendid.
1937. a-l valmistas A. Kessel & Ko taskulambipatareisid 3000.- kr väärtuses ja raadio-anoodpatareisid 3730.- kr väärtuses. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4207)

E. Kessel, elektri- ja kontrollaparaatide ning taskulampide tööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 (36)
Toodang: taskulambid
1934. a. 24.-27. augustini peetud Tartu Näitusel eksponeeris Emil Kessel Tallinnast paar nädalat varem konstrueeritud erilist elektri ja raadio kontrollaparaat-taskulampi, mis võimaldas "elektri ja raadio kasutajatele omal jõul leida ja kõrvaldada elektri sisseseadete ja raadioaparaatide juures ettetulevaid rikkeid. See kontrollaparaat on taskulambitaoline ja selliseid ei tuntavat veel, vaid need olevat esmakordsed!" (Postimees 25.08.1934)
23.05.1940 tutvustas Uudisleht pika artikliga Emil Kesseli leiutatud ja äsja patenteeritud elektrilist automaataeglülitit, mis äratuskellaga ühendades võimaldas seadistada raadio või muu elektriaparaadi teatud kellaajal automaatselt välja lülituma. E. Kessel töötas sel ajal Tallinna elektrijaamas elektriseadmete kontrollijana.

P. Antson, elektri-, raadio- ja peenmehaanikatööstus (-1936)
Asukoht: Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 ( -1936)
Toodang: ?
1936. a. detsembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Kesk-Kalamaja 2 asunud elektri- ja raadiotarvetetööstuse P. Antson, omanik Peeter Antson, tegevuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 2/1937).

Univers
  Univers, elektri-, raadio- ja peenmehaanika töökoda (35)
Asukoht: Tallinn, Kesk-Kalamaja 2 (35)
Toodang: patent taskulambi patareid, raadioanood- ja eelpingepatareid, aparaat-taskulambi kestad Univer
Tööd: igasuguste elektritarvete ja raadiotarvete parandustööd

/ Aadressil Kesk-Kalamaja 2 on tegutsenud vähemalt 5 elektrotehnika või raadiotarvetega seotud väiketööstust. Täpsed seosed ettevõtete Univers, P. Antson, A. Kessel & Ko / TÜ E. Hein ja A. Kessel / A. Kessel ning UÜ Võime, Rich. Rosenberg vahel pole praegu teada. /

 
         
Univer taskulambi ning Võime ja Ekstra patareide reklaamleht 1937. aastast; Univer taskulamp (Ivo Toigeri kogu).
Tootja tõenäoliselt kas Univers, Emil Kessel või TÜ E. Hein ja A. Kessel.

Helk (35-40)
  Helk, A. R. Abram, elemendi- ja patareitööstus (35-36) - Helk, om. A. R. Abram,
  elektrokeemia tööstus (36) - Helk, elektro-keemiatööstus (37-38)
Asukoht: Tallinn, Jannseni 9a (35-1936) - Tartu mnt 30 / Klaasingi 1 (1936-40)
Toodang: HELK, ALADIIN ja ESTA taskulambi- ja anoodpatareid
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti tööstus 1935. a. novembris, äripidajaks Armilde Renate Abram. 1937. a-l registreeriti äriregistris kolimine endisest asukohast Jannseni 9a uuele aadressile Klaasingi 1 ning firma nimemuutus - "Elemendi- ja patareitööstus Helk, A. R. Abram" muudeti "Elektro-keemiatööstuseks Helk, A. R. Abram" (mõlemad muudatused olid arvatavasti toimunud juba 1936. a. lõpus)
1937. a-l valmistas Helk anood- ja taskulambipatareisid kokku 8575.- kr väärtuses. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4208)
1938. a-l valmistas Helk 800 anoodpatareid ja 80 000 taskulambipatareid kokku 20 749.- kr väärtuses. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4214)
1939. a-l valmistas Helk 850 raadio-anoodpatareid ja 50 000 taskulambipatareid. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 24/1935, 7/1937 jm).

   
Helk patarei (elravel[ät]hot.ee); reklaam Uus Eesti Pärnu Uudised 16.04.1938 (Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)).

Akku, E(rich). Schilling, akumulaatorite parandus-tööstus / akumulaatorite spetsiaaltööstus (1938?)
Asukoht: Tallinn, Pärnu mnt 60 (38)
Toodang: ?
Erich Schillingi "Akumulaatorite paranduse tööstuse Akku, E. Schilling" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1938. a. novembris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1938).

L. Falk / Panter (1934?-41)
  Leopold Falk, elemendi ja patareitööstus (34-36) - L. Falk, elemendi- ja patareitööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Madara 2 (34-38) - Roo 33 (40-41)
Toodang: taskulambipatareid, anoodpatareid, telefoni elemendid
1934. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Leopold Falki "Elemendi ja patareitööstus Leopold Falk" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1934).
1941. a-l korraldatud tööstusloenduse (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) järgi valmistas "patarei tööstus "Panter"", mille valdaja oli Leopold Falk ja kus töötas 2 kuni 6 inimest, 1940. a-l taskulambipatareisid, anoodpatareisid ja telefoni elemente. Koguste kohta andmed puudusid, kuna omanik oli Saksamaale sõitnud. (Rahvusarhiiv ERA.R-10.1.200)

Ere, Kulli ja Reikter (1938-39)
  Ere, Kulli ja Reikter, patarei- ja elemenditööstus (38-39)
Asukoht: Tallinn, Vismari 38 (1938-1939) - Loode 14-4 (1939- )
Toodang: raadio-anoodpatareid, taskulambipatareid
1938. a. novembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris "Patarei- ja elemenditööstus Ere". Täisühingu osakapital oli 3000.- krooni ning täisosanikeks Jaan Kulli ja Max Reikter (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1938). Tööstus alustas tegevust ilmselt septembris 1938.
1938. a. septembrist kuni detsembrini valmistas Ere 4-7 töötajaga 454 anoodi (3041.80 kr väärtuses) ja 4900 taskulambipatareid (1032.20 väärtuses). (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4214)
1939. a-l valmistas Ere raadio-anoodpatareisid ja taskulambipatareisid kokku 4185.- kr väärtuses. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)

K. Mandel (29-1939?)
  K. Mandel (29) - Karl Mandel, elektro-mehaanika töökoda (34-35) - K. Mandel (36) -
  Karl Mandeli elektro-mehaanika- ja parandustöökoda (37)
Asukoht: Tallinn, Kaupmehe 11a (29) - Sauna 1 (34-1939?)
Toodang: akumulaatorid, elektri valgustuse- ja jõuseaded
Tööd: mootorite ja dünamode ümberpunumine, akumulaatorite laadimine, lukusepa- ja veevärgitööd, elektrivalgustuse ja mootorite sisseseadmine
1939. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Karl Mandeli Sauna 1 asunud elektri-mehaanikatöökoja tegevuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1939).

Elko (35-37)
  Elektrikondensaatorite-tööstus Elko, A. Kruusimägi (35) - Elko, elektrikondensaatorite
  tööstus (35) - Kondensaatoritööstus Elko (36) - Elko, ins. F. Heinmets, elektrikondensaatorite
  tööstus (36) - Elektri kondensaatorite tööstus Elko, ins. F. Heinmets & Ko (35-1937)
Asukoht: Tallinn, Pronksi 1 (35-37)
Toodang: kondensaatorid, eritellimisel drosselid
1935. aastal registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Albert Kruusimägi ettevõte "Elektrikondensaatorite-tööstus Elko, A. Kruusimägi" aadressil Pronksi 1. 1935. a. detsembris registreeriti muudatus, mille järgi läks firma "Elektrikondensaatorite tööstus Elko, A. Kruusimägi" üle täisühingule "Elektri kondensaatorite tööstus Elko, ins. F. Heinmets & Ko", mille täisosanikud olid Albert Kruusimägi, Ferdinand Heinmets ja Nikolai Raag ning osakapitaliks 3000.- krooni. 1936. a. oktoobris registreeriti muudatus, mille kohaselt oli Albert Kruusimägi täisühingust lahkunud ning 1937. a. jaanuaris registreeriti "Elektri-kondensaatorite tööstuse Elko, ins. F. Heinmets & Ko" lõpetamine. Kas see tähendas Elko likvideerimist või järjekordset juriidilist muudatus omanikfirmas, pole teada.
N. Raag ja F. Heinmets olid vahepeal koos ka Elemenditööstuse Ika omanikud, mis sel ajal asus samuti aadressil Pronksi 1. Võib-olla ühendati Elko Ika'ga (vt Ika)
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 18/1935, 2/1936, 21/1936, 3/1937).

1935. a. lõpus tegutses aadressil Pronksi 1 ka F-ma Raadiokaitse, mis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris augustis 1935 kui "Raadiokaitse, Joh. Kirr", äripidajaks Johannes Kirr ja tegevusalaks "raadio segamiste kõrvaldamine" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1935).

