|
TARTU TELEFONIVABRIK AS
Alates 1907
Raadiod 1924-1940
Tartu, Puiestee 9/11 (25-41)
Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika, Lõuna-Eestis KM Vennad Prüüs, Tallinnas King & Rosenberg (1935/36) jt
Eksporditi: Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele, Lätti, Soome jm
vt TELEFUNKEN T 823 BK (1938/39) ja 956 BK (1939/40)
SERENAAD 39 (1938/39)
|
|
|
Hooaeg 1940/41
1940/41 ainult tüübid
|
Hooaeg 1939/40
1939/40 ainult tüübid
|
Hooaeg 1938/39
1938/39 ainult tüübid
|
Hooaeg 1937/38
1937/38 ainult tüübid
|
Hooaeg 1936/37
1936/37 ainult tüübid
|
Hooaeg 1935/36
1935/36 ainult tüübid
|
Hooaeg 1934/35
1934/35 ainult tüübid
|
Hooaeg 1933/34
1933/34 ainult tüübid
|
Hooaeg 1932/33
|
Hooaeg 1931/32
|
|
Hooaeg 1930/31
|
|
Hooaeg 1929/30
|
|
Hooaeg 1928/29
|
|
Hooaeg 1927/28
|
|
Hooaeg 1926/27
|
|
Hooaeg 1926
|
|
Hooaeg 1925
|
|
Hooaeg 1924
|
|
 |
 |
|
*AS Tartu Telefonivabriku hoone joonis kirjablanketi päiselt;
*AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Agu 24/1924, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/;
*AS Tartu Telefonivabrikus valmistatud auto suunatulede reklaam 1937. a-st;
*AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Välis Eesti 11-12/1939/.
|
|
*AS Tartu Telefonivabriku võõrkeelsed reklaamid ajalehe Vaba Maa Saksa (17.02.1937), Soome (29.04.1937) ja Skandinaavia
(18.12.1937) erinumbrites /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/;
*AS Tartu Telefonivabriku sisevaade tõenäoliselt 1940/41 hooajal
/Foto: elravel[ät]hot.ee/.
|
TÖÖSTUSE AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.14.7.331 (Siseministeerium), ERA.969.1.690 (Majandusministeerium), ERA.1790.1.1163 (Eesti Pank), ERA.R-10.1.113
(toodanguaruanded detsember 1940), ERA.R-101.114 (toodanguaruanded oktoober ja november 1940), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus
1.01.1941); Tarkon Ltd; Uus Eesti 19.12.1935; Päevaleht 6.04.1921, 10.05.1922, 29.07.1922, 5.09.1935; Postimees 24.12.1921,
1.04.1924, 4.09.1931, 19.10.1933, 15.04.1935, 10.08.1940; Kaja 14.08.1927; Maa Hääl 2.09.1938; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja
12/1937, 18/1937; Välis Eesti 11/12 1939; Eesti Majandus 18/1925 jm.
1907. a. augustis asutas eestlane Paul Mullikas (eestiaegsetes ajalehtedes kasutati reeglina nimekuju Paul Mullik) peamiselt
telefoniaparaatide tootmiseks ettevõtte Telefonivabrik Edisson & Co.
1910 firma omanikeks sai rida Tartu ettevõtjaid.
1912 muudeti firma aktsiaseltsiks põhikapitaliga 100 000 rubla. Sellega seoses muutus ka nimi: Tartu Telefoni Vabrik Aktsia
Selts. Aktsiaseltsi põhikiri ilmus Senati ametlikus väljaandes 11. jaanuaril 1912. 20. septembril 1920 Eesti Vabariigi
siseministeeriumile saadetud dokumendis on asutajatena nimetatud Fromhold Kangro, Rudolf Fischmann, Hans Lell, Vilhelmine
Rütli (Oskar Rütli abikaasa), Hugo Griep ja Peeter Koik. Töölisi oli ettevõttes 70. Saadi esimene suur tellimus Peterburi
linnavalitsuselt 1500 telefoniaparaadi valmistamiseks.
1913 rajati tehasele uus kivihoone ja täiendati sisseseadet.
1914 töölisi 100.
Enne I maailmasõda ehitati Peterburi linna tellimusel kokku 4000 telefoniaparaati, suuremal arvul saadeti aparaate ka Siberisse
ja Musta mere äärsetesse piirkondadesse, täideti Vene posti- ja raudteevalitsuse tellimusi.
1915-17 I maailmasõja ajal valmistati suurel arvul aparaate Vene sõjaväele - kokku 12 000 telefoniaparaati. 1917. aastal tellis
Vene valitsus viimase suure tellimusena 7000 telefoniaparaati, kuid revolutsiooni ja okupatsiooni tõttu jäi kogu saadetis üle
andmata ning tehase lattu seisma.
1918-20 Vabadussõja ajal varustati telefoniaparaatidega Eesti sõjaväge, posti- ja raudteevalitsust (peamiselt laovarude arvelt).
Sõja lõppedes asus tehas uuesti täie hooga tööle. Oli selge, et siseturg on tootmisvõimsuste rahuldamiseks liiga väike ning tuli
leida ekspordivõimalusi. Suurt rõhku pandi toodete kvaliteedile, samuti välimusele. See, koos suhteliselt odava hinnaga, tõigi
tehasele peagi suuremaid tellimusi välismaalt.
|
1920 täideti peamiselt riiklikke tellimusi. Aktsiakapital oli 864 000 marka 800 aktsias, juhatuse esimees oli Hans Lell.
