ESILEHELE TEHASED UUDISED
TARTU TELEFONIVABRIK AS
Alates 1907
Raadiod 1924-1940
Tartu, Puiestee 9/11 (25-41)

Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika, Lõuna-Eestis KM Vennad Prüüs, Tallinnas King & Rosenberg (1935/36) jt
Eksporditi: Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele, Lätti, Soome jm

  vt TELEFUNKEN T 823 BK (1938/39) ja TELEFUNKEN 956 BK (1939/40)
       SERENAAD 39 (1938/39)

Hooaeg 1940/41             1940/41 ainult tüübid

Hooaeg 1939/40             1939/40 ainult tüübid

Hooaeg 1938/39             1938/39 ainult tüübid

Hooaeg 1937/38             1937/38 ainult tüübid

Hooaeg 1936/37             1936/37 ainult tüübid

Hooaeg 1935/36             1935/36 ainult tüübid

Hooaeg 1934/35             1934/35 ainult tüübid

Hooaeg 1933/34             1933/34 ainult tüübid

Hooaeg 1932/33  

Hooaeg 1931/32  

Hooaeg 1930/31  

Hooaeg 1929/30  

Hooaeg 1928/29  

Hooaeg 1927/28  

Hooaeg 1926/27  

Hooaeg 1926  

Hooaeg 1925  

Hooaeg 1924

       
*AS Tartu Telefonivabriku hoone joonis kirjablanketi päiselt;
*AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Agu 24/1924, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/;
*AS Tartu Telefonivabrikus valmistatud auto suunatulede reklaam 1937. a-st;
*AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Välis Eesti 11-12/1939/.
       
*AS Tartu Telefonivabriku võõrkeelsed reklaamid ajalehe Vaba Maa Saksa (17.02.1937), Soome (29.04.1937) ja Skandinaavia (18.12.1937) erinumbrites /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/;
*AS Tartu Telefonivabriku sisevaade tõenäoliselt 1940/41 hooajal /Foto: elravel[ät]hot.ee/.

TÖÖSTUSE AJALUGU

Rahvusarhiiv ERA.14.7.331 (Siseministeerium), ERA.969.1.690 (Majandusministeerium), ERA.1790.1.1163 (Eesti Pank), ERA.R-10.1.113 (toodanguaruanded detsember 1940), ERA.R-101.114 (toodanguaruanded oktoober ja november 1940), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus 1.01.1941); Tarkon Ltd; Uus Eesti 19.12.1935; Päevaleht 6.04.1921, 10.05.1922, 29.07.1922, 5.09.1935; Postimees 24.12.1921, 1.04.1924, 4.09.1931, 19.10.1933, 15.04.1935, 10.08.1940; Kaja 14.08.1927; Maa Hääl 2.09.1938; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 12/1937, 18/1937; Välis Eesti 11/12 1939; Eesti Majandus 18/1925 jm.


1907. a. augustis asutas eestlane Paul Mullikas (eestiaegsetes ajalehtedes kasutati reeglina nimekuju Paul Mullik) peamiselt telefoniaparaatide tootmiseks ettevõtte Telefonivabrik Edisson & Co.
1910 firma omanikeks sai rida Tartu ettevõtjaid.
1912 muudeti firma aktsiaseltsiks põhikapitaliga 100 000 rubla. Sellega seoses muutus ka nimi: Tartu Telefoni Vabrik Aktsia Selts. Aktsiaseltsi põhikiri ilmus Senati ametlikus väljaandes 11. jaanuaril 1912. 20. septembril 1920 Eesti Vabariigi siseministeeriumile saadetud dokumendis on asutajatena nimetatud Fromhold Kangro, Rudolf Fischmann, Hans Lell, Vilhelmine Rütli (Oskar Rütli abikaasa), Hugo Griep ja Peeter Koik. Töölisi oli ettevõttes 70. Saadi esimene suur tellimus Peterburi linnavalitsuselt 1500 telefoniaparaadi valmistamiseks.
1913 rajati tehasele uus kivihoone ja täiendati sisseseadet.
1914 töölisi 100.
Enne I maailmasõda ehitati Peterburi linna tellimusel kokku 4000 telefoniaparaati, suuremal arvul saadeti aparaate ka Siberisse ja Musta mere äärsetesse piirkondadesse, täideti Vene posti- ja raudteevalitsuse tellimusi.