Joh. Mihkelson, Tallinn, Väike Pärnu mnt 15 (28-35)
Toodang: akumulaatorid, piksekaitsmed (33)

Helios, M. Klemmer (32-39), Tallinn, Vene 11a (32-1936) - Hollandi 26 (1936-39)
Toodang: võrkanoodid (29)

Hõbemägi ja Kruusamägi
  Automehaanika- ja elektritöökoda, omanikud Hõbemägi ja Kruusamägi (28)
Asukoht: Tallinn, Jakobsoni 24 (28)
Toodang: akumulaatorid
Tööd: autode ja paadimootorite remont, akude parandamine ja laadimine
Oktoobris 1928 "uuesti avatud"


TARTU


Valgus, F. Tauk, elektrielemendi- ja patareitööstus (1938)
Asukoht: Tartu, Tööstuse 13 (1938)
Toodang: ?
1938. a-l registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Ferdinand Tauki elektrielemendi- ja patareitööstuse Valgus üleviimine Valgast Tartusse (vt Valgus - Valga)
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1938)

J. Blum võrkanoodid ja transformaatorid (1929) - vt J. Blum


PÄRNU


Stella (1931-39)
  Stella, taskulambi- ja anoodpatareide tööstus (35,39) - Stella, E. Schilling, taskulambi- ja
  anoodpatareide tööstus (38)
Asukoht: Pärnu, Poska 4 (33-38) - Poska 14 (39) - J. Tompi 6 (41)
Toodang: STELLA ja HELIOS patareid ja anoodid; taskulambipatareid ja raadio anoodpatareid
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti "Taskulambi- ja anoodpatareitööstus Stella, Eugen Schilling" 1933. aasta veebruaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1933).
1934. aasta alguses valmistati tööstuses pulk- ja harilikke taskulambi patareisid ja raadio anood-patareisid, millega varustati ärisid üle terve Eesti. Alalisi töölisi oli 6-8 (Võitlus 18.01.1934).
1937. a-l toodeti Stellas: 200 000 taskulambipatareid (47 000.- kr väärtuses), 8075 pulkpatareid (1250.-), 3070 anoodi (19 525.-), 316 eelpinge elementi (195.-) ja 1618 vintshester-elementi (425.-). (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4208)
1938. a-l toodeti Stellas: 215 570 taskulambipatareid (51 200.- kr väärtuses), 6580 pulkpatareid (1020.-), 2835 anoodpatareid (18 650.-), 210 eelpinge elementi (175.-) ja 2210 vintshesteri (620.-). (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4214)
1939 oli E. ja R. Schillingi elektri-patareitööstuses Stella 23 töölist (Majandusteated 1/1939).
1939. a-l toodeti Stellas: 112 998 taskulambipatareid, 5857 taskulambi-pulkpatareid, 1110 raadio-anoodpatareid, 101 eelpingepatareid ja 2426 vintshester-elementi. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259)
1940. a-l toodeti Eugen Schillingu tööstuses 1033 taskulambipatareid a 1000.- rbl. (Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.33)

     
Stella reklaam Kaitse Kodu 22/1934 (Eesti Rahvusraamatukogu
digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee) ja tõenäoliselt Pärnu Stella
ümmargune patarei Helios (elravel[ät]hot.ee) ja kandiline
patarei Helios (Ivo Toigeri kogu).

Polaar, D. ja J. Krakusen (1938?-1940)
  Polaar, D. ja J. Krakusen, patarei- ja elemenditööstus (38) - Polaar, David Krakusen ja
  Jeremias Krakusen, taskulambi- ja anoodpatareitööstus (40)
Asukoht: Pärnu, Tallinna mnt 63 (38-40)
Toodang: ?
1938. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1000.- kroonise osakapitaliga täisühing "Taskulambi- ja anoodpatareide tööstus Polaar, David Krakusen ja Jeremias Krakusen". Viimased olid ka ühingu täisosanikud. Ettevõte kustutati äriregistrist 1940. a. mais (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1938, 12/1940).

Valgus, Andrei Oja, elektrielemendi- ja patareitööstus (1936?-1937?)
Asukoht: Pärnu, Martna 14 (36-37)
Toodang: ?
"Elektrielemendi- ja patareitööstus Valgus, Andrei Oja" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris septembris 1936 ning juba 1937. a. aprillis registreeriti tööstuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 19/1936, 11/1937).


VALGA


Valgus (1937-1938)
  Valgus, Jaan Aunapuu, elektri-elemendi- ja patareitööstus (1937) - Valgus, Ferdinand Tauk
  ja Jaan Aunapuu, elektrielemendi- ja patareitööstus (1937-1938) - Ferd. Tauki
  elektrielemendi- ja patareitööstus Valgus (1938)
Asukoht: Valga, Härrade 13 (1937-1938)
Toodang: ?
"Elektri-elemendi- ja patareitööstus Valgus, Jaan Aunapuu" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1937. a. aprillis, kuid juba sama aasta novembris registreeriti tööstuse lõpetamine. Tegelikult toimus ühe osaniku lisandumise tõttu ümbervormistamine, sest 1938. a. jaanuaris registreeriti muudatus, mille kohaselt lõpetati täisühingu "Ferdinand Tauk ja Jaan Aunapuu, elektrielemendi- ja patareitööstus Valgus" tegevus ning ettevõtte pidamist jätkas ainuisikuliselt Ferdinand Tauk nime all "Ferd. Tauk'i elektri-elemendi- ja patareitööstus Valgus". 1938. a-l viis Ferdinand Tauk oma tööstuse Valgast Tartusse (vt Valgus, F. Tauk - Tartu)
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 10/1937, 24/1937, 3/1938, 6/1938).


VÕRU


Atlantis, E. Matteus (35-38)
  Elemenditööstus Atlantis, E. Matteus (35) - E. Matteus, elemenditööstus (38)
Asukoht: Võru, Vaksali tee Matteuse maja (35) - Võru, Uuslinnaosa (38)
Toodang: anoodpatareid ATLANTIS
Elmar Matteuse "Elemenditööstus Atlantis, E. Matteus" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. a. jaanuaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1935).

 
Reklaam ajalehes Elu 11.01.1935 (Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)).




   
Teadmata tootjate patareid Pikker, ilmselt ekspordiks mõeldud 5GB ja Triumph (kõik Ivo Toigeri kogu)


M I T M E S U G U S E D    E L E K T R O T E H N I K A T Ö Ö S T U S E D.
Erinevaid elektriaparaate, -seadmeid ja -tarbeid valmistasid ka mitmed raadiotehased, eriti Aglo (elektritriikrauad, ja -pliidid, tuulegeneraatorid jms).


TALLINN


AS Volta Tehased (asut. 1899): Eesti Elektrimasinate-Ehituse Aktsiaselts (1925-1936)
Asukoht: Tallinn, Soo 27 (32-39)
Toodang 1930. a-tel: elektrimootorid, dünamod, generaatorid, transformaatorid, ventilaatorid, elektriaparaadid, kliimaseadmed, gaasikaitseseadmed, kõrgepinge-lülitusseadmed, elektritriikrauad, elektrikeeduplaadid, elektripraeahjud, elektrisaed, elektrisoojaveekatlad, vesivarustusautomaadid, pumbad, elektrijaamade ehitus
1936. aastal valmistas AS Volta 1073 elektrimasinat, 31 transformaatorit, 321 elektriaparaati, 45 ventilaatorit, 98 pumpa, 5 õhukütte aparaati, 1000 m ribitorusid, 282 majapidamisaparaati. Läbimüügina näidati eraldi ära 1055 elektrimootorit. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4911, 1937. a. majandusloenduse andmed)
1937. aastal valmistas AS Volta 1086 elektrimasinat, 1038 elektriaparaati, 145 pumpa ja 502 majapidmaisaparaati. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4200, teatelehed tööstusettevõtete tegevusest 1937. a-l)
1939. aastal valmistas AS Volta 1208 elektrimasinat, 1350 elektriaparaati, 49 transformaatorit, 232 elektripumpa, 92 ventilaatorit, 80 kütteaparaati. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259, metallitööstuse toodang 1939)
1930. a-te lõpus kavandati Voltas ka külmkappide tootmist, kuid seda kava realiseerida ei jõutud. 1939. a. alguses suurendati AS Volta Tehased põhikapitali 600 000.- kroonini (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1939)
 
Volta reklaamid ajakirjades Tehnika Kõigile 4/1937 ja Vitjaz Talv/1940.

Arba, OÜ Tilga ja Ko -> Arba (1936-44)
  Arba, OÜ Tilga ja Ko, elektri- ja metallitehas (37-38) - Arba, elektriarmatuuri-tööstus (44)
/hiljem: 1959 liideti Arbaga Elektrometall ja Presto (moodustati 1941 E. Kaljoti stantsimistöökojast ja kunstainete pressimistöökojast Plastika) ja nimetati Estoplastiks/
Asukoht: Tallinn, Kappeli 7 (1936-38) - Harju 23 (41) - Jahu 3b (44)
Toodang: elektriarmatuurid (valmistati kunstnik Peet Areni kavandite järgi, töid tehti ka vastavalt erisoovidele), triikrauad, bakeliitdetailid (raadioaparaatide skaalaraamid ja nupud, lülitid, seinakontaktid jne), tööstusmasinate ehitamine ja parandamine
Tööd: stantsimine, freesimine, keevitamine, sepa- ja metallitööd, eletkri-installatsioon
1934. aasta sügisel ostis Tilga ja Ko Harju 23 asunud endise elektrikaupade äri Mars. Peagi hakati Tilga ja Ko töökojas elektritarbeid valmistama. 1935. aasta märtsis toodeti elektriarmatuure ja elektritriikraudu ning parandati soojusaparaate. Äri juurde oli asutatud inseneribüroo, mis tegeles elektrisisseseadetega ning projektide ja eelarvete koostamisega (Vaba Maa 30.03.1935).
1936. aastal asutati spetsiaaltööstus Arba. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti OÜ Tilga ja Ko avatud elektri- ja metallitööstus 1936. a. oktoobris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1936).
1941. aastal korraldatud ENSV tööstusloenduse järgi valmistas Arba 1940. aastal muuhulgas ka 76 elektritriikrauda (Rahvusarhiiv ERA.R-10.1.179).