1920 LÄBIMÜÜK 56 000 KROONI (ümberarvestatult).
30. märtsil 1920 peetud aktsionäride peakoosolekul oli 800 aktsiast esindatud 631 häälte
arvuga 315 1/2:
|
|
Aktsionär |
Volinik |
Aktsiaid |
Hääli |
|
|
P. Juck |
|
80 tk |
40 |
|
|
F. Kangro |
H. Lell |
80 tk |
40 |
|
|
H. Lell |
|
64 tk |
32 |
|
|
N. Griep |
pr. Griep |
55 tk |
27 1/2 |
|
|
P. Timma |
|
48 tk |
24 |
|
|
P. Koik |
|
40 tk |
20 |
|
|
pr. I. Griep |
|
35 tk |
17 1/2 |
|
|
R. Fischmann |
|
31 tk |
15 1/2 |
|
|
O. Rütli |
|
30 tk |
15 |
|
|
H. Segerlin |
pr. Lell |
30 tk |
15 |
|
|
F. Otsing |
|
28 tk |
14 |
|
|
M. Hakkaja |
|
20 tk |
10 |
|
|
I. Sisask |
|
20 tk |
10 |
|
|
pr. A. Lell |
|
18 tk |
9 |
|
|
I. Kaarna |
H. Lell |
10 tk |
5 |
|
|
I. Lill |
|
10 tk |
5 |
|
|
H. Tammark |
|
10 tk |
5 |
|
|
J. Veski |
|
10 tk |
5 |
|
|
K. Koppel |
|
8 tk |
4 |
|
|
K. Vassermann |
|
4 tk |
2 |
|
|
Aktsionäride peakoosolekul otsustati põhikapitali suurendamiseks välja anda neljas seeria aktsiaid koguväärtuses 864 000
marka 800 aktsias a 1080 marka.
|
1921 töölisi 80, aktsionäre 30, aktsiakapital 1 728 000 marka, kevadel oodati lepinguid postivalitsusega mahus 3 miljonit
marka ja sõjaväe varustusvalitsusega mahus 2 miljonit marka, samuti tellimusi Lätist, Poolast, Soomest ja Venemaalt. Suvel
tellis Läti posti-telegraafi peavalitsus 1000 seinatelefoni. Tehase töö oli ulatuslikult mehaniseeritud - kasutati üle 100
masina, neist kolmandik oli oma töökojas valmistatud; eristati mehaanika, stantsimise, nikeldamise, vasetamise, tisleri,
maalri, mehaanilise montaazhi, telefoniaparaatide ja keskjaamade osakondi; jõuallikateks kasutati 2 naftamootorit (kokku
34 hj) ja 1 elektrimootorit (23 hj), elektrivalgust andis oma dünamo; tooraine veeti sisse peamiselt Saksamaalt ja Rootsist,
puit kodumaalt. Detsembris 1921 töölisi 110, ametnikke ja meistreid 15. 1921. aasta oktoobris saadi posti-telegraafi
peavalitsuselt tellimus 1250 uuetüübilise telefoniaparaadi ja Tallinna keskjaamale 3 kommutaatori (a 300 abonenti) ehitamiseks,
samuti oli posti-telegraafi peavalitsus tellinud 5 kaugekõnekommutaatorit ja ühe tellimislaua. Maiks 1922 oli partii esimene
osa - 430 telefoni - üle antud, kolm kommutaatorit ning üks 5 kommutaatori ja ühe tellimislauaga kaugekõnekeskjaam olid
valmimisel. Samal ajal oli käsil ka Leedu posti-telegraafi valitsuse 1500 uuetüübilise metallkorpusega seina- ja lauatelefoni
tellimuse täitmine. Läti ja Leedu välistellimuste saamisel tuli võistelda suurimate konkurentide Rootsi Ericssoni ja Saksa
Siemens-Halskega (viimase tõttu ei tellinudki Leedu kõiki aparaate Tartust). Mais oodati tellimusi veel Soomelt, Venemaaga
sealsete segaste olude tõttu enam ei arvestatud. Suvel võitis Tartu Telefonivabrik 20. mail välja kuulutatud ja 25 osalejat
kogunud rahvusvahelise hanke 1600 telefoniaparaadi valmistamiseks Lätti. Otsustavaks said varasem koostöö, kvaliteet ja madal
hind.
1922 töölisi ja ametnikke kokku 150.
1922 LÄBIMÜÜK 249 000 KROONI (ümberarvestatult).
1923 tehast laiendati. Aastatoodang 10 000 telefoni. Töölisi 100-120.
1923 LÄBIMÜÜK 254 000 KROONI (ümberarvestatult).
1924 põhikapital 10 368 000 marka. Vabrik kasutas jõuallikatena 2
naftamootorit (kokku 34 hj) ja ühte tagavara-elektrimootorit (23 hj), sisseseade koosnes 160 eri masinast, töölisi oli 136,
ametnikke ja tehnilist personali 20 inimest, sh 1 insener ja 6 meistrit (aprillis 1924). Peale puidu veeti enamik
toormaterjalist sisse välismaalt (Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja Austriast). Peaaegu kõik aparaatide detailid valmistati
oma vabrikus. Suurem osa toodangust läks ekspordiks (Lätti, Leetu, Soome).
1924. aastal alustas Tartu Telefonivabrik esimesena Eestis ja tõenäoliselt kogu Baltimaadel raadioaparaatide tööstuslikku
tootmist. Selleks osteti litsents Saksa raadiohiiglaselt Telefunken. Esimesed teated Tartu Telefonivabriku kavast
raadioaparaate valmistama hakata ilmusid ajalehtedes 1924. a. aprilli lõpus ja mais seoses Raadiokomitee esimeste
istungitega. Näiteks kirjutas Päevaleht 30.04.1924 lk 3: "/.../ Ka omamaa tööstus on raadioaparaatide valmistamisest
huvitatud. Tartu telefonivabrik tahab kuuldavasti raadioaparaatide valmistamise õigust oma kätte saada. /.../". Kajas ilmus
27.05.1924 sõnum: "Raadioaparaatide tööstus Eestis tekkimas. Tulevikus lubatakse üles seada ainult kodumaal valmistatud
raadio-vastuvõttejaamu. Päev-päevalt suureneb Eestis raadio-vastuvõttejaamade arv. Siiamaale on tarvitusel ainult väljamaal
ehitatud raadio vastuvõtte-aparaadid, sest kodumaal puudub veel vastav tööstusharu. Nagu kuulda, kavatsevad lähemal ajal
5-6 Eesti ettevõtet raadio-aparaatide tööstust avada. Nii olevat Tartu telefonivabrik aparaatide valmistamise asjus läbi
rääkinud Saksa suurema firmaga, Telefunkeniga. Kui Eesti vabrikud raadio vastuvõtte-aparaate ehitama hakkavad, mida kindlasti
loota on, kavatsetavat väljamaa aparaatide ülespanemine ära keelda."
Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide reklaamid hakkasid ajalehtedes ilmuma sama aasta detsembrist (nt Postimees 21.12.1924)
Raadiovastuvõtjaid eksporditi esimeste välisriikidena Lätti ja Soome, hiljem müüdi raadioaparaate väiksemate või suuremate
partiidena peamiselt Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele jm. 1930. a-te teisel poolel raadiote eksport ilmselt lakkas.
Paremal Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide reklaam Päevalehes 24.12.1924.
1924 LÄBIMÜÜK 268 000 KROONI (ümberarvestatult).
1925 LÄBIMÜÜK 263 000 KROONI (ümberarvestatult).
1926 LÄBIMÜÜK 445 000 KROONI (ümberarvestatult).
1927. a. augustis töötas tehases 180 töölist kahes vahetuses, täideti 16 miljoni marga (ehk u 45 000 dollari) suurust tellimust
Leetu, mis hõlmas peale telefoniaparaatide ka kahte kesk-patarei süsteemi kommutaatorit (a 450 numbrit) keskjaama tarbeks. Samuti
oli tellimusi tulnud Soomest peamiselt telefonidele, kuid rohkelt ka piksekaitsmetele. Valminud oli 900 telefoniaparaati Eesti
postipeavalitsuse kokku 1200 aparaadi suurusest tellimusest. Kaupa eksporditi ka Türki ja Pärsiasse, augusti alguses läks teele
näiteks järjekordne 1000 dollari suurune saadetis. Lähemal ajal oli kavas hakata valmistama moodsaid automaat-telefonikeskjaamu,
firmaga Siemens & Halske oli juba sõlmitud vastav leping patentide ja materjalide kasutamiseks.
1927 LÄBIMÜÜK 474 000 KROONI (ümberarvestatult).
1928 sügisel oli käimas Tallinna automaat-telefonikeskjaama osade valmistamine. Selleks ajaks oli tehase saadusi eksporditud
juba Türki, Hiinasse, Leetu, Poola ja Soome; hiljuti oli suurem saadetis lähetatud Argentiinasse; läbirääkimisi peeti Kreekaga.
Saadetised Hiinasse ja Mandzhuuriasse olid kujunenud igakuiseks. Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid Hans Lell (esimees), August
Kõva ja Peeter Jukk.
1928 LÄBIMÜÜK 483 000 KROONI.
1929. aasta kevadeks oli (mõnedele aktsionäridele üllatusena) suur osa Tartu Telefonivabriku aktsiaid senistelt aktsionäridelt
ostu teel üle läinud Rootsi elektrotehnika-tööstusele Telefonaktiebolaget L. M. Ericsson ja mitmetele rootslastest eraisikutele.
Uute aktsionäride esindatuse tagamiseks suurendati ilmselt sel aastal ka firma senine kolmeliikmeline juhatus viieliikmeliseks.
1929 LÄBIMÜÜK 524 000 KROONI.
20. aprillil 1929 toimunud aktsionäride peakoosolekul oli esindatud 4594 aktsiat ja 2290
häält, suurematest aktsionäridest:
|
|
|
Aktsionär |
Aktsiaid |
Hääli |
|
|
1. |
P. Juck |
84 tk |
47 (kokku) |
|
|
|
pr. S. Jucki volitusel |
10 tk |
|
|
|
2. |
H. Lell |
19 tk |
16 (kokku) |
|
|
|
pr. A. Lelle volitusel |
4 tk |
|
|
|
|
pr. E. Tammekandi volitusel |
10 tk |
|
|
|
3. |
A. Kõva |
103 tk |
463 (kokku) |
|
|
|
L. M. Ericssoni volitusel |
540 tk |
|
|
|
|
E. Englundi volitusel |
283 tk |
|
|
|
4. |
H. Tammark |
12 tk |
64 (kokku) |
|
|
|
P. Kase volitusel |
116 tk |
|
|
|
5. |
G. Bergh |
540 tk |
800 (kokku) |
|
|
|
H. Johanssoni volitusel |
540 tk |
|
|
|
|
D. Richteri volitusel |
520 tk |
|
|
|
6. |
L. Petersen |
540 tk |
621 (kokku) |
|
|
|
K. E. Wincranzi volitusel |
540 tk |
|
|
|
|
E. Larssoni volitusel |
162 tk |
|
|
|
22. |
prl. H. Otsing |
32 tk |
75 (kokku) |
|
|
|
F. Otsingi volitusel |
119 tk |
|
|
|
27. |
O. Rütli |
27 tk |
13 |
|
|
28. |
K. Grau |
113 tk |
56 |
|
|
29. |
H. Segerlin |
75 tk |
37 |
|
|
1930 ametlikuks nimeks AS Tartu Telefonivabrik.
1930 LÄBIMÜÜK 509 000 KROONI.
1931 ehitati uus moodne tisleriosakonna hoone.
"... AS Tartu Telefoni Vabriku saadusi veetakse välja, peamiselt Leedu, Soome, Türgi jne. riikidesse ..." (Raadio 25.10.1931);
septembris oli käsil välistellimuste täitmine Leetu, Hiinasse, Ameerika mandrile ("500 aparaati", arvatavasti telefone) ja
Türgisse. Tavapärane aastaproduktsioon 10 000 telefoniaparaati, lisaks kommutaatoreid, raadiovastuvõtjaid jm, vajadusel võis
tootmisvõimsuse tõsta kahekordseks. Tegutsesid mehaanika, luksepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri,
maalri ja lakeerimise, montaazhi, nööride valmistamise ja traadikerimise osakonnad. Töölisi ligikaudu 150.