1915-17 I maailmasõja ajal valmistati suurel arvul aparaate Vene sõjaväele - kokku 12 000 telefoniaparaati. 1917. aastal tellis Vene valitsus viimase suure tellimusena 7000 telefoniaparaati, kuid revolutsiooni ja okupatsiooni tõttu jäi kogu saadetis üle andmata ning tehase lattu seisma.
1918-20 Vabadussõja ajal varustati telefoniaparaatidega Eesti sõjaväge, posti- ja raudteevalitsust (peamiselt laovarude arvelt).
Sõja lõppedes asus tehas uuesti täie hooga tööle. Oli selge, et siseturg on tootmisvõimsuste rahuldamiseks liiga väike ning tuli leida ekspordivõimalusi. Suurt rõhku pandi toodete kvaliteedile, samuti välimusele. See, koos suhteliselt odava hinnaga, tõigi tehasele peagi suuremaid tellimusi välismaalt.

1920 täideti peamiselt riiklikke tellimusi. Aktsiakapital oli 864 000 marka 800 aktsias, juhatuse esimees oli Hans Lell.
  1920
LÄBIMÜÜK 56 000 KROONI (ümberarvestatult).
  30. märtsil 1920 peetud aktsionäride peakoosolekul oli 800 aktsiast esindatud 631 häälte
  arvuga 315 1/2:
Aktsionär Volinik Aktsiaid Hääli
P. Juck 80 tk 40
F. Kangro H. Lell 80 tk 40
H. Lell 64 tk 32
N. Griep pr. Griep 55 tk 27 1/2
P. Timma 48 tk 24
P. Koik 40 tk 20
pr. I. Griep 35 tk 17 1/2
R. Fischmann 31 tk 15 1/2
O. Rütli 30 tk 15
H. Segerlin pr. Lell 30 tk 15
F. Otsing 28 tk 14
M. Hakkaja 20 tk 10
I. Sisask 20 tk 10
pr. A. Lell 18 tk 9
I. Kaarna H. Lell 10 tk 5
I. Lill 10 tk 5
H. Tammark 10 tk 5
J. Veski 10 tk 5
K. Koppel 8 tk 4
K. Vassermann 4 tk 2
Aktsionäride peakoosolekul otsustati põhikapitali suurendamiseks välja anda neljas seeria aktsiaid koguväärtuses 864 000 marka 800 aktsias a 1080 marka.

1921 töölisi 80, aktsionäre 30, aktsiakapital 1 728 000 marka, kevadel oodati lepinguid postivalitsusega mahus 3 miljonit marka ja sõjaväe varustusvalitsusega mahus 2 miljonit marka, samuti tellimusi Lätist, Poolast, Soomest ja Venemaalt. Suvel tellis Läti posti-telegraafi peavalitsus 1000 seinatelefoni. Tehase töö oli ulatuslikult mehaniseeritud - kasutati üle 100 masina, neist kolmandik oli oma töökojas valmistatud; eristati mehaanika, stantsimise, nikeldamise, vasetamise, tisleri, maalri, mehaanilise montaazhi, telefoniaparaatide ja keskjaamade osakondi; jõuallikateks kasutati 2 naftamootorit (kokku 34 hj) ja 1 elektrimootorit (23 hj), elektrivalgust andis oma dünamo; tooraine veeti sisse peamiselt Saksamaalt ja Rootsist, puit kodumaalt. Detsembris 1921 töölisi 110, ametnikke ja meistreid 15. 1921. aasta oktoobris saadi posti-telegraafi peavalitsuselt tellimus 1250 uuetüübilise telefoniaparaadi ja Tallinna keskjaamale 3 kommutaatori (a 300 abonenti) ehitamiseks, samuti oli posti-telegraafi peavalitsus tellinud 5 kaugekõnekommutaatorit ja ühe tellimislaua. Maiks 1922 oli partii esimene osa - 430 telefoni - üle antud, kolm kommutaatorit ning üks 5 kommutaatori ja ühe tellimislauaga kaugekõnekeskjaam olid valmimisel. Samal ajal oli käsil ka Leedu posti-telegraafi valitsuse 1500 uuetüübilise metallkorpusega seina- ja lauatelefoni tellimuse täitmine. Läti ja Leedu välistellimuste saamisel tuli võistelda suurimate konkurentide Rootsi Ericssoni ja Saksa Siemens-Halskega (viimase tõttu ei tellinudki Leedu kõiki aparaate Tartust). Mais oodati tellimusi veel Soomelt, Venemaaga sealsete segaste olude tõttu enam ei arvestatud. Suvel võitis Tartu Telefonivabrik 20. mail välja kuulutatud ja 25 osalejat kogunud rahvusvahelise hanke 1600 telefoniaparaadi valmistamiseks Lätti. Otsustavaks said varasem koostöö, kvaliteet ja madal hind.
1922 töölisi ja ametnikke kokku 150.
  1922
LÄBIMÜÜK 249 000 KROONI (ümberarvestatult).
1923 tehast laiendati. Aastatoodang 10 000 telefoni. Töölisi 100-120.
  1923
LÄBIMÜÜK 254 000 KROONI (ümberarvestatult).