Eduard Hansum (1928-41)
  Ed. Hansum, elektrotehnikatöökoda (31) - Eduard Hansum, spetsiaal elektro-
  tehnika töökoda (32) - Eduard Hansum, elektrotehniline tööstus (31-39) -
  Ed. Hansum, elektrotehnika-töökoda (34)
Asukoht: Tallinn, ? ( -03.1931) - Viru 14 (03.1931-1934) - Narva mnt 22 (1934-39)
Toodang: "ILU" elektrilised lokkimisaparaadid, "ILU" juukse-kiirkuivatusaparaadid jm juuksetööstusaparaadid, "WELLO" elektrilokkimisaparaadid, elektrilised juukselõikamismasinad, juuksekuivatajad, soojaõhupuhurid, veesoojendajad, elektri jõu- ja valgustusseadmed, lae-, seina-, laua- ja öölambid, jõujaamade seadmed
Tööd: elektrivarustuse ja -jõu sisseseadmine, elektrimasinate ja aparaatide parandamine, akude parandamine ja laadimine (31)
Eduard Hansumi töökoda asutati 1928. aastal, Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti "Elektrotehniline tööstus Eduard Hansum" aga alles 1934. a. augustis.
1937. a. majandusloenduse järgi moodustasid Ed. Hansumi töökoja tegevusest 1936. aastal 50% elektri-installatsioonitööd (4200.- kr), 35% elektrilokiaparaatide valmistamine (2990.- kr) ning 15% elektrimasinate ja -aparaatide remont ja korrastus (1268.- kr). Valmiskaupade läbimüük oli kokku 8108.- kr ja 1 aparaat 350.- kr väärtuses müüd ka välismaale. (Rahvusarhiiv ERA.1831.2.150).
1937. a. aprillis pakkus tööstus Wello elektrilokkimisaparaate alalis- ja vahelduvvoolule paljudes eri tüüpides ja mitmes hinnaklassis, samuti nende osi ja tarbeid; juuksekuivatajaid sisseehitatud mootoriga; 3 eritüüpi ja võimsusega käsifööne.
1938. a. kevadel pakuti algavaks hooajaks: "Tuntud headuses, Eestis kõige rohkem tarvitusel olevaid, elektriga juukselokkimise aparaate 8-sas eritüübis ja hinnaklassis, nende osi ja tarbeid; moodsaid juuksekuivatajaid sisseehitatud vaikselt töötavate mootoritega, vähese elektritarvitusega ja suure kuivatusvõimega 6-es eritüübis ja hinnaklassis; käsi-soojaõhupuhujaid kolmes suuruses ja võimsuses, suured - eriti võimsad kuivatuskapedega töötamiseks; elektriga juukselõikamise masinaid jne."
1939. a. juunikuu seisuga oli Ilu aparaate eksporditud Ameerikasse, Rootsi jm.
1941. aastal korraldatud ENSV tööstusloenduse järgi töötas Eduard Hansumi elektrotehniline tööstus 1940. aastal 4 kuni 6 töötajaga 295 päeva ning selle aja jooksul valmistati 23 juuksekuivatusaparaati (300.- rbl tükk) ja 14 juukselokkimisaparaati (500.- rbl tükk), remonttööde eest saadi 4800.- rbl. Tööstuses oli 1 bakeliidisurvepress, 1 ekstsentrikpress, 3 treipinki, 1 trugimispink, 2 puurmasinat ja 2 vaakumahju. (Rahvusarhiiv ERA.R-10.1.178)
1936. aasta augustis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Tallinnas Narva mnt 22 asunud mehaanikatöökoda Selma Hansum (ilmselt Ed. Hansumi esimene abikaasa), mille tegevuse lõpetamine registreeriti 1940. a. jaanuaris.
/Rahvusarhiiv ERA.1831.2.150 (majandusloendus 1937), ERA.R-10.1.178 (tööstusloendus 1941); Kaubandus-tööstuskoja Teataja 18/1934, 18/1936, 5/1940; Rahvaleht 23.06.1939 jm/
Eduard Hansum (13. III 1904 - 3. IX 1990) sündis Harjumaal Irus (Maardus?), osales 18-aastasena Saku õlletehase elektrijaama rajamisel, asutas 1928 omanimelise elektrotehnilise tööstuse ja oli selle omanik kuni 1940. a-ni; akudetööstuse Ehra, E. Hansum & R. Antsma kaasomanik. 1936. aasta augustis Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeritud "Pirita elektrivõrk, Eduard Hansum" äripidaja (kontor Narva mnt 22, tegevusalaks elektrienergia ost-müük). Tallinna Elektrijaama kontsessiooniga rajas Pirita-Kose-Merivälja-Viimsi kõrgepingeliini, alajaamad jm seadmed piirkonna elektriga varustamiseks ja oli selle võrgu haldajaks kuni 1940. a-ni. Oli tegev Elektriinstallaatorite Ühingus, Eesti Metallitöösturite Ühingus. Põgenes 1944 Rootsi, rajas 1946 Stockholmis oma tööstus-kaubandusettevõtte, mis muuhulgas tootis omakonstrueeritud aparaate ja masinaid. 1951 lahutas oma ettevõttest tööstus-tolmuimejate valmistamise, müüs selle uutele omanikele ja jäi ametisse tööstuse juhatajana. Osales Eesti Ettevõtjate Ühing Rootsis ja Tehnikumi Inseneride Koondis Rootsis tegevuses. (TLÜAR väliseesti isikud; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 18/1936; Stockholms-Tidningen Eestlastele 12.03.1954; Eesti Päevaleht (Stockholm) 21.09.1990)
Vt ka Ehra, E. Hansum & R. Antsma, akude-tööstus
     
Ed. Hansumi reklaamid 1934-1939
(Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee) jm).

V. Engel ja Ko (21-1940) / Võime, V. Engel (32-34) / Ins. T. Gangnus & W. Engel (22):
  Ins. T. Gangnus & V. Engel, elektro-tehnika insener-büroo ja tööstus (21) - Ins.
  T. Gangnus & V. Engel, elektro-mehaanika tööstus (22) - V. Engel & Ko, elektro-
  mehaanika tööstus (22) - V. Engel, elektrotehnika-büroo (27-28) - V. Engel & Ko,
  elektrotehnika-tööstus (23) - V. Engel, elektrotehnika tööstus (24, 32) - Elektrotehnika
  ja tehnikatööstus TÜ Võime, V. Engel & Ko (1932- ) - TÜ Võime, omanik F-a V. Engel
  (34) - Elektrotehnika-tööstus Võime, V. Engel (34) - V. Engel, elektrotehnika büroo ja
  elektrotehnikatööstus (34) - V. Engel, elektrotehnika ja mehaanika kontor, äri ja töökoda
  (36) - V. Engel ja Ko, elektrotehnika-tööstus (38) - V. Engel, elektrotehnika äri ja
  tööstus (37-1940)
Asukoht:
   äri/büroo: Tallinn, Lühike jalg 7 (21) - Pikk 45 (27-1934), Viru 14 (32) - Pikk 39 (1934-1940)
   tööstus: Ranna 1 (21-04.1922) - Vene 1 (04.1922- ) - Vaimu 3 (23-24) - Prii 3 (1931?-1934) -
      Lai 36-b (1934-1937)
Toodang: elektrimootorid, elektrilokkimisaparaadid (WELLEN), juuksekuivatajad, kõrgepinge aparaadid, kõrgepingelülijad ja -kaitsed, elektri-jootmiskolbid; igasuguste aparaatide ehitamine
Tööd: elektrivalgustuse ja -jõu sisseseadetööd, elektrimasinate parandamine, ümberehitmaine ja mähkimine
Tööstus ja äri said alguse T. Gangnuse ja V. Engeli ühisest ettevõttest, hiljem tegutses V. Engel edasi iseseisvalt. Tööstust reklaamiti nimede all V. Engel, Voldemar Engel, V. Engel ja Ko, TÜ Võime.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti elektrotehnikabüroo V. Engel elektrotehnilise tööstuse avamine aadressil Prii 3 detsembris 1931 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1/1932). 1932. a. veebruaris registreeriti Tallinna linnavalitsuses "Elektri-tehnika ja tehnika tööstus "Võime" - TÜ V. Engel ja Ko", mille omanikeks olid Voldemar Engel, E. Engel ja Salme Kreek (Vaba Maa 25.02.1932).
1932. aastal reklaamiti Prii 3 asunud Elektrotehnika ja tehnikatööstust TÜ Võime, kontoriga Pikk 45 V. Engel & Ko, kus "parandati ja valmistati igasuguseid masinaid ja aparaate", spetsiaalsisseseadega ja "vakuum kuivatusahjuga" eriosakonnas parandati, tehti ümber ja prooviti elektrimootoreid, dünamoid, generaatoreid, transformaatoreid, autode elektriseadmeid ja igasuguseid elektriaparaate.
1934. aastal ehitas elektrotehnika tööstus "TÜ Võime, omanik F-a V. Engel" elektri-lokkimise aparaate, peakuivatajaid ja nende osi.
Kaubandus-tööstuskoja Teatajas 17/1934 ilmus väike V. Engeli elektrotehnika tööstust tutvustav artikkel:
"Kodumaa elektriaparaatide tööstus võtab hoogu.
Seni importeeriti meil mitmesugused kõrgepingelülijad ja -kaitsed kõik välismaalt, peamiselt Saksast, kuid juba läinud aastast peale valmistab neid W. Engeli Elektrotehnika tööstus. Seal valmistatud lülijad ja kaitsed on huvitaval kombel hinnalt odavamad ja kvaliteedilt ületavad nad välismaalt importeeritud saadused, eriti oma väljatöötuse ning massiivse konstruktsiooni poolest. Nagu meile tööstuses seletati, on need aparaadid leidnud sooja poolehoiu ja tunnustuse, eriti meie riigi- ja omavalitsusasutuste poolt, mis tõendab, et umbusk kodumaa saaduste vastu hakkab juba vähehaaval kaduma ja tarvitajad suhtuvad juba teadlikumalt meie omatööstuse produktsioonile.
Tähelepanu väärivad W. Engeli tööstuse poolt väljalastud elektrilokkimisaparaadid, millised on hinnalt kolm korda odavamad kui välismaa omad, sealjuures oma ehituselt aga tunduvalt nägusamad ja käsitamisel lihtsamad ja otstarbekohasemad.
Uudisena lastakse tööstuse poolt veel turule elektrimootorid, millede konstruktsioonis on peetud silmas minimaalset voolutarvitust ja maksimaalset jõudu.
Kõik mainitud Engeli tööstuse saadused on esindatud ka 1. septembril avataval näitus-messil, kus asjast huvitatud võivad neid näha ja nendega lähemalt tutvuda."