"Kääname Puiestee tänavalt Lubja tänavale, et peatuda Tartu telefonivabriku valge kivimaja ees. Puhtad kõnniteed, lillepeenrad,
läheduses asuv aed ja hoone enese välimus näitavad, et siin on harjutud siduma kasu ja ilu. Vabriku sisemus ainult kinnitab
seda esimest muljet. Kaasaja nõuetele vastavalt sisseseatud, mis ei tee au mitte ainult Tartule, vaid ka kogu Eesti
ettevõtlikkusele..." (Postimees 4.09.1931)
1931 LÄBIMÜÜK 539 000 KROONI.
1932 LÄBIMÜÜK 314 000 KROONI.
1933 valdav osa toodetud telefoniaparaatidest eksporditi, kodumaisel turul müüdi neid vaid 25 000 krooni väärtuses.
1933 LÄBIMÜÜK 360 000 KROONI.
1934 telefoniaparaate eksporditi 175 000 krooni väärtuses.
1934 LÄBIMÜÜK 403 455 KROONI.
1935 töölisi 168. Ettevõttel on "mehaanika, lukusepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri, maalri ja
lakeerimise, montaasi, nööride valmistamise ja traadikerimise jaoskonnad". Telefoniaparaate eksporditi 292 000 krooni
väärtuses. Põhikapital 405 000 ja tagavarakapital 77 298 krooni.
1935 LÄBIMÜÜK 627 400 KROONI (seisuga 25.11.1935).
"...Tartu Telefonivabrikust on tellinud 1000 vastuvõtjat isegi Buenos Aires..." (Raadio 21.09.1934); "...Olgu märgitud,
Tartu telefonivabrikutel on korda läinud oma aparaatidele turgu leida Lõuna-Ameerikas. Seni on välja saadetud sada
aparaati..." (Maaleht 5.11.1934). "Tartu telefonivabrik sai neil päevil Ameerikast tellimise 300 raadioaparaadi "Maailma
super" peale. "Maailma super", kuuludes kõige paremate raadiovastuvõtjate hulka, on leidnud välismail laialdast tähelepanu.
Ka varemini on siit saadetud raadioaparaate Ameerikasse. Seekord läheb üks suurem saadetis." (Postimees 20.03.1935); vt
Hooaeg 1934/35.
"Raadioaparaate ehitati läinud aastal Tartu telefonivabrikus 2000. Tänavu tõuseb toodang peaaegu kahekordseks"
(19.12.1935). "AS Tartu telef. vabrik on käesoleval hooajal valmistanud 3000 aparaadi ümber ja neist välismaale
500 ümber eksporteerinud ja saadab ikka edasi ..." (Uudisleht 09.05.1935).
Ülaltoodud ajakirjanduses avaldatud raadioaparaatide toodangunumbrid paistavad liialt optimistlikud välisministeeriumi
Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika kõrval (ERA.957.4.433, lk 39). Selle järgi valmistas Tartu Telefonivabrik:
1.08.1934-1.08.1935 (1934/35) 1275 raadioaparaati
1.08.1935-1.08.1936 (1935/36) 1000 raadioaparaati
1.08.1936-1.08.1937 (1936/37) u. 800 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)
1936 telefoniaparaate eksporditi 194 000 krooni väärtuses (langus võrreldes eelmise a-ga kuni 34%).
1937 töölisi 225. Uudisena valmistati tööstuses pressainest lauatelefonide korpuseid, milleks kasutati spetsiaalset pressi.
Need ka Eesti siseturul müüdud aparaadid olid "täiesti moodsa konstruktsiooniga" ja neid toodeti mustas, valges ja pruunis
värvitoonis. Tehases kasutati Eestis vähelevinud süsteemi, kus kõik töölised registreerisid ennast saabumisel ja lahkumisel,
pistes spetsiaalsesse Ericssoni poolt konstrueeritud aparaati oma kaardid. Sellega oli võimalik täpselt kontrollida tööliste
saabumise ja lahkumise aegu, hilinemisi ja puudumisi.
Aasta jooksul toodeti 500 000 krooni eest telefone jm aparaate, sellest müüdi välismaale umbes 75%. Viimase 10 aasta jooksul
oli toodangut regulaarselt lähetatud Hiinasse, viimase 8 aasta jooksul Türki; suuremad sihtkohad olid veel Pärsia, Leedu ja
Soome. Peamiselt eksporditi telefoniaparaate ja seadmeid telefonikeskjaamadele; varasematel aastatel toimunud raadioaparaatide
eksport "on viimasel ajal lõppenud". Kodumaisele turule "lastakse igal aastal keskmiselt 2000 raadioaparaati müügile, millised
aasta jooksul ka kõik realiseeritakse" (Postimees 7.02.1937 ehk hooaeg 1936/37).
1938. aasta veebruari alguses osales Tartu Telefonivabrik Beogradis toimunud Jugoslaavia raadionäitusel, eksponeerides parasjagu
tootmises olevaid uusi raadiotüüpe (Postimees 1.02.1938).
1938 valmistati enamus aparaatide osadest oma tööstuses, sh bakeliidist lambipesad, nupud, vastuvõtjate korpused, ka bakeliidist
telefonikorpused. 80% raadiovastuvõtjate toodangust oli suunatud maale, 2/3 üldtoodangust eksporti (seni Ameerikasse, Soome,
Leetu, Türgisse). Tehas oli saavutanud Londoni ja Brüsseli näitustel Grand Prix'd. (Uus Eesti 3.09.1938)
Raadioosakonna juhatajaks oli hilisem tunnustatud füüsik Elmar Laisk. Osakonna töö jagunes kaheks: konstruktsioon (uute
tüüpide väljatöötamine) ja aparaatide valmistamine. Konstruktsioonilaboratooriumis toimus kõige intensiivsem töö
kevadel-suvel. Tartu Telefonivabriku laboratooriumis asusid näiteks raudraamil häälestamisseade kuue kristall-tüürimisega
saatjaga, heligeneraator, Brauni toru, peegel-galvanomeeter. Iga valminud raadioaparaat läbis esmase kontrolli, seejärel
elektrilise kontrolli ja häälestamise. Ühtlase kvaliteedi kindlustamiseks märgiti üles iga vastuvõtja olulisemad näitajad.