1924 põhikapital 10 368 000 marka. Vabrik kasutas jõuallikatena 2 naftamootorit (kokku 34 hj) ja ühte tagavara-elektrimootorit (23 hj), sisseseade koosnes 160 eri masinast, töölisi oli 136, ametnikke ja tehnilist personali 20 inimest, sh 1 insener ja 6 meistrit (aprillis 1924). Peale puidu veeti enamik toormaterjalist sisse välismaalt (Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja Austriast). Peaaegu kõik aparaatide detailid valmistati oma vabrikus. Suurem osa toodangust läks ekspordiks (Lätti, Leetu, Soome).
1924. aastal alustas Tartu Telefonivabrik esimesena Eestis ja tõenäoliselt kogu Baltimaadel raadioaparaatide tööstuslikku tootmist. Selleks osteti litsents Saksa raadiohiiglaselt Telefunken. Esimesed teated Tartu Telefonivabriku kavast raadioaparaate valmistama hakata ilmusid ajalehtedes 1924. a. aprilli lõpus ja mais seoses Raadiokomitee esimeste istungitega. Näiteks kirjutas Päevaleht 30.04.1924 lk 3: "/.../ Ka omamaa tööstus on raadioaparaatide valmistamisest huvitatud. Tartu telefonivabrik tahab kuuldavasti raadioaparaatide valmistamise õigust oma kätte saada. /.../". Kajas ilmus 27.05.1924 sõnum: "Raadioaparaatide tööstus Eestis tekkimas. Tulevikus lubatakse üles seada ainult kodumaal valmistatud raadio-vastuvõttejaamu. Päev-päevalt suureneb Eestis raadio-vastuvõttejaamade arv. Siiamaale on tarvitusel ainult väljamaal ehitatud raadio vastuvõtte-aparaadid, sest kodumaal puudub veel vastav tööstusharu. Nagu kuulda, kavatsevad lähemal ajal 5-6 Eesti ettevõtet raadio-aparaatide tööstust avada. Nii olevat Tartu telefonivabrik aparaatide valmistamise asjus läbi rääkinud Saksa suurema firmaga, Telefunkeniga. Kui Eesti vabrikud raadio vastuvõtte-aparaate ehitama hakkavad, mida kindlasti loota on, kavatsetavat väljamaa aparaatide ülespanemine ära keelda."
Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide reklaamid hakkasid ajalehtedes ilmuma sama aasta detsembrist (nt Postimees 21.12.1924)
Raadiovastuvõtjaid eksporditi esimeste välisriikidena Lätti ja Soome, hiljem müüdi raadioaparaate väiksemate või suuremate partiidena peamiselt Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele jm. 1930. a-te teisel poolel raadiote eksport ilmselt lakkas.
Paremal Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide reklaam Päevalehes 24.12.1924.
  1924
LÄBIMÜÜK 268 000 KROONI (ümberarvestatult).