1934. a. Eesti näitus-messil eksponeeris Võime kõrgepingelülijaid ja -kaitseid, elektri-jootmiskolbe, elektrimootoreid, juukselokkimise aparaate jm. Samal ajal tehti tööstuses ka elektrimootorite parandusi, ümberehitusi ja mähkimisi; elektrivalgustuse ja -jõu sisseseadmisi ning parandustöid.
V. Engeli firma lühemad reklaamartiklid ilmusid veel: Vaba Maa 8.10.1933, 29.09.1934, 16.03.1935, 12.10.1935; Pealinna Teataja 8.09.1934; Uudisleht 26.05.1935.
1937. a. märtsis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille järgi oli Elektrotehnika büroo V. Engel oma tööstuse aadressil Lai 36-b lõpetanud (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1937). 1937. a. majandusloenduse järgi oli V. Engeli 1929 rajatud elektrotehnika- ja tehnikatööstus Võime alates 1.01.1937 üle läinud Ulrich Tennebergile.
Voldemar Engel (21. VI 1880 - 30. I 1942) sündis Tartus kaupmehe pojana. Töötas Tallinnas Volta, Harkovis AEG ja Moskvas Dünamo tehases. 1920. aastal rajas Tallinnas elektritarvete äri ja tööstuse. Kuulus Meistrite Ühingusse, Jahimeeste Seltsi, Kaupmeeste Seltsi jm organisatsioonidesse. Arreteeriti, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris. (Uus Eesti 21.06.1940; http://www.okupatsioon.ee)

V. Engeli reklaam 1935. aastast
(Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)).

A. Riis
  Pleki-lukussepa-elektrimehaanika töökoda A. Riis
Asukoht: Tallinn, Girgensoni 2 (34-37)
Toodang: elektrilokiaparaadid, juuksekuivatusaparaadid
A. Riis valmistas juuksuritele elektrilokiaparaate, juuste kiirkuivatusaparaate mootorile ja föönile, pesukausse, kanne jne.
Arnold Riisi pleki-, lukussepa-, veevärgi- ja elektrimehaanikatöökoda registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. aasta veebruaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1935).

 
A. Riisi reklaamid 1935. ja 1937. aastast
(Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)).

Elektroraad (36-40)
  Elektroraad, elektrotehniline töökoda (36) - Elektroraad, raadiotehnikatööstus, elektrotehnika
  ja raadioparandustöökoda (37-40)
Asukoht: Tallinn, Girgensoni 3 (36-39) - Tööstuse 7 (40)
Toodang: ?
Tööd: mitmesugused (sh raadioaparaatide) parandustööd, isolatsioon


Osvald Prank, raadioosade- ja mehaanikatööstus (40)
Asukoht: Tallinn, Virmalise 31 (40)
Toodang: ?


Eldro, E. Drommeter (1931?-1939/40)
Asukoht: Tallinn, Lai 1 (1931?-1939/40)
Toodang: oma töökojas valmistatud triikrauad, sukeluspulgad, elektripliidid, elektrikeedunõud, elektrilokkimistangid, armatuurid, laualambid (35-39)
Firma Eldro müüs jalgrattaid, elektrikaupu ja -seadmeid. Oma töökojas valmistatud toodete reklaame on teada aastaist 1935-39.
Drommeteri nime all tegutses Tallinnas vähemasti kolm ettevõtet, mille taga olid vennad Aleksander ja Johan Drommeter, Saksa riigi kodanikud, kes olid Eestisse tulnud Peterburist, kus neile enne revolutsiooni kuulus suurem elektritarveteäri.
Firma J. Drommeter & Ko tegutses 1922-23 aadressil Lai 12, alates 1923 Lai 5. Muuhulgas müüs äri jalgrattaid.
1924. aastal asutati Kaubandus-tööstus AS Drommeter & Co; asutajateks olid Aleksander Drommeter, Aleksander Kinkmann, Jaan Pullisaar, Ella Drommeter ja Johann Raud; põhikapitali suuruseks oli 5 500 000 marka 5500 aktsias a 1000 marka; tegevusalana näidati: "vabrikute ja muude tööstusliste ja kaubandusliste ettevõtete sisseseadmine ja nende kasutamine Eestis kui ka väljamaal; seltsi tegevus algab kauplemisega elektrimaterjalide, jalgrataste ja muu kaupade alal oma kui ka komisjoni arvel" (Eesti Majandus 3/1925; Riigi Teataja 148/1924). Aktsiaseltsi põhiomanikeks olid vennad Aleksander ja Johan Drommeter. AS Drommeter & Co ärid asusid kahes majas Lai 5 ja Lai 1. 1930 lahkus as-i juhatusest Edmund Kinkmann ja tema asemele valiti Georg Anton; sama aasta lõpus lahkus ka tema ja juhatusse valiti Herbert Haljaspõld (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1930, 1/1931).
Firma kujunes elektritarvete ja jalgrataste alal üheks suuremaks äriks Tallinnas. Ilmselt majanduskriisist tingituna kaubeldi aga 1929. ja 1930. aastal suurte kahjudega, 60 000 krooni suurusest põhikapitalist oleks tulnud maha kanda 24 000 krooni ja leida selles ulatuses uusi vahendeid. 15. mail 1931 peetud aktsionäride peakoosolekul otsustati aktsiaselts Drommeter & Ko likvideerida (Teataja 19.05.1931, Päevaleht 18.05.1931).
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti AS Drommeter & Co likvideerimisele asumine 1931. aasta juunis; likvideerimiskomisjoni liikmeteks olid Aleksander Drommeter, börsimaakler L. H. Rosenkranz ja advokaat Walter Margk (esialgsetel andmetel oli tema asemel firma raamatupidaja Arnold Krausp). Mai lõpus oli aga registreeritud kaubanduslik ettevõte Eldro, Ella Drommeter, tegevusala elektri- ja jalgrattakaup, asukoht Tallinn, Lai 1 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 12/1931, 14/1931). Ella Drommeter oli Aleksander Drommeteri abikaasa.


Helios, M. Klemmer (29-39)
  Helios, elektromehaanikatööstus (29) - Helios, M. Klemmer, elektro-mehaanika tööstus (32) -
  Helios, M. Klemmer, elektro-mehaanikatööstus (38-39)
Asukoht: Tallinn, Vene 11a (32-1936) - Hollandi 26 (1936-39)
Toodang: veemõõtjad, soojusemõõtjad, õlikütte katlad, rauast keskkütte katlad, "HELIOS" radiaator-konvektorid, keskkütte kombinatsioonventiilid, mitmesugused kontroll- ja reguleerimisaparaadid; raadio aparaadid ja osad - valmistus ja remont (32) (?); võrkanoodid ja kondensaatorid (29)
7. Eesti näitus messil Tallinnas 24.08.-2.09.1929 esines Helios võrkanoodide ja kondensaatoritega, viimaste eest pälvis ka kõrgema auhinna (Kaja 31.08.1929).
1931. a. veebruaris esitas M. Klemmer Tallinna linnavalitsusele kava 60 kuni 100 telefoniautomaadi paigaldamiseks Tallinna linna. Edaspidi tegeleski Helios Tallinnas avalike taksofonide paigaldamise ja hooldamisega.
1931. a. sügisel tellis Tallinna linna veevärk M. Klemmeri töökojast mitusada veemõõtjat (Päevaleht teatas 4. septembril 300 ja 29. septembril 200 veemõõtja tellimisest, kuid võib-olla oli tegu ühe ja sama tehinguga). 1931. aasta lõpus oli Tallinnas veel 1900 ilma veemõõtjata veetarbijat ja uuel aastal vajas linn 390 uut veemõõtjat, mida majandusministeerium soovitas tellida taas Helioselt. Ent kui septembris oldi Päevalehe sõnul kodumaal valmistatud veemõõtjatega väga rahul, "sest need töötavad sama hästi kui välismaa omad", siis detsembris teatas Sõnumed, et linn jääb äraootavale seisukohale, "sest seni on kodumaal valmistatud veemõõtjate juures hoopis rohkem rikkeid ette tulnud kui väljamaa omade juures".
3. novembril 1931 seadis Helios Tallinna peapostkontoris üles oma tööstuses valmistatud esimese margimüügiautomaadi, millest sai 5-sendiste müntide eest osta kuni 100 postmarki.
1936. aastal oli ettevõttes 15 töölist.
/Päevaleht 28.02.1931, 4.09.1931, 29.09.1931; Sõnumed 3.09.1931, 12.12.1931; Vaba Maa 4.11.1931; Tallinna Teataja 28.02.1931; Majandusteated 19/1936 jm/
Mihkel Klemmer (10. VII 1885 - 28. V 1963), elektro-mehaanikatööstuse Helios asutaja ja omanik, sündis Peterburis, töötas Vene postivalitsuses telefoni- ja telegraafispetsialistina, õppis Prantsusmaal, juhtis Peterburi suuremat keskjaama ja töötas hiljem Kaug-Idas Venemaa ainsa ookeanialuse kaabli hooldemeeskonna ülevaatajana. Revolutsiooni ajal töötas Peterburis Geissleri telefonivabrikus. Siirdus Eestisse, tegeles Eesti Postivalitsuse esimeste töökodade ja telefoniseadmete rajamisega, hiljem kuni 1940. a-ni kokkuleppel Postivalitsusega Tallinna avalike telefonide rajamise ja sisseseadmisega. Asutas oma tehnikabüroo, mis esindas Western Electric Co'd jt sidefirmasid, ning elektro-mehaanikatööstuse Helios. M. Klemmer arreteeriti 13. augustil 1941, kuid ta pääses vangistusest ja Saksa okupatsiooni ajal töötas taas Helioses. Põgenes 1944 Saksamaale, läks edasi Austraaliasse, kus töötas Automatic Totalisators Ltd tehnilises uurimisosakonnas, oli Austraalia Eesti Inseneride Koondise liige. M. Klemmer suri Ryde'is Austraalias.
/Meie Kodu (Austraalia) 20.06.1963; www.okupatsioon.ee; Pekka Erelt, Mees, kes nutu ajal nalja kogus, Eesti Ekspress 25.05.2011 jm/
Vt ka RAADIOALASED ETTEVÕTTED
 
Heliose reklaamid 1938. ja 1939. aastast

U. Tenneberg, elektrotehnika- ja tehnikatööstus (end. Võime 1929?->1937-39)
Asukoht: Tallinn, Lai 36-b (1937) - Pagari 4 (1937-39)
Toodang: elektrimasinad ja -aparaadid, kõrgepinge-elektriseadmed ja -aparaadid, ventilatsiooni- ja kuivatusseadmed, jõujaamad, elektrivõrgud
Tööd: elektrimasinate ja aparaatide parandamine, magnetite magnetiseerimine, raadiohäirete kõrvaldamine, nõuanded, eelarved
1937. a. märtsis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Elektrotehnika- ja tehnikatööstus U. Tenneberg, mis asus aadressil Lai 36-b ja mille omanik oli Ulrich Tenneberg (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1937).
1937. a. majandusloenduse järgi ostis Ulrich Tenneberg 1.01.1937 Voldemar Engeli tööstuse Võime. 1936 töötas tööstus osaliselt. (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4869)

Erich Kaljot (1934?-41)
  E. Kaljot, stantsimis- ja pressimistööstus (41)
Asukoht: Tallinn, Tõnismägi 7 (41)
Toodang: elektritriikrauad, raadiolambipesad jt
1940. aastal valmistati E. Kaljoti töökojas 250 elektritriikrauda (a 35.- rbl), 10 000 raadiolambipesa (a 0.70 rbl), 1 mütsisirm ja 5,5 muud eset (a 2000.- rbl). Ametis oli valdaja ja 3-4 töölist. (Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.32)
1941 liideti E. Kaljoti töökoda kunstainete pressimistöökojaga Plastika ja moodustati Presto (vt Arba).