Bakeliidiosakonnas asus kuni 200-tonnise survevõimsusega hüdrauliline bakeliidipress. Algava 1938/39 raadiohooaja uudiseks
tõotasid kujuneda metallist raadiolambid. (Postimees 20.09.1938)
1938/39 ja 1939/40 hooajal valmistas Tartu Telefonivabrik Saksa raadiotehase Telefunken Eesti esindaja tehnikabüroo
H. Oesterlein & Ko ja (sügisest 1938) Eesti AS Siemensi tellimisel 2 tüüpi patareivastuvõtjaid:
1938/39 Telefunken T 823 BK (400 tk, baasmudeliks Agu 2)
1939/40 Telefunken 956 BK (98 tk, baasmudeliks ilmselt Kontsert-Super)
1930. aastatel eksporditi toodangut 27 välisriiki, sh Aafrikasse ja Ameerikasse. Maade hulgas, kuhu AS Tartu Telefonivabrik
erinevatel aastatel oma toodangut eksportis, olid näiteks Soome, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Kanaari saared, Türgi,
Hiina, Mandzhuuria, Pärsia, Palestiina, Brasiilia, Argentiina jne. Eksport tõi endaga kaasa ka teatud raskusi. Nii
näiteks kulus 1930. aastate alguses tehasel eksporditud kauba eest raha kätte saamiseks 4-6 kuud alates kauba sihtpunkti
jõudmisest. Kaugematesse maadesse (näiteks Hiinasse) oli kaup teel aga 2-3 kuud, mis pikendas ooteaega kuni 10 kuuni.
Samuti tuli tehasel pea iga riigi jaoks välja töötada eri aparaaditüübid, järgides konkreetse maa erinõudeid ja soove.
AS Tartu Telefonivabriku laiast tootevalikust annab hea pildi 1939. a. lõpus Välis Eesti almanahhis ilmunud reklaam:
Telefoniosakond: laua-, seina- ja kandetelefonid, telefoniosad ja -tarbed
Keskjaamaosakond: automaat- ja käsitelefonikommutaatorid, keskjaamade ja kommutaatorite osad ja tarbed
Raadioosakond: vastuvõtjad, raadio üksikosad ja tarbed
Automaat- ja peenmehhaanikaosakond: kasseerimisautomaadid, osavusmänguaparaadid, massartiklid
(kruvid, mutrid, stantsartiklid, trafoplekid jne)
Kunstvaigupressimisosakond: bakeliitosad, raadionupud, mikrotelefonid, telefoniaparaatide kered, massartiklid
Galvaniseerimisosakonnas tehti nikeldamis- ja kroomimistöid
Tehnilises büroos ja telefoni- ja raadiolaboratooriumis töötasid kogenud eriteadlased
Sise- ja välismaateenistus ja esindused
Informatsioon, kalkulatsioonid ja kõik kataloogid tasuta
Lisaks ülaltoodule valmistati valjuhääldajaid, trimmereid, madalsagedus- ja võrgutransformaatoreid, kergemetallist antenne,
piksekaitsmeid, kaabel-kaste, elektrikellasid, autode suunanäitajaid, täppismehhaanikaseadmeid jm.
ENSV-perioodist pärinev Tartu Telefonivabriku 1940. a. detsembrikuu toodanguaruanne (ERA.R-10.1.113) sisaldab ka tehases
1939. ja 1940. a. jooksul valmistatud tähtsamate kaupade koguseid:
|
|
|
Tähtsamad kaubad |
1939 (tk) |
1940 (tk) |
|
|
|
Raadioaparaadid* |
644 |
418 |
|
|
|
Telefoniaparaadid |
6904 |
5615 |
|
|
|
Lülituskastid |
1219 |
1757 |
|
|
|
Vahekommutaatorid |
150 |
50 |
|
|
|
Kommutaatorid |
212 |
213 |
|
|
|
Lisakellad |
1140 |
422 |
|
|
|
Galvaankellad |
500 |
500 |
|
|
|
Ümberlülijad |
155 |
143 |
|
|
|
Kellatrafod |
430 |
87 |
|
|
|
Piksekaitsed |
5619 |
1226 |
|
|
|
Kaablikastid |
8 |
2 |
|
|
|
Kaablijaotuskarbid |
20 |
2 |
|
|
|
Telefonitrafod |
- |
40 |
|
|
|
Ristandusraamid |
1 |
3 |
|
|
|
Rinnamikrofonid |
594 |
30 |
|
|
*Raadioaparaate valmistati 1939 kogu aasta vältel ehk jaanuarist detsembrini 644, sh jaanuarist oktoobrini 326 ja
novembris-detsembris 318. 1940. a. valmistati raadioaparaate kokku 418, sh jaanuarist septembrini 219, oktoobris 60,
novembris 81 ja detsembris 58. ENSV-perioodil koostatud plaani järgi oleks tehas pidanud 1940. a. IV kvartalis tootma
500 raadioaparaati. (ERA.R-10.1.113, ERA.R-10.1.114, ERA.R-10.1.162)
1941. a-l korraldatud tööstusloenduse (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) materjalide hulgas leidub Tartu Telefonivabriku
kohta kaks loenduslehte, mille andmed aga ei kattu. Ühe järgi valmistati tehases 1940. a-l kokku 252 raadiovastuvõtjat
(neist 125 enne ja 127 peale natsionaliseerimist). Teise lehe järgi toodeti aga 1940. a-l kokku 425 raadiovastuvõtjat,
millest 252 olid patarei- (125 enne ja 127 peale nats-imist) ning 173 vahelduvvoolu toitega (75 enne ja 98 peale
nats-imist). (ERA.R-10.1.179)
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest Eestis sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.