  1925
LÄBIMÜÜK 263 000 KROONI (ümberarvestatult).
  1926 LÄBIMÜÜK 445 000 KROONI (ümberarvestatult).
1927. a. augustis töötas tehases 180 töölist kahes vahetuses, täideti 16 miljoni marga (ehk u 45 000 dollari) suurust tellimust Leetu, mis hõlmas peale telefoniaparaatide ka kahte kesk-patarei süsteemi kommutaatorit (a 450 numbrit) keskjaama tarbeks. Samuti oli tellimusi tulnud Soomest peamiselt telefonidele, kuid rohkelt ka piksekaitsmetele. Valminud oli 900 telefoniaparaati Eesti postipeavalitsuse kokku 1200 aparaadi suurusest tellimusest. Kaupa eksporditi ka Türki ja Pärsiasse, augusti alguses läks teele näiteks järjekordne 1000 dollari suurune saadetis. Lähemal ajal oli kavas hakata valmistama moodsaid automaat-telefonikeskjaamu, firmaga Siemens & Halske oli juba sõlmitud vastav leping patentide ja materjalide kasutamiseks.
  1927
LÄBIMÜÜK 474 000 KROONI (ümberarvestatult).
1928 sügisel oli käimas Tallinna automaat-telefonikeskjaama osade valmistamine. Selleks ajaks oli tehase saadusi eksporditud juba Türki, Hiinasse, Leetu, Poola ja Soome; hiljuti oli suurem saadetis lähetatud Argentiinasse; läbirääkimisi peeti Kreekaga. Saadetised Hiinasse ja Mandzhuuriasse olid kujunenud igakuiseks. Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid Hans Lell (esimees), August Kõva ja Peeter Jukk.
  1928
LÄBIMÜÜK 483 000 KROONI.
1929. aasta kevadeks oli (mõnedele aktsionäridele üllatusena) suur osa Tartu Telefonivabriku aktsiaid senistelt aktsionäridelt ostu teel üle läinud Rootsi elektrotehnika-tööstusele Telefonaktiebolaget L. M. Ericsson ja mitmetele rootslastest eraisikutele. Uute aktsionäride esindatuse tagamiseks suurendati ilmselt sel aastal ka firma senine kolmeliikmeline juhatus viieliikmeliseks.
  1929
LÄBIMÜÜK 524 000 KROONI.
   20. aprillil 1929 toimunud aktsionäride peakoosolekul oli esindatud 4594 aktsiat ja 2290
   häält, suurematest aktsionäridest:
Aktsionär Aktsiaid Hääli
 1. P. Juck 84 tk 47 (kokku)
   pr. S. Jucki volitusel 10 tk
 2. H. Lell 19 tk 16 (kokku)
   pr. A. Lelle volitusel 4 tk
   pr. E. Tammekandi volitusel 10 tk
 3. A. Kõva 103 tk 463 (kokku)
   L. M. Ericssoni volitusel 540 tk
   E. Englundi volitusel 283 tk
 4. H. Tammark 12 tk 64 (kokku)
   P. Kase volitusel 116 tk
 5. G. Bergh 540 tk 800 (kokku)
   H. Johanssoni volitusel 540 tk
   D. Richteri volitusel 520 tk
 6. L. Petersen 540 tk 621 (kokku)
   K. E. Wincranzi volitusel 540 tk
   E. Larssoni volitusel 162 tk
22. prl. H. Otsing 32 tk 75 (kokku)
   F. Otsingi volitusel 119 tk
27. O. Rütli 27 tk 13
28. K. Grau 113 tk 56
29. H. Segerlin 75 tk 37
1930 ametlikuks nimeks AS Tartu Telefonivabrik.
  1930
LÄBIMÜÜK 509 000 KROONI.
1931 ehitati uus moodne tisleriosakonna hoone.
"... AS Tartu Telefoni Vabriku saadusi veetakse välja, peamiselt Leedu, Soome, Türgi jne. riikidesse ..." (Raadio 25.10.1931); septembris oli käsil välistellimuste täitmine Leetu, Hiinasse, Ameerika mandrile ("500 aparaati", arvatavasti telefone) ja Türgisse. Tavapärane aastaproduktsioon 10 000 telefoniaparaati, lisaks kommutaatoreid, raadiovastuvõtjaid jm, vajadusel võis tootmisvõimsuse tõsta kahekordseks. Tegutsesid mehaanika, luksepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri, maalri ja lakeerimise, montaazhi, nööride valmistamise ja traadikerimise osakonnad. Töölisi ligikaudu 150.
"Kääname Puiestee tänavalt Lubja tänavale, et peatuda Tartu telefonivabriku valge kivimaja ees. Puhtad kõnniteed, lillepeenrad, läheduses asuv aed ja hoone enese välimus näitavad, et siin on harjutud siduma kasu ja ilu. Vabriku sisemus ainult kinnitab seda esimest muljet. Kaasaja nõuetele vastavalt sisseseatud, mis ei tee au mitte ainult Tartule, vaid ka kogu Eesti ettevõtlikkusele..." (Postimees 4.09.1931)
  1931
LÄBIMÜÜK 539 000 KROONI.
  1932 LÄBIMÜÜK 314 000 KROONI.
1933 valdav osa toodetud telefoniaparaatidest eksporditi, kodumaisel turul müüdi neid vaid 25 000 krooni väärtuses.
  1933
LÄBIMÜÜK 360 000 KROONI.
1934 telefoniaparaate eksporditi 175 000 krooni väärtuses.
  1934
LÄBIMÜÜK 403 455 KROONI.
1935 töölisi 168. Ettevõttel on "mehaanika, lukusepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri, maalri ja lakeerimise, montaasi, nööride valmistamise ja traadikerimise jaoskonnad". Telefoniaparaate eksporditi 292 000 krooni väärtuses. Põhikapital 405 000 ja tagavarakapital 77 298 krooni.
  1935
LÄBIMÜÜK 627 400 KROONI (seisuga 25.11.1935).