Valdur, V. Männik (1939?- )
  Valdur, V. Männik, elektrotehnikatöökoda (39)
Asukoht: Tallinn, Paldiski mnt 33 (39)
Toodang: elektrokeevitamise transformaatorid jt
Voldemar Männiku elektrotehnikatöökoda Valdur, V. Männik registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1939. a. jaanuaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1939).

Estar (27-36)
  Estar, elektri ja raadio tarbeasjade kauplus ja tööstus (27) - Estar, elektri ja raadio
  tööstus (31) - Estar, omanik Tamm, elektrotehnika töökoda (34) - Estar, J. Tamm,
  elektri-mehaanikatööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Nunne 12 (27-31) - Herne 24 (34-36)
Toodang: ?
Tööd: 1934 - kõiksugused tööd elektrotehnika alal, elektrivalgustuse ja mootorite sisseseadmine, mootorite parandus
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeris Johannes Tamm oma "Elektri-mehaanikatööstuse Estar, J. Tamm" aadressil Tallinn Herne 24 alles 1936. a. aprillis (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 10/1936).

A. Mattisen (32-36)
  A. Mattisen, elektri keeduriistade tööstus (32) - August Mathieseni elektromehhaanika-
  tööstus (34) - A. Mattisen (36)
Asukoht: Tallinn, Narva mnt 33 (32-1934) - Narva mnt 43 (1934- ) - Narva mnt 33 (36)
Toodang: spiraalid, triikrauad, pliidid, thermo lõuend, ahjud
August Mathiesen (Mattisen, 1883-?) tegutses iseseisva töösturina alates 1908. aastast.

K. Kraan, elektrotehnika töökoda (36-37)
Asukoht: Tallinn, Vene 10 (36-37)
Toodang: ?
1937. a. majandusloenduse järgi valmistati Karl Kraani töökojas 1936. aastal 31 elektrimootorit (väärtuses 12 000.- kr), transformaatorite osi (2000.- kr), lülitustahvleid (2000.- kr) ja 40 "käimalaskjat" (starterit?, 2000.- kr) (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4867).
Karl Kraan (1899-?) tegutses iseseisva töösturina alates 1920.
Vt Eesti Neon - neoonvalgustusseadmed

M. Ajaots & Ko / Madis Ajaots / UÜ M. Ajaots ja J. Rang
  UÜ M. Ajaots ja J. Rang, elektrotehnika- ja mehaanikatööstus (38) - Madis Ajaots,
  elektrotehnika- ja mehaanikatööstus (38) - M. Ajaots & Ko, elektrotehnika- ja
  mehaanikatööstus (38) - M. Ajaots & Ko, elektrotehnikatööstus (39)
Asukoht: Tallinn, Vene 8 (1938- ) - Viru 18 (1938?-39)
Toodang: ?
1938. a. mais registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris elektrotehnika- ja mehaanikatööstus M. Ajaots & Ko. Usaldusühingu osakapital oli 5000.- krooni ja täisosanikuks oli Madis Ajaots. Samas registreeriti elektrotehnika- ja mehaanikatööstuse Madis Ajaots tegevuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 12/1938, 13/1938).

J. Hinno (1923-38)
  Joh. Hinno, elektrotehnika töökoda (29-34) - J. Hinno elektro-mehaanika tööstus (36) -
  Joh. Hinno, elektrotehnika tööstus (35-37) - J. Hinno, elektrotehnikatöökoda (38)
Asukoht: Tallinn, Vene 1-38 (29) - Vene 1 (34-1936) - Vene 8 (1936-38)
Toodang: ?
Tööd: elektrimasinate ja -mootorite parandamine ja mähkimine, valgustuse ja jõujaamade sisseseadmine, akumulaatorite laadimine ja parandamine, laevade valgustustööd
Johannes Hinno (1892-?) tegutses iseseisva töösturina alates 1923, erialaks elektrotehniliste masinate parandus ja laevade elektri seaded.
1939. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris Elmar Hinno Vene 8 asuv akumulaatorite paranduse töökoda E. Hinno (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1939).

Elektermo, R. Reha, elektri- ja metallitarvetetöökoda/-tööstus (1937?-38)
Asukoht: Tallinn, Vaimu 2 (1937?-38)
Toodang: elektritarbed (tellimisel)
Tööd: vase, pronksi ja alumiiniumi valamine; elektritarvete parandamine; lukussepatööd
1937. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt jätkas Rudolf Reha äritegevust, avades Vaimu 2 Elektritarvete- ja metallitööstuse Elektermo, R. Reha (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1937).

E. Karu, elektri-mehaanikatöökoda (1938-1941)
Asukoht: Tallinn, Kasarmu 6 ( -1938) - Tehnika 2 (1938- ) - Niguliste 7 (1941)
Toodang: ?
Omanik Edgar Karu.
Asutati 1938. a-l, natsionaliseeriti 26. veebruaril 1941, allutati Rahvakomissaride Nõukogu Transpordi Peavalitsusele (Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.9).

Pärnpuu & Sander (38-39)
  J. Pärnpuu & A. Sander, elektrotehniline töötuba (38) - Pärnpuu & Sander, elektrotehnika
  töökoda (39)
Asukoht: Tallinn, Reimani 37 (38-39)
Toodang: ?
Tööd: elektrimootorite, dünamote ja magneetode mähkimine; elektriaparaatide kordaseadmine

Säde, V. Mutt, elektrotehnikabüroo (38-39)
Asukoht: Tallinn, Estonia pst 25 (38) - S. Kloostri 14-1 (39)
Toodang: ?
Tööd: elektri-installatsioonitööd
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Valdur Mutt'i elektrotehnikabüroo "Säde, V. Mutt" alles 1939. a. veebruaris, erialaks elektri-installatsioonitööde ettevõte (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1939).

P. Dettloff, elektrotehnik (37)
Asukoht: Tallinn, Pikk 57 (37)
Toodang: ?
1937. a. detsembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt Percy Dettloff jätkas äritegevust, avades Pikk 57 "elektrivalgustuse jõu- ja nõrgavoolu sisseseadete tööstuse P. Dettloff, elektrotehnik" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 2/1938).

N. Saarm: elektro-mehaanika töökoda (37)
Asukoht: Tallinn, Jõe 4 (37)
Toodang: ?
Tööd: akude laadimine, mootorsõidukite parandus
1937 töökojas 4 töölist (Majandusteated (21/1937)
Auto-Elektrik (35-36) / R. F. Saarm (25)
  R. F. Saarm (25) - Auto-Electric (35) - Auto-Elektrik, R. F. Saarm, elektrimehaanikatööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Jakobsoni 71-b (25) - Jõe 4 (35-36)
Toodang: autoakumulaatorid (1925, kevad 1935)
Tööd: akumulaatorite laadimine; dünamote, starterite, magneetode, tee- ja kiirusemõõtjate, autode, mootorrataste ja traktorite süüteseadmete korrastamine; taksomeetrite kontrollimine ja parandamine; peenmehhaanikatööd (kõik kevadel 1935). Akumulaatorite, magneetode, dünamode, starterite, automaatide jne parandamine, autode remont (kõik 1925)
Vaba Maa Nr 83, 06.04.1935:
"Tallinnas, Jõe tn. 4 asetseb Eesti moodsaim ja täielikuim auto elektriosade spetsiaaltöökoda. Töökoja juhataja hr. Saarma on meie populaarsemaid mehi auto alal. Juba aastal 1915 asus ta autoalal töötama - hiljem on ta spetsialiseerunud autode, mootorrataste, traktorite ja igasuguste elektriaparaatide elektriosade ja seadeldiste valmistamisele ja parandamisele.
Töökojas on kõige moodsamad elektri kontrollimis- ja mõõtmisaparaadid, masinad ja tööriistad. Plaadid akkumulaatoritesse joodetakse kokku elektriga, mis kindlustab nad oksideerumise vastu. Edasi on erilised tee- ja kiirusemõõtjate kontrollimisaparaadid ja küünalde proovimisaparaat, kus küünlaid proovitakse 10 atmosfääri surve all. Eriti huvitav on väike masin, mis kerib äärmiselt peent vaskniiti süütemähiseks. Masin mähib niidikihi ja iga kihi vahele pannakse siidibatistist eriline isolatsioonpael. Selliseid aparaate on meil veel vaid lennuväes. Akkumulaatorite valmistamine sünnib siin algusest lõpuni. Linna vahelduv vool muudetakse kolme mootor-generaatori abil alaliseks vooluks, mis võimaldab igasuguseid akkumulaatoreid laadida. Välismaalt on saabumas terve rida kõige uuemaid kontrollimis- ja korrastamise aparaate."

Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti 1936. a. septembris muudatus, mille kohaselt Rudolf Ferdinand Saarm jätkas äritegevust, avades Tallinnas Jõe 4 firma "Elektrimehaanikatööstus "Auto-Elektrik", R. F. Saarm". Samas registreeriti Jõe 4 asunud elektro-mehaanikatöökoja M. Siim lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 19/1936).