1. augustil 1940 AS Tartu Telefonivabrik natsionaliseeriti. Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga
16. novembrist 1940 liideti Tartu Telefonivabriku raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET,
ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940.
Kuni 1940. a. detsembrini arvestati toodangu kuuaruannetes Tartu Telefonivabriku raadiotoodangut veel eraldi, mõnedes
IV kvartali aruannetes aga juba RETi toodangu hulgas. Aasta lõpus valmistati ilmselt juba 1940. a. suvel välja töötatud
1940/41 hooaja tüüpe. Jõuti koostada ja trükkida ka 1940/41 hooaja kataloog, millest on teada vähemalt üks säilinud
eksemplar.
1941. aastal allus Käitiseks nr 382 ümber nimetatud endine AS Tartu Telefonivabrik NSVL-i Lennutööstuse Rahvakomissariaadile.
1941. a. suvel evakueeriti Venemaale suurem osa tehase sisseseadest ja arhiiv. Tehase hooned ilmselt pääsesid tõsisematest
purustustest, sest 26.07.1941 Postimees märgib: "...Tervena on säilinud Lellepi masinavabrik. Ka Telefonivabriku hoone on
jäänud tulest puutumata ja osa masinaid Venemaale viimata..."
Sõja ajal jätkas Tartu Telefonivabrik tegevust. Kevadel 1944 oli tehase juhatajaks V. Stephan.
Raskeid purustusi sai Tartu Telefonivabrik 1944. a. lahingute käigus, mil tehase hooned hävitati pea täielikult.
1944. a-l sai tehas numbritähise 89, seda nimetati ka Üleliiduliseks Täpsusmehaanikatehaseks ehk NSVL-i Täpsusmehaanikatehaseks,
kuid esimestel sõjajärgsetel aastatel kasutati näiteks ajalehes Postimees sageli veel ka vana nime Tartu Telefonivabrik.
Hiljem salajaseks numbritehaseks (pk-32 ehk postkast nr 32) muudetud Tartu Telefonivabrik ei tootnud pärast sõda enam raadioaparaate.
|
* * * |
Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide toodangunumbrid.
|
|
1.08.1934-1.08.1935 |
u. 1275 |
|
1.08.1935-1.08.1936 |
u. 1000 |
|
1936 |
? |
|
1937 |
626 |
|
1938 |
1286 |
|
1939 |
644 |
|
1940 |
418 |
|
* * * |
Tartu Telefonivabrikus toodetud raadiodetaile ja lisaseadmeid:
|
|
Dünaamiline valjuhääldi koos väljumistrafoga (35.-), salong-valjuhääldi (40.-) ja kabinett-valjuhääldi (35.-)
1932/33 hooaja raadiokataloogist.
|
|
Valjuhääldi koos väljumistrafoga (27.-), madalsagedustransformaator (4.25), raadiotransformaator (koos kaitsmega 10.-)
ja pöördkondensaatorid (1.25 kuni 7.-)
1936/37 hooaja raadiokataloogist.
|
|
TTV neutrodüün Riias 1926. aastal ilmunud John Scott-Taggarti raamatu lätikeelse tõlke "Kas ir radio" esikaane
illustratsioonil.
/via Sergei Davidchik/
|
 |
ISIKUD:
AUGUST ALFRED KÕVA

Sündinud 4. XI 1875 Viitina mõisas Võrumaal
Surnud 14. IV 1942 Kirovis?
AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär, juhatuse liige (direktor) alates 1925. aastast, 1930ndatel juhatuse esimees.
Tööstur ja majandustegelane. Sündis Viitina mõisas sepa pojana, töötas 1898-1901 Riias Leutneri jalgrattavabrikus ja õppis Riia
Kaubandus-Tööstuskoolis, 1901-1903 õppis Berliini tehnikumis Elektra ja töötas telefoni-telegraafitehastes Mix & Genest. 1903
siirdus Peterburi uue telefonikeskjaama ehituse järelevalvetööde juhi abiks, 1905-1917 keskjaama tehniline juhataja. 1917-1920
Peterburi veeteede valitsuse telefonivõrkude üldjuhataja. 1920. aasta oktoobris naases Eestisse, 1921. a. 2. jaanuarist Tartu
Telefonivabriku tehnilise ala juhataja, a-st 1925 samas direktor ja juhatuse esimees.
Alates 1934 Tartu Ringkonna Vabrikantide Ühisuse abiesimees ja esimees (1939), Kodumaa Saaduste Propaganda Keskkorralduse
juhatuse laekur (1939), Kaubandus-Tööstuskoja IV sektsiooni täiskogu liige, Rotary klubi Tartu osakonna esimees (1935), a-st 1935
Soome aukonsul Tartus.
Ilmselt arreteeriti 22. juunil 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.

Eesti Majandustegelased (1938); Postimees 3.11.1935; www.okupatsioon.ee
jm.
|
JOHAN OSKAR RÜTLI

Sündinud 19. XII 1871 Ibaste külas, Ahja vallas, Tartumaal
Surnud 24. VII 1949 Augsburgis, Saksamaal
AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär, juriskonsult, juhatuse liige (direktor) 1936-1940.
Aktiivne majandus-, poliitika- ja ühiskonnategelane, vandeadvokaat. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses
vandeadvokaadina Tartus. Oli Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse ja Vastastikuse Krediitühisuse juhatuse liige ja nõukogu esimees, Eesti
Hüpoteegipanga nõukogu (1904-1920) ja juhatuse esimees, AS Kauba Panga nõukogu liige ja juriskonsult, AS Tartu Pärmivabriku
ja AS Extraktori juriskonsult, AS Estoliidi asutaja.
