|
 
AS TORMOLEN & KO
1920-1940
raadiod 25/26-34/35
Tallinn, Jaani 9 (22-1923) - Vene 11a (01.11.1923-25.10.1926) - Harju 37 (25.10.1926-10.1932) - Raekoja pl 17
(16(?).10.1932-1940)
abikauplus Vanaturg 1 (1925)
|
|
|
Hooaeg 1934/35 
|
|
| Hooaeg 1933/34
|
|
| Hooaeg 1932/33
|
|
| Hooaeg 1931/32
|
|
| Hooaeg 1930/31
|
|
| Hooaeg 1929/30
|
|
| Hooaeg 1928/29
|
|
| Hooaeg 1927/28
|
|
| Hooaeg 1926/27
|
|
| Hooaeg 1925/26
|
|
| TORMOLENI SÄILINUD RAADIOD
|
|
|
 |
|
AS Tormolen & Ko hoone, kaupluse ja töökoja vaated ilmselt aastaist 1933-34. Fotod on pärit Tormoleni firmas töötanud
Arnold Kõrma (Villmann) (30.08.1908-02.08.1996) albumist. A. Kõrma istub töökoja fotol paremal, kaugema laua taga.
Suur tänu piltide eest Sirje Siiderile.
|
|
*AS Tormolen & Ko Tallinnas Raekoja plats 17 umbes 1933-34, retusheeritud foto, Arnold Kõrma albumist;
*Raekoja plats 17 17. aprillil 2014;
*AS Tormolen & Ko taskukalender 1928 /urti[ät]hot.ee/;
*AS Tormolen & Ko reklaam /Kaitse Kodu 34/1929, Eesti Rahvusraamatukogu
digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee).
|
AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.969.1.691 (Majandusministeerium); Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1934-1940
jm.
AS Tormolen & Ko oli enne sõda üks suuremaid raadiote, jalgrataste, mootorrataste ja autode esindusärisid Eestis.
Ettevõte asutati 1920. aastal. Firma nimi "Tormolen" tuletati 16. sajandil Narvas tegutsenud saksa päritolu suurkaupmehe
Hermen tor Moleni (ka Hermen thor Mölen, Hermen Thor Möhlen, Hermann zur Mühlen) - von zur Mühlenite suguvõsa esiisa -
nimest.
2. oktoobril 1923 asutati olemasoleva firma Tormolen & Ko edendamiseks ja laiendamiseks aktsiaselts Tormolen & Ko. Asutajad
olid Eesti kodanikest baltisakslased Moritz Mühlen, Nikolai Stackelberg ja Wilhelm Wrangell.
Algselt müüdi peamiselt jalgrattaid, lapsevankreid ja grammofone. Juba 1923/24 asutati raadioosakond, 1928 lisandusid foto-
ja mootorrattaosakonnad, 1934 autoosakond.
17. juuni 1935. a. seisuga olid AS Tormolen & Ko:
juhatuse liikmed Moritz Zur-Mühlen, Nikolai Stackelberg, Wilhelm Wrangell
juhatuse liikmete asemikud Victor Zur-Mühlen, Richard Staden
revisjonikomisjoni liikmed Otto Schulmann, Martin Luther, John Girard
revisjonikomisjoni liikmete asemik Helmut Schulmann
Kõik olid Eesti kodanikud ja valdasid eesti keelt.
1938 oli AS-i asjaajaja-direktor Moritz Zur-Mühlen, ärijuht oli Georg Dehn. Raadioosakonna üldjuhataja (ja ka autoosakonna
juhataja) oli Aarne Raidna. Raadio-parandustöökoda ja -laboratoorium asusid Raekoja plats 17. Samal aastal suurendati as-i
põhikapitali 100 000.- kroonini.
1939. a. lõpus algas baltisakslaste ümberasumine. AS Tormolen & Ko juhatusest lahkusid 1939. a. lõpus Wilhelm Wrangell ja
Nikolai Stackelberg, nende asemele valiti eestlased: majandustegelane Mihkel Juhkam ja Tormoleni raadio- ja autoosakonna
juhataja Aarne Raidna. Sama aasta lõpus (või 1940. a. alguses) lahkus ka ettevõtte tegevjuht Moritz Zur-Mühlen.