"...Tartu Telefonivabrikust on tellinud 1000 vastuvõtjat isegi Buenos Aires..." (Raadio 21.09.1934); "...Olgu märgitud, Tartu telefonivabrikutel on korda läinud oma aparaatidele turgu leida Lõuna-Ameerikas. Seni on välja saadetud sada aparaati..." (Maaleht 5.11.1934). "Tartu telefonivabrik sai neil päevil Ameerikast tellimise 300 raadioaparaadi "Maailma super" peale. "Maailma super", kuuludes kõige paremate raadiovastuvõtjate hulka, on leidnud välismail laialdast tähelepanu. Ka varemini on siit saadetud raadioaparaate Ameerikasse. Seekord läheb üks suurem saadetis." (Postimees 20.03.1935); vt Hooaeg 1934/35.
"Raadioaparaate ehitati läinud aastal Tartu telefonivabrikus 2000. Tänavu tõuseb toodang peaaegu kahekordseks" (19.12.1935). "AS Tartu telef. vabrik on käesoleval hooajal valmistanud 3000 aparaadi ümber ja neist välismaale 500 ümber eksporteerinud ja saadab ikka edasi ..." (Uudisleht 09.05.1935).
Ülaltoodud ajakirjanduses avaldatud raadioaparaatide toodangunumbrid paistavad liialt optimistlikud välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika kõrval (ERA.957.4.433, lk 39). Selle järgi valmistas Tartu Telefonivabrik:
  1.08.1934-1.08.1935 (1934/35)   1275 raadioaparaati
  1.08.1935-1.08.1936 (1935/36)   1000 raadioaparaati
  1.08.1936-1.08.1937 (1936/37)   u. 800 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)