Oli ka Kaubandus-Tööstuskoja I sektsiooni, II Riigikogu, Rahvuskogu ja 1938-1940 Riiginõukogu liige. 1929-1935 Soome konsul;
Vanemuise juhatuse liige; Korp! Sakala asutajaid, vilistlaskogu esimees ja auvilistlane ja veel mitme seltsi ja organisatsiooni
auesimees ja auliige.
Kaitseliidu Valgeristi, Kotkaristi V klassi, Eesti Punase Risti (II järgu I aste), Soome ja tuletõrje aumärkide kavaler.
Põgenes 1944 Saksamaale.

Eesti Majandustegelased (1938); Eesti Post (Geislingen) 29.07.1949; Kes on kes Eesti majanduses 2000?, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinn 2000
|
HANS LELL
Sündinud 4. V 1869 Kambja vallas, Tartumaal
Surnud 7. VII 1934 Tartus
AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, pikka aega juhatuse esimees.
Linakaupmees ja majaomanik Hans Lell sündis Tartumaal Kambja vallas talupidajate pojana, õppis Tartus Weinbergi 6-klassilises
erakoolis, tegutses vilja- ja linakaupmehena esmalt Ülenurmes ja alates 1890. a-st Tartus. Asutas koos Peeter Juckiga 1908.
aastal firma H. Lell ja Ko, mis muudeti 1926 aktsiaseltsiks H. Lell ja Ko; linaeksportfirma AS Juck, Kurruk & Lell asutajaid
ja kaasomanik; Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi kaubanduse osakonna (hilisem Tartu Majandusühisus) asutajaid (1906) ja juhtuse
liige, Vesneri mõisa omanik (1929), tegev Vanemuise seltsis, Tartu Peetri koguduses, Tartu tuletõrjes, Vangide hooldamise
seltsis, mitmekordne Tartu linnavolinik.

Postimees 4.05.1929, 7.07.1934; Vaba Sõna 7.07.1934
|
PAUL VOLDEMAR MULLIKAS (ka PAUL MULLIKAS, PAUL MULLIK)
Sündinud 8. XI 1880 (vkj) Tartus
Surnud ?, Saksamaal
AS-i Tartu Telefonivabrik eelkäija Telefonivabrik Edisson & Co asutaja (1907).
Paul Mullikas sündis Tartus, sajandivahetuse paiku siirdus Peterburgi, kus töötas kuni 1907. a-ni Ericssoni tehase kontoris.
1907 asutas Tartus oma telefonivabriku Edisson & Co. Väidetavalt juba samal aastal läks Saksamaale. Tartust lahkumise põhjuseid
võib aimata ajalehes Meie Kodumaa 03.01.1908 ilmunud sõnumist:
Tartust kirjutab kohalik saksa leht, et säält hiljuti Paul Mullika telefoni vabrikust neli kasti telefoni jagusid 3000
rubla väärtuses politsei poolt ära võetud, mis Peterburi Eriksoni ja komp. aktsiaseltsist varastatud olnud. Neil päevil on
sellesama Mullika vabriku ruumidest jällegi 33 kasti üle 18,000 rubla väärtuses, telefoni jagusid ära võetud. Mullikas on
1889 aastast kuni 1907 a. mai kuuni Erikson ja komp. äri kontoris teeninud, kus temal laialdane usaldus osaks olnud, mida
tema aga kurjaste tarvitanud." /1889 on ilmselt viga ja selle asemel peaks olema 1899/
1907 oli Paul Mullikasel algselt kavas minna USA-sse, kuid Saksamaale jõudes jäi ta pidama Hamburgi. Ta asus tööle Benz & Cie
autotehasesse ja enda sõnul valiti ta koguni üheks firma direktoriks, 1920. aastal Daimleri autotehase direktoriks ja 1924
ühendatud Daimler-Benz AG direktoriks. Mõne aasta pärast asutas ta oma firma, mis hakkas ehitama bussikeresid ja pidama
bussiliine (1933. aastal Hamburg - Altona - Barmstedt, Hamburg - Gross-Lockstedt - Quickborn, Pinneberg - Quickborn).
Bussifirma Paul Mullikas tegutses Quickbornis 1962. aastani, mil see teise ettevõtte poolt üle võeti. Pärast II
maailmasõda ehitas Paul Mullikase või tema nimekaimust vanema poja firma Bodenfräsenbau Paul Mullikas üheteljelisi
aiatraktoreid Pionier.

Meie Kodumaa 3.01.1908; Uudisleht 14.01.1934
www.mullikas-pionier.de
|
ELMAR LAISK
Sündinud 14. VI 1907 Saadjärvel, Tartumaal
Surnud 14. IV 1988 Sydneys, Austraalias
AS-i Tartu Telefonivabrik raadioosakonna ja laboratooriumi juhataja, vahepeal 1939 lühemat aega Tallinnas
J. Rammuli Standard-Raadio tehniline juhataja.
Lõpetas 1926 Hugo Treffneri gümnaasiumi, töötas alates 1931. a-st Tartu Telefonivabrikus ja õppis Tartu Ülikooli
matemaatika-loodusteaduskonnas, mille lõpetas 1939 cum laude. Kuulus korporatsiooni Fraternitas Tartuensis.
1944 põgenes Saksamaale, oli Bambergi Eesti algkooli ja gümnaasiumi juhataja, korraldas raadiokursusi. Seejärel siirdus
1949 Austraaliasse, töötas Perthi Tehnikakolledžis, siis New-Englandi Ülikoolis füüsikalaboratooriumi juhatajana,
Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolis ja Macquare Ülikoolis. Avaldas rohkelt teadustöid, mitmesuguseid kirjutisi ajalehtedes ja
ajakirjades, toimetas Tartu Ülikooli 350. aastapäeva puhul Austraalias 1969 ilmunud koguteose "Sõnas ja Teos".

Meie Kodu 10.06.1987, 20.04.1988; Elmar Laisk - et.wikipedia.org
|
GEORG BERGH - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär (alates(?) 1929), juhatuse
liige (30-1935). G. Bergh elas Rootsis, oli juhatuses Rootsi aktsionäride esindajana.