Al. Brulmann, elektrotehnika-tööstus (36-37)
Asukoht: Tallinn, Kaupmehe 11a (36-37)
Toodang: ?
Tööd: ?
?, elektrotehnika tööstus (35)
Asukoht: Tallinn, Kaupmehe 11a (35)
Toodang: elektri-armatuurid, elektripliidid, soendusaparaadid
Tööd: elektrisisseseaded, parandustööd
Võib-olla Al. Brulmanni elektrotehnika-tööstus

E. Mauer (1935?-1937)
  E. Mauer, elektri-mehaanika töökoda (35) - Elise Mauer, elektro-mehaanika töökoda (37)
Asukoht: Tallinn, V. Pärnu mnt 15 (35) - Kasarmu 6 (37)
Toodang: ?
Tööd: parandus, mähkimine, sisseseaded, akude laadimine
1935. a. aprillis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt oli Elise Mauer avanud Tallinnas, Väike Pärnu mnt 15 elektro-mehhaanikatöökoja, pidades samal ajal edasi toiduainetekauplust Nõmmel. 1937. a. augustis registreeriti Kasarmu 6 asunud Elise Maueri elektro-mehaanika töökoja lõpetamine, samas asunud toiduainetekauplust pidas ta edasi. (Kaubandus-Tööstuskoja teataja 9/1935, 18/1937).
Vt Joh. Mihkelson

Joh. Mihkelson / J. ja E. Michelson (1918-1941)
  J. ja E. Michelson, elektritöökoda (28) - J. Michelson, elektro-mehaanikatöökoda (29) -
  J. Mihkelson, elektri tööstus (33) - J. Mihkelson, elektrotehnika tööstus (34) - Joh.
  Mihkelson, elektro-mehaanika töökoda (32-35)
Asukoht: Tallinn, Väike-Pärnu mnt 15 (28-35) - Sakala 47 (1941)
Toodang: akumulaatorid, piksekaitsmed (33)
Tööd: elektrimootorite parandus ja mähkimine, auto- ja raadioakude parandus ja laadimine, magneetode ja elektriaparaatide parandamine, raadiote parandamine; elektri sisseseadmine ja parandus autodes, ärides, korterites, tehastes; dünamote ja mootorite punumine.
Johannes Mihkelson (1881-?) tegutses iseseisva töösturina alates 1918, erialaks elektromehhaanika ja akumulaatorid.
1935. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Johannes Mihkelsoni ettevõtte "Elektromehaanika töökoda Joh. Mihkelson", mille tegevusalaks oli elektrimasinate ja -aparaatide parandustööd (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1935).
J. Mihkelsoni töökoda natsionaliseeriti 17. jaanuaril 1941, allutati Rahvakomissaride Nõukogu Transpordi Peavalitsusele (Rahvusarhiiv ERA.R-10.3.9).
Vt E. Mauer

Marta Siim (1931?-1936?)
  Marta Siim, elektro-mehaanikatöökoda (1931?-1936?)
Asukoht: Tallinn, Jõe 4 (1931?-1936?)
Toodang: ?
1931. aasta augustis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris elektromehaanikatöökoda Marta Siim. 1936. a. septembris registreeriti elektro-mehaanikatöökoja M. Siim, omanikuks Marta Siim, lõpetamine. Samal ajal avas Rudolf Ferdinand Saarm Jõe 4 firma "Elektrimehaanikatööstus "Auto-Elektrik", R. F. Saarm" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1931, 19/1936).

Elektrikute Artell (35-36)
  Elektrikute Artell (35-36) - Elektrikute Artell, elektrotehniline tööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Nunne 9 (35-36)
Toodang: ?

Ins. Joh. Koslovsky, elektrotehniline tööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Narva mnt 12-2 (36)
Toodang: ?
Tööd: kõiksugu uusi töid ja parandusi elektri alal

Krant & Leok (Kraut & Leok?), raadiotööstus (35)
Asukoht: Tallinn, Telliskivi 26 (35)
Toodang: ?
Tööd: ?
Päevalehes ilmusid 5.02.1935, 7.02.1935, 9.02.1935 ja 11.02.1935 väikekuulutused: "Krant & Leok raadiotööstus Telliskivi 26. Telef. 434-19." Riigi telefonivõrgu abonentide nimekirjas (15. mai 1935 andmed) on raadio- ja elektrotehnika tööstus Kraut ja Ko, Telliskivi 26.

Töökoja tegevuse kohta info puudub.

Tomingas ja Feldmann, raadiotööstus (34)
Asukoht: Tallinn
Toodang: ?
Tööd: ?
Raadiotööstuse Tomingas ja Feldmann tehniline juhataja A. Feldmann elas 1934. a-l Nõmmel, Piiri 1 (Tallinna, Nõmme, Kopli ja Pirita telefoni abonentide nimekiri 1934, seisuga 10.01.1934).
1933. aastal registreerisid Paul Tomingas ja Anton Feldmann majandusministeeriumis leiutise "Kõrgeoomiliste takistuste valmistusviis".

Elektra, Vladimir Kubeshka (1931?-32)
  Vladimir Kubeshka, elektromehhaanikatööstus (1931?-1932?) - Elektro-Mehaanikatööstus
  Elektra, Vladimir Kubeshka (1932?- )
Asukoht: Tallinn, Kaarli pst 9 (1931?- )
Toodang: ?
1931. aasta detsembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Vladimir Kubeshka elektromehhaanikatööstus Tallinnas Kaarli pst 9 ning agentuur- ja komisjonikontor Tallinnas Raekoja plats 5-3. 1932. a. veebruaris registreeriti tööstuse nimemuutus: "Elektro-Mehaanikatööstus "Elektra", Vladimir Kubeshka" ning agentuur- ja komisjonikontori tegevuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 2/1932, 5/1932).

E.T.K. (1921?-1923) / Etika (1923-30)
  Elektro-tehnika kontor E.T.K. (1921?-1923) - Etika, Elektro-Tehnika-Kontor (1923-25) -
  Etika, J. Behrens, elektrotehnika töökoda (29)
Asukoht: Tallinn, Pikk 51 (21-30)
Toodang: elektrivalgustuse ja jõusisseseadete ehitamine (installatsioon?)
Tööd: elektrivalgustuse ja jõusisseseadete parandamine

T. Mühlbach, elektro-mehaanikatöökoda (29)
Asukoht: Tallinn, Harju 30-9 (29)
Toodang: ?

Energia (21-22)
  Energia, elektrotehnika tööstus (21) - K-T OÜ Energia (22)
Asukoht: Tallinn, Suur Karja 11 (1921-22)
Toodang: vahelduv- ja alalisvoolu elektrimootorid (0,5, 1 ja 1,5 hj) ja ventilaatorid
Tööd: elektrimootorite, dünamote, transformaatorite jm aparaatide parandus; kirjutus-, arve-, kudumis- ja õmblusmasinate parandus, mehaanikatööd
"Eestis ainukene ettevõte sellel alal" (1921).
1921. aastal viidi endine "Nicolai mehaanika-töötuba" Viru 7 üle Suur Karja 11 ja tegutseti edasi nime all "Energia".

A. Tulver / OÜ A. R. Tulver (1919?-21)
Alfred Tulver (1930) / Michelson & Tulver (1930- )
  A. Tulver, elektro-mehaanika tööstus (19) - A. R. Tulver, elektro- ja galvanotehnika tööstus
  (20-1921) - OÜ A. R. Tulver, elektro-mehaanika ja galvanotehnika tööstus (1921- ); elektrik-
  installaator Alfred Tulver (1930) - Michelson & Tulver, elektrotehnika-büroo ja äri (1930- )
Asukoht: Tallinn, Uus 1 (1919?-1920) - Vana-Viru 5 (1920-1921) - Kopli 2 (1921- ); Niguliste 10 (1930) - Väike-Karja 1 (1930- )
Toodang: elektrimasinad ja aparaadid
Tööd: elektrivalgustuse sisseseadmine ja korrastamine; elektrimasinate ja aparaatide parandus; kuldamine, hõbetamine, nikeldamine, vasetamine, tsinkimine, tinutamine; mootorite, autode ja igasuguste muude masinate parandamine
Elektrimontöör Alfred Tulver tegutses Tallinnas juba hiljemalt 1914. aastast (elas siis Kopli 24-d, korter 3). 1919. a-l "vaenuväljalt" tagasi tulnuna jätkas ta elektro-mehaanika tööstuse pidamist Uuel tänaval (Päevaleht 10.03.1919). 1921 muutis ta oma äri ja tööstuse osaühinguks A. R. Tulver ja kolis uude kohta Kopli 2 (Päevaleht ja Tallinna Teataja 24.05.1921).
1925. a-l sõitis Alfred Tulver väljarändajana Brasiiliasse (Päevaleht 11.03.1927, Kaja 12.03.1927).
1930. a-ks oli ta aga tagasi Eestisse jõudnud ja avas uuesti töökoja Niguliste 10 (Kaja 7.09.1930). Õige pea lisandus kaasosanik ning loodi elektrotehnika-büroo ja äri Michelson & Tulver asukohaga Väike-Karja 1, passaazhi hoovis nr 9. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Heinrich Michelsoni ja Alfred Tulveri 4350.- kroonise osakapitaliga täisühing Elektrotehnikabüroo ja äri Michelson & Tulver, Väike-Karja 1, oktoobris 1930 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1930).


NÕMME


Tajet, H. Eichelberg (1939?- )
  Tajet, H. Eichelberg, tehniliste artiklite ja elektroodide tööstus (39)
Asukoht: Nõmme, Metsa 10 (39)
Toodang: ?
Hermann Eichelbergi "tehniliste artiklite ja elektroodide tööstus Tajet, H. Eichelberg" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1939. a. mais (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 10/1939).