Tormoleni raadioosakond asutati 1923. või 1924. aastal. Detsembris 1924 müüdi Inglise ja Saksa firmade raadioaparaate ja
-tarbeid. 1925. a. märtsis olid kohale jõudnud "originaal Ameerika 5-lambilised "Neutrodyn" vastuvõtteaparaadid" ning samal
aastal kuulusid Tormolenile Saksa firmade Ideal (Blaupunkt), C. Lorenz AG ja Dr. Georg Seibt Eesti esindused. Järgneva 15
aasta vältel müüdi arvukate välismaa tehaste raadioaparaate, nt Körting, Blaupunkt, Ekco, Hornyphon, Lorenz, Sachsenwerk,
American Bosch, Emerson, Loewe jt.
1920. aastatel valmistati raadioaparaate ka Tormoleni äri enda töökojas, 1930. a-te keskpaigast tegutseti aga mitme Eesti
raadiotehase edasimüüjana: RET, ARE,
Raadio-Tere/ÜLO ja Jaakson & Jätmar.
Ajalehes Kaja 19.08.1925 avaldatud Eesti näitus-messi ülevaates mainitakse põgusalt ka Tormoleni, nimetades firmat "raadio
tööstuseks", mis on välja pannud nii välismaa kui kodumaa aparaate. Päevalehes 17.11.1925 ilmunud reklaamis teatab AS
Tormolen & Ko: "Raadioaparaadid ja kõik üksikosad amatöörile iseehitamiseks. Suurim ladu Eestis. Oma tööstus...".
Tormoleni teadaolevalt varaseimas säilinud hinnakirjas
(Raadio katalog 1926/1927) on 21 mitmesugust lampvastuvõtjat.
Sissejuhatuses kinnitatakse: "Kauba nimestikus loetletud ja kirjeldatud aparaadid on oma töökodades valmistatud ja vastavad
kõik meie oludele kui ka seaduslistele nõuetele...".
1927. a. 13.-22. augustini Tallinnas peetud VI Eesti näitus-messi raadioosakonda kirjeldavas artiklis Postimehes 20.08.1927
mainitakse: "...Uudisena tuleb ära märkida Tormoleni töökojas valmistatud neutrodüün aparaat, mis teistest sellega erineb,
et laine pikkuse muutmisel ei pruugi poolisid vahetada, vaid poolide aset täidavad uuemad, täiendavad osad. Välimiselt on
aparaat nägus...".
Hiljemalt 1926. a-st oli Tormoleni firmas tegev Kurt Mattias Freiberg (a-st 1936 Aarne Raidna), hilisem raadio- ja
autoosakonna juhataja. 1926-1929 töötas firma raadiolaboratooriumi juhatajana ja aparaatide ehitajana Viktor Spessa.
15.02.1928-31.12.1931 töötas firmas Tiidrik Maasik, hilisem Raadio-Tere/Ülo Raadio
asutaja ja omanik. T. Maasik konstrueeris ja ehitas "peale tööaega" (AS Tormolen & Ko juhi Moritz Mühleni 1936. a-l välja
antud tõendi alusel) ärile umbes 100 raadioaparaati tüüpidest Toko 3WL, Toko 4BL, Tokodyn 3WL ja Raylon. Tema abiliseks
oli vend Bernhard.
1928. aastal võetakse raadioaparaatidel kasutusele kaubamärk Toko (selle nime all müüdi veel ka näiteks grammofone ja
jalgrattaid).
1929. aasta veebruaris peetud II Eesti raadionäitust tutvustavas Päevalehe artiklis (16.02.1929) märgitakse, et lisaks
müüdavatele välismaa raadioaparaatidele "valmistab firma ise vastuvõtjaid, valjuhääldajaid, poole ja lühilainesaatjaid
ning vastuvõtjaid".
1933/34 raadionäitust kajastavas artiklis nimetatakse Tokosid "peamiselt välismaa aparaatideks kodumaal valmistatud
kastides".
Tegelikult võidi oma toodanguna reklaamitud aparaate eri aegadel valmistada nii äri enda töökojas kui tellida iseseisvatelt
raadiomeistritelt ja amatööridelt.