RUDOLF BERNAKOFF (18. IX 1885 - 21. X 1959) - arst, AS-i Tartu Telefonivabrik
juhatuse liige (1933-1940). R. Bernakoff sündis Palupera vallas Tartumaal, õppis Uderna ministeeriumikoolis, lõpetas 1906
Tartu Aleksandri gümnaasiumi ja 1914 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1927 omandas Tartu Ülikoolis doktorikraadi. Töötas
1915-1925 Tartu Ülikooli naistekliinikus, sh 1918-1920 selle juhatajana, ja samal ajal arstina ka Eesti Punase Risti
haiglas. R. Bernakoff oli Tartu Erakliiniku asutajaid ja juhataja 1929. a-st, Tartu linnavolikogu liige, Eesti Arstide
Ühingu asutajaid, EÜS-i vilistlane, Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisuse nõukogu liige ning tegev veel mitmetes ühingutes
ja organisatsioonides. R. Bernakoff oli Kotkaristi kuldristi kavaler. (Postimees 17.09.1935 jm)
HEINRICH RUDOLF FISCHMANN (16. XI 1864 - 25. I 1936) - kaupmees, majaomanik,
AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912) ja aktsionär, kauaaegne revisjonikomisjoni liige. H. R. Fischmann sündis Mustvees
kaupmehe pojana, siirdudes Tartusse asus esmalt Popovi äris õpilaseks, avas hiljem oma riideäri, seejärel oli kaasomanikuks
J. Kurrikoff & Ko riideäris, kuni 1925 loobus äritegevusest. Talle kuulus Tartus rohkelt kinnisvara. H. R. Fischmann
oli tegev tuletõrjes, Saksa Käsitööliste Seltsis, Majaomanike Seltsis jm. (Postimees 25.01.1936)
HUGO GRIEP - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär
PEETER JUKK (JUCK) (9. III 1868- ) - kaupmees, AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär,
juhatuse liige. Peeter Jukk sündis Tartumaal Ropka vallas Nuki talus, töötas 10 aastat Vana-Kuuste linakaupmehe Põderi
juures, seejärel alustas iseseisvat äripidamist. Asutas koos Hans Lellega 1908. aastal firma H. Lell ja Ko ning oli
selle kaasomanikuks kuni 1917. a-ni; seejärel tegutses Tartus Inglise linakontoris Malcolm; oli linaeksportfirma AS
Juck, Kurruk & Lell asutajaid ja kaasomanik; veskipidaja; Kolmanda Tartu Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid ja liige; AS Kauba
Pank nõukogu liige. Oli Tartu linnavolinik, tegev Vanemuise seltsis, Eesti Kirjanduse Seltsis, Tartu tuletõrjes, Tartu Peetri
koguduses jpm organisatsioonides. (Postimees 9.03.1928, 9.03.1938)
FROMHOLD KANGRO (13. VIII 1881 - 28. XI 1932) - insener, mitmekülgne ettevõtja,
AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, juhatuse liige. Fromhold Kangro sündis Räpinas, õppis Riia Polütehnikumis
ehitusinseneriks, asutas Tartus ehitusbüroo ja pangakontori, projekteeris ja ehitas Tartus arvukalt mitmesuguseid hooneid.
1922-1926 tegutses Tartus ja Tallinnas bussiettevõtjana, tema firma Fr. Kangro ja Ko tegeles muuhulgas ka kinnisvara
vahendamisega. Seejärel pöördus tagasi Tartusse, kus projekteeris maju ja teostas ehitusjärelvalvet. Fr. Kangro oli Korp.
Vironia asutajaliige, mitme ettevõtte asutaja ja osanik (näiteks Tartu autoäri AS A. Rosenwald & Co) ning tegev mitmes
pangas. (Postimees 30.11.1932; Vaba Maa 30.11.1932)
PEETER KOIK - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär
PETERSON - AS-i Tartu Telefonivabrik montaazhiosakonna meister (1921, 1922); endine
Peterburi Ericssoni tehase vanemmeister (Postimees 24.12.1921, Päevaleht 10.05.1922)
VILHELMINE RÜTLI - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, Johan
Oskar Rütli abikaasa.
HEINRICH PAUL STERNFELDT (10. XII 1877 - 10. VI 1936) - AS-i Tartu Telefonivabrik
juhatuse liige (30-1936?). Paul Sternfeldt oli Pihkva Kommertspanga raamatupidaja, seejärel Tööstus-Kaubanduspanga Tartu
osakonna juhataja, pankade liitumise järel alates 1929 Eesti Kommerts Panga Tartu osakonna juhataja ning alates 1931 Tartu
Majaomanike Panga asjaajaja-direktor. (Postimees 11.06.1936)
H. TAMMARK - AS-i Tartu Telefonivabrik raamatupidaja, aktsionär
H. THORELLI - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1940), ilmselt
Rootsi aktsionäride esindaja.
S. WEBER - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1935-1940). S. Weber
elas Helsingis, oli juhatuses Rootsi aktsionäride esindajana.
GUSTAV WETTERMARK (WETTERMARCK) - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige
(1930, 1938), ilmselt Rootsi aktsionäride esindaja.
MARTIN VILBERG (VILLBERG) (23. IX 1883 - 26. X 1932) - arst, AS-i Tartu
Telefonivabrik juhatuse liige (1931-1932). Martin Vilberg sündis Põltsamaal apteekri pojana, õppis sealsamas Eesti
Aleksandrikoolis, Tartu gümnaasiumis, lõpetas 1911 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas 1908-1915 ja 1921-1922
Tartu Ülikooli farmakoloogiainstituudis assistendina, vahepeal Punase Risti ja sõjaväe laatsarettides arstina.
M. Vilberg oli Eesti Arstide Ühingu ja Tartu Erakliiniku asutajaid, Tartu Peetri koguduse abiesimees, tegev
tuletõrjes ja Kaitseliidus. (Postimees 28.10.1932)
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|