G. Reichelt, elektrotehniline tööstus (38)
Asukoht: Nõmme, Lõuna 28 (38)
Toodang: ?


TARTU


E.T.V., R. Trikka ja H. Prüüs -> TEV (35-1940-44)
  R. Trikka ja H. Prüüs, elektritarvetetööstus (35) - R. Trikka ja H. Prüüs, elektritarvetevabrik
  (36) - E.T.V., R. Trikka ja H. Prüüs, elektritarvete vabrik (38) - Tartu Elektritarvete Vabrik
  (1940-41) - Elektritarvete-vabrik ETV (42) - Tartu elektritarvetetööstus TEV (44)
Asukoht: Tartu, Lai 32 (35-38) - Kroonuaia 32 (42-44)
Toodang: kaitsmed, ehituskarbid, harutoosid, elektripliidid, keedunõud, termostaadid, mõõteriistad, meditsiiniaparaadid
1935. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Richard Trikka ja Harry Prüüsi 6800.- kroonise osakapitaliga täisühing "Elektritarvetetööstus R. Trikka ja H. Prüüs" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1935).
1936. aastal andis Majandusministeeriumi Tööstusosakond loa "Elektritarvetetöökoja ETV, R. Trikka & H. Prüüs" sisseseadmiseks Tartus, Lai 32. Töölisi oli 10, ministeeriumi teatel valmistati kaitsmeid, ehituskarpe, harutoose, elektripliite, keedunõusid, termostaate, mõõteriistu ja meditsiiniaparaate (Majandusteated 43/1936).
1937. a. majandusloenduse järgi valmistati R. Trikka ja H. Prüüsi vabrikus 1936. aastal arvukalt mitmesuguseid elektritarbeid, muuhulgas 50 jaotuskarpi, 6 kõrgläikepressi, 50 kontorilampi, 50 elektrikastrulit, 150 elektripliiti, 3 transformaatorit, 1 tsüklonkapp, 5 elektriahju, 20 reflektorit, 1 kätekuivataja (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4869).
1940. a. 14. detsembril nimetati Natsionaliseeritud R. Trikka ja H. Prüüsi elektritarvete vabrik ümber Tartu Elektritarvete Vabrikuks (ENSV Teataja 66/1940).
1941. a. 5 esimese kuu jooksul valmistati Tartu Elektritarvete Vabrikus 19 elektripliiti, 374 laualampi ja 178 603 mitmesugust muud artiklit. (Rahvusarhiiv ERAF.1.1.303)
1942. aastal võttis Elektritarvete-vabrik ETV vastu igasuguste masinate parandustöid ja tegi treimis-, freesimis- ja stantsimistöid.
Harry Eduard Prüüs (6. IV 1909 - 25. VIII 1942) oli elektritarvete vabriku E.T.V., R. Trikka ja H. Prüüs asutaja ja kaasomanik; KM VENNAD PRÜÜS kaasomanik ja raadioosakonna juhataja; parandustöökoja E. ja H. Prüüs kaasomanik; Tartu portselanivabriku Harry Prüüs ja Ko asutaja ja kaasomanik (koos Richard Trikka ja Aleksander Rakoviga). Kaitseliidu liige. Küüditati koos perega Siberisse, mõrvati Nõukogude võimude poolt. (www.okupatsioon.ee)
Richard Trikka oli elektritarvete vabriku E.T.V., R. Trikka ja H. Prüüs asutaja ja kaasomanik. 1934. a. 24.-27. augustini peetud Tartu Näitusel osales Rich. Trikka, Tartu, Lai 32, eksponeerides arvatavasti enda valmistatud jaotuskarpe, harutoose ja kaitseelemente (näituse nimekiri). 1935. aasta augustis lõpetati Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Tartus Tähe 69 asunud elektritarvete, raadioosade ja -aparaatide äri "Elektrotehnik", Richard Trikka tegevus. (Kaubandus-tösötuskoja Teataja 20/1935)

E. ja H. Prüüs, elektriinstallatsiooni, raadio- ja fototööde, jalg- ja mootorrataste parandus ning klaasimistöökoda (38)
Asukoht: Tartu, Kaubahoov 20/21 (38)
Toodang: ?
Elmar ja Harry-Eduard Prüüs vt KM VENNAD PRÜÜS

ELK, J. Leoke (36-41)
  Elektrotehniline laboratoorium ja katsetöökoda ELK, Jakob Leoke (36) - ELK, J. Leoke,
  elektrimasinate-tööstus (38)
Asukoht: Tartu, Meltsiveski 13 (36-41)
Toodang: elektri-keevitusmasinad, nikeldamise ja kroomimise dünamod, elektrimootorid, ventilaatorid, transformaatorid
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti "Elektrotehniline laboratoorium ja katsetöökoda ELK, Jakob Leoke" 1936. a. aprillis (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1936).
1937. a. majandusloenduse järgi valmistas ELK 1936. aastal 5 vahelduvvoolu keevitustransformaatorit, 2 täpp-keevitajat ja 50 mootorit (väärtuses 2902.- kr) (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4867).
1941. aastal korraldatud ENSV tööstusloenduse järgi töötas elektrimasina tööstus Elk 1940. aastal 6 töötajaga 300 päeva ning selle aja jooksul valmistati 60 elektrimasinat (650.- rbl tükk). (Rahvusarhiiv ERA.R-10.1.178)

Richard Porosna (1930-41)
  Richard Porosna, raadiotööstus (37) - Richard Porosna, raadio-, elektrotehnika- ja
  mootorrattatööstus (40) - Richard Porosna, mootoriremonttöökoda (41)
Asukoht: Tartu, Jaama 63 (37) - Jaama 4 (37-41)
Toodang: raadiotarbed
Richard Porosna (1905-1977) õppis Tartu Ülikoolis füüsikat, tegutses samal ajal peenmehhaanika ja raadiotehnika alal. Töötas 1929-1930 Tartu kaubamaja Vennad Prüüs raadio- ja mootorrataste osakonna töökoja juhatajana. 1930 asutas oma töökoja, mis oli spetsialiseerunud "mootorrataste ja raadio tööalale" (Eesti Majanduselu Leksikon (Pärnu, 1939)).
Juba 1929. aasta 24. augustist 2. septembrini Tallinnas toimunud 7. Eesti näitus-messil esines "R. Porosna Tammistust", näidates poole. 1929. aasta novembris toimunud Tartu raadionäitusel pani ta välja enda keritud poolid ja poolide kerimise masina, mille jõudlus oli kuni 100 pooli päevas. Richard Porosna osales 1934. a. 24.-27. augustini peetud Tartu Näitusel. Tema väljapanekusse kuulusid: "banaanstekerid, kaabli kingad, batarei klemmid, vahemuhvid, valjuhääldaja shassiid, tsentreerimisrõngad, koonused, koonuse hoidjad, vahetatud poolid" (näituse nimekirjast). "Oma tööstussaadustega on ta suutnud juba siseturgu vallutama hakata, kuna varemalt veeti selliseid esemeid ikka välismaalt sisse. Kõik need esemed valmistatakse kaseiinist, seega kodumaa saadustest," teatas Postimees (25.08.1934).
Pole täpselt teada, kas R. Porosna oma töökojas näiteks ka raadioaparaate valmistas, kuigi 1933 nimetati Postimehes R. Porosnat (ajalehes Poroschna) "raadio eriteadlaseks ja valmistajaks".
1935. a Tartu Näitusel eksponeeris Richard Porosna samuti oma toodangut - raadiotarbeid.
Richard Porosna oli üks neist Eesti raadioentusiastidest, kes ehitas endale 1930. aastatel "kaugelenägemise aparaadi" ehk televiisori.
Vt ka Tallinna Post 13.03.1936 (Tartu mees ehitas kaugenägemise aparaadi.), Esmaspäev 14.11.1936 (Vaatame Moskvasse. Kaugenägemise probleemid Eestis.)

Raadio Central, Ed. Kriisa, raadio-tehnika tööstus (1933-?)
Asukoht: Tartu, Tähe 9 (1933-?)
Toodang: ?

Tartu Linna Elektrijaam
Asukoht: Tartu
Toodang: elektrikeedunõud (alates 1935)
1935. a. augustis loodeti alustada 1,5- ja 3-liitriste alumiiniumist elektrikeedunõude valmistamist (Postimees 05.06.1935).

Elektro-Lux (35)
Asukoht: Tartu, Tähe 72 (35)
Toodang: keedunõud (vask nikeld.), pliidid, ahjud, elektriarmatuurid, seina-, lae- ja laualambid, kaitsekorgid
Tööd: mähkimised, parandused

P. Kaasik (32)
  Peenmehaanika- ja elektrotehnika-töökoda P. Kaasik
Asukoht: Tartu, Riia 83 (32)
Toodang: õppevahendid koolidele, elektrilokkimisaparaadid, raadioaparaatide anoodakud, autode suunatuled
Tööd: elektrimootorite, dünamote, elektrimõõteriistade, akude, füüsikariistade parandamine

Experimentator, E. Neugard, elektrotehnika-, mehaanika- ja füüsika õppeabinõude tööstus (29)
Asukoht: Tartu, Lootuse 5 (29)
Toodang: ?


PÄRNU


L. Karp, tehniline tööstus (38)
Asukoht: Pärnu, Poska 5 (38)
Toodang: ?


VILJANDI


H. Pindsoo, elektromehaanika töökoda (38)
Asukoht: Viljandi, V.-Turu 1 (38)
Toodang: ?

P. Petser, elektro-tehnikatöökoda (29)
Asukoht: Viljandi, Tallinna 13 (29)
Toodang: ?



N E O O N V A L G U S T U S S E A D M E D:

Eesti Neon / Karl Kraan & Ko (1937?-1940)
  Eesti Neon, K. Kraan & Ko (37-38) - Eesti Neon, K. Kraan ja V. Jokimaa, neon-valgustus-
  reklaamide tööstus (38) - Neoontööstus Karl Kraan & Ko (39-40)
Asukoht: Tallinn, Vene 10 (1937) - Pronksi 1 (1937-1940)
Toodang: neon-valgustusreklaamseadeldised
1937. a. märtsis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 3000.- kroonise osakapitaliga täisühing "Eesti Neon - K. Kraan ja Ko", mille täisosanikeks olid Karl Kraan ja Verner Jokimaa. Ettevõtte tegevusalaks oli reklaam- ja valgustusseadeldiste ja nende osade valmistamine. 1939. a. augustis registreeriti uus täisühing, 2000.- kroonise osakapitaliga "Neoontööstus Karl Kraan & Ko", mille täisosanikud olid Karl Kraan ja Rudolf Pahlberg, kuid registreerimise ajaks oli Karl Kraan juba täisosaniku kohalt lahkunud ja tema asemele oli tulnud Emilie Pahlberg. 1940. a. märtsis kustutati neoon-reklaamseadete tööstus Karl Kraan & Ko äriregistrist (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1937, 19/1939, 9/1940).
Karl Kraan (1899-?) tegutses iseseisva töösturina alates 1920.
Vt K. Kraan elektrotehnika töökoda

Neon Lux, K. Mühlverk (1937-1938)
  Neon Lux, K. Mühlverk & Ko (37) - Neon-Lux, K. Mühlverk & Ko, valgustuskehad (38) -
  Neon-Lux, K. Mühlverk (1938)
Asukoht: Tallinn, Jaama 8 (1937-1938)
Toodang: neon-valgustuse reklaamseadeldised
Kaubandus-tööstuskoja Teatajas 7/1937 kuulutati: "Sellega teatame, et oleme neon valgus-reklaami osakonna avanud ja valmistame kõiksugu neon valgusreklaame nime all Neon Lux K. Mühlverk & Ko, Jaama 8 ... austusega akkumulaatori- ja elemenditehas Konstantin Mühlverk". Äriregistris registreeriti usaldusühing Neon Lux K. Mühlverk & Ko 1937. a. märtsis, ainsaks täisosanikuks oli Konstantin Mühlverk, osakapitali suuruseks 4000.- krooni. 1938. a. alguses usaldusühingu tegevus lõpetati ja Konstantin Mühlverk pidas ettevõtet edasi ainuisikulise äripidajana nime all Neon-Lux, K. Mühlverk (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 8/1937, 9/1938).
1938. a-l läks Neon Lux üle OÜ-le RET, kus asutati oma neoonvalgustuse töökoda.