Toko nime kandvaid raadioaparaate müüdi viimati hooajal 1934/35. Võimalik, et tegemist oli varasematest hooaegadest
müümata jäänud mudelitega. Nende valmistaja(d) pole teada.
Kui AS Tormolen & Ko vastas 15. veebruaril 1935 Mustvee raadioehitaja
Julius Veidebachi kirjale, mis puudutas tema võlgnevust Tormoleni firma ees ja
soovi tasuda see oma valmistatud raadioaparaatidega, siis kinnitati järgmist: "Vastuseks teie kirjale 14 s.k.p. teatame,
et meie käesoleval ajal kodumaa raadio aparaate ei valmista, mille tõttu meil kahjuks Teile tööd anda ei ole."
(ERA.892.1.277)
|
|
ISIKUD:
MORITZ ZUR-MÜHLEN
Sündinud 6. XI 1885 Võisiku vallas, Viljandimaal
Surnud ?
AS Tormolen & Ko asutaja (1923), juhatuse liige ja asjaajaja-direktor (kuni 1939/40).
Lõpetas 1908 Leipzigi kaubandusülikooli. Töötas Hamburgis ja Londonis, 1912-16 oli direktori abi Peterburi firmas Pomeschtschik.
Osales ratsaväelasena Vabadussõjas. 1920-22 iseseisev välisfirmade esindaja Tallinnas. AS Tormolen & Ko asutaja (1923) ja direktor.
Eesti Majandustegelased (1938)
|
|
AARNE RAIDNA /1936. a. juunikuuni KURT MATTIAS FREIBERG/
Sündinud 18. I 1901 Vääna vallas, Harjumaal
Surnud 23. VI 1942 Vjatlagis, Kirovi obl., Venemaal
Aarne Raidna oli hariduselt insener, oli õppinud raadioasjandust USA-s Columbia ülikoolis.
Juba 1922. aastal ehitas esimese detektorvastuvõtja. 1924. aastal ehitas enda sõnul Eesti esimese supervastuvõtja (koos
H. R. Sillaga) ja asus toimetama ajakirja Agu raadionurka, mis jõudis küll ilmuda vaid ühes numbris, kuna väljaandja
otsustas ajakirja sulgeda. 1925. a-l korraldas NMKÜ-s raadiokursuse ja tegeles Eesti Reisibüroo juhataja Reinsoni kutsel
Tallinnas Pikk 6 reisibüroo ruumes üles seatud väikese saatejaama käivitamisega.
1926. a. augustis ilmus C. M. Freibergi koostatud 3-köiteline AS Tormolen & Ko raadio käsiraamat-kataloog ning 1928. a.
aprillis raamat "Detektor aparaadid ja kõvendajad". 1928. a-l oli üks I Eesti raadionäituse korraldajatest.
Hiljemalt 1935. a-st juhtis AS Tormolen & Ko raadio- ja autoosakonda. 1939. aasta lõpust kuulus firma juhatusse. Tegeles
aktiivselt motospordiga. Aarne Raidna arreteeriti 23. juunil 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina Kirovi
oblastis Vjatlagis.
Tallinna Post 25.10.1935 lk 10; www.okupatsioon.ee jm
|
|
VIKTOR SPESSA (ka Victor Spessa)
Sündinud 19. X 1888
Surnud
V. Spessa töötas jaanuarist 1926 kuni septembrini 1929 AS Tormolen & Ko "raadio laboratooriumi juhataja ja iseseisva
raadio-aparaatide konstrueerija-ehitajana". 1930. a-st töötas edasi iseseisvalt, kuid valmistas AS Tormolen & Ko kinnitusel
näiteks ka 1930. a-l neile raadioaparaate, sealhulgas sama aasta raadionäitusel Tormoleni väljapanekus I auhinna saanud
aparaadid.
Vt VIKTOR SPESSA ja RADIO-SERVICE
|
|
HANS REINHOLD SILLA
Sündinud 3. I 1904
Surnud
Hans Reinhold Silla lõpetas 1923 Tallinna Linna I Reaalkooli, seejärel õppis Tallinna Tehnikumis. Õppimise ajal töötas
insener E. Heinrichseni juhatusel jaanuarist 1924 kuni detsembrini 1926 raadiotehnilisel alal. 1926 töötas 3,5 kuud
Lennuväe Rügemendi Tagavara Eskadrilli II järgu treialina, 1.01.1927-1.10.1929 AS Tormolen & Ko äris "tehnilise jõuna"
ja alates 15. jaanuarist 1934 Tormoleni äri "raadio laboratooriumi juhatajana ja raadiotehnika eriteadlasena", millisel
kohal oli ka juulis 1940.
Aprillis 1936 esitas H. R. Silla Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks õppinud töölisena
raadio tööalal, kuid siis jäi avaldus rahuldamata, kuna tööaeg oli alla 3 aasta. Juulis 1940 esitas ta uue avalduse enda
registreerimiseks meistrina raadio tööalal, kellena ta registreeriti sama aasta detsembris.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.2019 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)
|
GEORG DEHN - AS Tormolen & Ko ärijuht (1938)
JOHN GIRARD de SOUCANTON (27. III 1894 - ?) - AS Tormolen & Ko revisjonikomisjoni
liige (1935); oli ka AS Loksa Tehased (a-ni 1939), AS Paberivabrik Koil (a-st 1938) ja AS Estakland (a-ni 1935) juhatuse
liige, AS Loksa Tehased ja AS Tallinna Köievabrik John Carr direktor, Eesti Rotary klubi liige; lahkus tõenäoliselt 1939
ümberasujana Saksamaale (www.rotary.ee jm)
MARTIN CHRISTIAN LUTHER (26. IV 1883 - 12. III 1963) - AS Tormolen & Ko
revisjonikomisjoni liige (1935); suurtööstur, vineeri- ja mööblivabriku AS A. M. Luther üks omanikke ja direktor ning
Inglismaal asunud Venesta Ltd üks omanikke ja direktor, Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku AS-i juhatuse liige
(a-ni 1939), Eesti Panga ja AS G. Scheel ja Ko panga nõukogu liige, osales veel mitmete ettevõtete asutamises ja juhtimises
(tubakatööstus AS Laferme, lennuühing AS Aeronaut jt). Eesti Vabrikantide Ühisuse esimees, II Riigikogu liige, Eesti Rotary
klubi charterliige, Eesti Autoklubi liige. Lahkus märtsis 1940 ümberasujana Saksamaale, 1941-1944 oli taas Eestis, 1944.
aastast elas Saksamaal, suri Münchenis. (www.rotary.ee jm)
MIHKEL JUHKAM (4. VIII 1884 - 28. I 1942) - AS Tormolen & Ko juhatuse liige (a-st
1939); majandustegelane ja poliitik, Asutava Kogu ja I-V Riigikogu liige, sõjaminister 1928-1929, Riigi Majandusnõukogu
sekretär 1935-1938, a-st 1938 tegev Ratsionaliseerimise Komitees; tsemendivabrikute AS Port Kunda ja AS Asserin ning
kindlustusseltsi EKA juhatuse liige, Krediit Panga nõukogu liige. Arreteeriti, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina
vangilaagris.
HELMUT SCHULMANN - AS Tormolen & Ko revisjonikomisjoni liikme asetäitja (1935);
Kinnisvarade kasutamise OÜ Tarlon juhatuse liige (1939-1939/40)
OTTO SCHULMANN - AS Tormolen & Ko revisjonikomisjoni liige (1935)
ADAM ANTON ROMAN SIEGEL (16. X 1883 - ?) - AS Tormolen & Ko juhatuse liige
(kuni 1934); Eesti AS C. Siegel juhatuse esimees; oli sündinud Sankt-Peterburgis; ka Eestimaa Lawn-Tennise Klubi juht (1933).
NIKOLAI STACKELBERG - AS Tormolen & Ko asutaja (1923), juhatuse liige (a-ni 1939)
RICHARD STADEN - AS Tormolen & Ko juhatuse liikme asetäitja (1935); oli Virumaa
Elektri AS juhatuse liige (1934-1936)
VICTOR ZUR-MÜHLEN - AS Tormolen & Ko juhatuse liikme asetäitja (1935)
WILHELM WRANGELL - AS Tormolen & Ko asutaja (1923), juhatuse liige (1934-1939)
|
 |
|
| raadiotuba[ät]hot.ee |
|
|
|
|
|
|