Neon, Nykänen & Ko (1938-1939)
  klaasinstrumentide tööstus Nykänen & Ko (1938-1939) - "Neon"-valgusseadmete
  tööstus Nykänen & Ko (1939)
Asukoht: Tallinn, Gonsiori 17 (1938-1939)
Toodang: neoonvalgusseadmed, valgusreklaamsildid, sisevalgustuse seadmed
1939. a. alguseks oli tööstus valmistanud suuri valgussilte firmadele tubakatööstus AS Laferme, kohvik Harju, riidekaubamaja AS Tekla, Esto, VEF-raadio, kino Bi-Ba-Bo, AS Mey & Landesen, ETK jm.
1938. a. juunis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris täisühing klaasinstrumentide tööstus Nykänen & Ko, asukoht Gonsiori 17, täisosanikud Ida Nykänen ja Karl Oole, osakapital 2000 krooni. 1939. a. veebruaris registreeriti KTK äriregistris klaasinstrumentide tööstuse Nykänen & Ko tegevuse lõpetamine ja registreeriti 4800.- krooni suuruse osakapitaliga täisühing ""Neon"-valgusseadmete tööstus Nykänen & Ko", mille täisosanikeks olid Ida Nykänen, Karl Oole, Helmut Tiivel ja Ervin Sillaste. Kuid juba 1939. a. oktoobris registreeriti ka selle ettevõtte tegevuse lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 13/1938, 5/1939, 6/1939, 22/1939).



V A L G U S T I D:

V. Laanberg (1936-1940)
  V. Laanberg, jalgratta- ja elektritarvetetööstus (37-40) - Vold. Laanberg, armatuuridetööstus
  ja kauplus (39) - V. Laanberg, armatuuri- ja jalgrattatööstus (40)
Asukoht: Tallinn, Suur Tartu mnt 42 (36) - Väike Tartu mnt 42 (37) - Tartu mnt 42 (39-1940) / Saali 2 (38-1940) - Jakobsoni 4 (1940- )
   kauplused: (Suur) Tartu mnt 42 (32-1940) ja Laadaplats 10 (34-1938, 1939-1940)
Toodang: valgustid?
1936. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille järgi oli Voldemar Laanberg avanud Suur-Tartu mnt 42, endise firma "V. Laanberg" all, jalgratta- ja armatuuridetööstuse. Samas asunud jalgratta- ja elektritarvetekauplust pidas ta edasi. 1940. a. märtsis tehti äriregistrisse muudatus, mille järgi oli V. Laanbergi armatuuri- ja jalgrattatööstus viidud aadressilt Saali 2 uude asukohta Jakobsoni 4 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1936, 9/1940).
Voldemar Laanberg (31.08.1894-12.06.1943) küüditati koos abikaasa ja kahe tütrega Siberisse. Abikaasa Melanie ning tütred Tony (Tooni) ja Esta tulid 1947 tagasi Eestisse, arreteeriti ja saadeti uuesti Siberisse 1949, vabanesid 1950-52 ja saadeti tagasi asumisele, vabanesid lõplikult 1958. (www.okupatsioon.ee)

Rex (35-39)
  Rex, I. Firk ja V. Reting, elektriarmatuuride tööstus (35-1936) - Rex, I. Firk, J. Landmann
  & Ko, elektriarmatuuride tööstus (1936- ) - Rex, elektri-armatuuride tööstus (36-37) -
  Rex, I. Firk, I. Landman ja V. Reting, elektri-armatuuridetööstus (38) - Rex, J. Landmann,
  elektri-armatuuride tööstus (38-39)
Asukoht: Tallinn, Pikk 33-7 (35-1936) - Dunkri 4 (1936-39);
   müügikoht: Tallinn, Vene 8 II korrus (1938-1939) - Vene 11a (1939- )
Toodang: signaallambid laevadele (39), valgustid (kristall-lühtrid, armatuurid, laua- ja seinalambid), lambivarjud, reklaamvalgustus
Tööd: galvaanilised tööd, jalgrataste ja raadioaparaatide parandus
Täisühing "Elektriarmatuuride tööstus Rex, I. Firk ja V. Reting" aadressil Pikk 33-7 ja osakapitaliga 2000.- krooni registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. a. novembris. Täisosanikud olid Isak Firk ja Valter Reting. 1936. a. juunis registreeriti uue täisosaniku Juntov Landmanni lisandumine, mistõttu tõsteti osakapital 3000.- kroonini ja muudeti ka firma nime: "Elektriarmatuuride tööstus Rex, I. Firk, J. Landmann & Ko". 1938 avati Vene 8 tööstuse müügiesindus, samal aastal läks ettevõte J. Landmanni kätte ja registreeriti "Elektri-armatuurid Rex, J. Landmann", elektri-armatuuride tööstus Dunkri 4, tööstuse saaduste müük Vene 8, äripidaja Jomtov Landmann. Elektriarmatuuride-tööstus Rex, J. Firk, J. Landmann & Ko lõpetati (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 24/1935, 14/1936, 9/1938, 10/1938, 11/1938).


O. Strauss, vasevalamis- ja armatuuritööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Luha 17 (38)
Toodang: valgustid?

Vat, G. Vannari (36-38)
  Georg Vannari, elektriarmatuuride- ja lambivarjudetööstus (36) - Vat, G. Vannari, armatuuride-
  ja lambivarjudetööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Liivalaia 36 (36-38)
Toodang: valgustid?
1936. a. aprillis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Georg Vannari "Elektriarmatuuride- ja lambivarjudetööstus Georg Vannari" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 11/1936).

E. Meyer, lambivarjudetööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Piiskopi 2-5 (38)
Toodang: valgustid?

J. Tinits, lambivarjutööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Harju 44-4 (38)
Toodang: valgustid?

H. Soolmann, armatuuritööstus (36)
Asukoht: Tallinn, Harju 30/sissekäik Trepi 1 (36)
Toodang: elektri-laearmatuurid, seina- ja laualambid
Tööd: nikeldamine, oksideerimine, poleerimine

Seren & Pajumägi (1931-34)
  Seren & Pajumägi, elektro-mehaanika töökoda (32) - Seren & Pajumägi, lukusepa-
  elektromehaanika töökoda (34)
Asukoht: Tallinn, Rataskaevu 14 (32-34)
Toodang: elektri armatuurid, reklaamkastid, kaupluse sisseseaded, sildid, päiksevarjud
Tööd: treimine, keevitamine, akude laadimine, aparaatide parandamine jne.
(Tehnika Ajakiri ja Auto 8/1932 jm)

Eek & Sirk (34-35)
  J. Eek & J. Sirk, pleki- ja vasesepa töökoda (34)
Asukoht: Tallinn, Dunkri 2 (34-35)
Toodang: elektriarmatuurid - laua-, seina-, klaveri jne lambid; plekkesemed, ehitustarbed, ukserihvid
Valgusteid valmistati 1935. aastal klientide jooniste järgi ja vastavalt tellimustele (mitte lattu).


TARTU


Jõud ja Valgus, S. Sersant, elektriarmatuuride ja elektriinstallatsioonitöökoda (38)
Asukoht: Tartu, Rüütli 11 (38)
Toodang: valgustid?

A. Johanson, armatuuri- ja metallivalamistöökoda (38)
Asukoht: Tartu, Rüütli 18 (38)
Toodang: valgustid?



I S O L A T S I O O N:

O. Lossmann ja Ko (1934?-38)
  Dipl. ins. O. Lossmann & Ko, isoleertoruvabrik (34-35) - O. Lossmann ja Ko, isoleertorutööstus (38)
Asukoht: Tallinn, Soo 22 (35-38)
Toodang:
Täisühing "Dipl. ins. O. Lossmann & Ko, isoleertoruvabrik" registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1934. a. aprillis, täisosanikeks Oskar Lossmann ja Linda Jürgens (oli ka AS KAPSI & KO aktsionär), osakapital 4000.- krooni. 1935. a-l lahkus täisühingust Linda Jürgens, kelle asemele tuli osanikuks August Lossmann (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1934, 14/1935).
1936. a-l kavatses O. Lossmann hakata valmistama tuuledünamoid (Majandusteated 12/1936).

Texit, A. Favre, isolatsioonitööstus (1934?-38)
Asukoht: Tallinn, Vana Sadama 11 (34) - Vana Kalamaja 20 (38)
Toodang:
1934. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris Anatole Favre Isolatsioonitööstus Texit (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1934).



G A L V A N I S E E R I M I N E:

E. Org, galvaniseerimistööstus (35-38)
Asukoht: Tallinn, Uus 28-4 (35-1937) - Narva mnt 13/15 (1937-38), Jaama 8a (1937-38)
Toodang: ?
Tööd: kroomimine, nikeldamine, mustnikeldamine, vasetamine, hõbetamine, kadmiumeerimine, tsinkimine, oksüdeerimine
1935. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris "Galvaniseerimisetööstus Ed. Org". 1937 registreeriti äriregistris kolimine - Narva mnt 13/15 kolis ka varem samuti Uus 28 asunud Nikeldamise tööstus Johanna Org.
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1935, 22/1937).

P. Jefimov
  P. Efimoff, galvanoplastika töökoda (29) - P. Jefimov, galvanoplastikatööstus (32)
Asukoht: Tallinn, Rataskaevu 5 (29-32)
Toodang: ?

PATAREID/AKUD APARAADID NEOON VALGUSTID
ISOLATSIOON GALVANISEERIMINE
ESILEHELE TEHASED UUDISED