1936 telefoniaparaate eksporditi 194 000 krooni väärtuses (langus võrreldes eelmise a-ga kuni 34%).
1937 töölisi 225. Uudisena valmistati tööstuses pressainest lauatelefonide korpuseid, milleks kasutati spetsiaalset pressi. Need ka Eesti siseturul müüdud aparaadid olid "täiesti moodsa konstruktsiooniga" ja neid toodeti mustas, valges ja pruunis värvitoonis. Tehases kasutati Eestis vähelevinud süsteemi, kus kõik töölised registreerisid ennast saabumisel ja lahkumisel, pistes spetsiaalsesse Ericssoni poolt konstrueeritud aparaati oma kaardid. Sellega oli võimalik täpselt kontrollida tööliste saabumise ja lahkumise aegu, hilinemisi ja puudumisi.
Aasta jooksul toodeti 500 000 krooni eest telefone jm aparaate, sellest müüdi välismaale umbes 75%. Viimase 10 aasta jooksul oli toodangut regulaarselt lähetatud Hiinasse, viimase 8 aasta jooksul Türki; suuremad sihtkohad olid veel Pärsia, Leedu ja Soome. Peamiselt eksporditi telefoniaparaate ja seadmeid telefonikeskjaamadele; varasematel aastatel toimunud raadioaparaatide eksport "on viimasel ajal lõppenud". Kodumaisele turule "lastakse igal aastal keskmiselt 2000 raadioaparaati müügile, millised aasta jooksul ka kõik realiseeritakse" (Postimees 7.02.1937 ehk hooaeg 1936/37).
1938. aasta veebruari alguses osales Tartu Telefonivabrik Beogradis toimunud Jugoslaavia raadionäitusel, eksponeerides parasjagu tootmises olevaid uusi raadiotüüpe (Postimees 1.02.1938).
1938 valmistati enamus aparaatide osadest oma tööstuses, sh bakeliidist lambipesad, nupud, vastuvõtjate korpused, ka bakeliidist telefonikorpused. 80% raadiovastuvõtjate toodangust oli suunatud maale, 2/3 üldtoodangust eksporti (seni Ameerikasse, Soome, Leetu, Türgisse). Tehas oli saavutanud Londoni ja Brüsseli näitustel Grand Prix'd. (Uus Eesti 3.09.1938)
Raadioosakonna juhatajaks oli hilisem tunnustatud füüsik Elmar Laisk. Osakonna töö jagunes kaheks: konstruktsioon (uute tüüpide väljatöötamine) ja aparaatide valmistamine. Konstruktsioonilaboratooriumis toimus kõige intensiivsem töö kevadel-suvel. Tartu Telefonivabriku laboratooriumis asusid näiteks raudraamil häälestamisseade kuue kristall-tüürimisega saatjaga, heligeneraator, Brauni toru, peegel-galvanomeeter. Iga valminud raadioaparaat läbis esmase kontrolli, seejärel elektrilise kontrolli ja häälestamise. Ühtlase kvaliteedi kindlustamiseks märgiti üles iga vastuvõtja olulisemad näitajad. Bakeliidiosakonnas asus kuni 200-tonnise survevõimsusega hüdrauliline bakeliidipress. Algava 1938/39 raadiohooaja uudiseks tõotasid kujuneda metallist raadiolambid. (Postimees 20.09.1938)

1938/39 ja 1939/40 hooajal valmistas Tartu Telefonivabrik Saksa raadiotehase Telefunken Eesti esindaja tehnikabüroo H. Oesterlein & Ko ja (sügisest 1938) Eesti AS Siemensi tellimisel 2 tüüpi patareivastuvõtjaid:
  1938/39 Telefunken T 823 BK (400 tk, baasmudeliks Agu 2)
  1939/40 Telefunken 956 BK (98 tk, baasmudeliks ilmselt Kontsert-Super)

1930. aastatel eksporditi toodangut 27 välisriiki, sh Aafrikasse ja Ameerikasse. Maade hulgas, kuhu AS Tartu Telefonivabrik erinevatel aastatel oma toodangut eksportis, olid näiteks Soome, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Kanaari saared, Türgi, Hiina, Mandzhuuria, Pärsia, Palestiina, Brasiilia, Argentiina jne. Eksport tõi endaga kaasa ka teatud raskusi. Nii näiteks kulus 1930. aastate alguses tehasel eksporditud kauba eest raha kätte saamiseks 4-6 kuud alates kauba sihtpunkti jõudmisest. Kaugematesse maadesse (näiteks Hiinasse) oli kaup teel aga 2-3 kuud, mis pikendas ooteaega kuni 10 kuuni. Samuti tuli tehasel pea iga riigi jaoks välja töötada eri aparaaditüübid, järgides konkreetse maa erinõudeid ja soove.

AS Tartu Telefonivabriku laiast tootevalikust annab hea pildi 1939. a. lõpus Välis Eesti almanahhis ilmunud reklaam:

  Telefoniosakond: laua-, seina- ja kandetelefonid, telefoniosad ja -tarbed
  Keskjaamaosakond: automaat- ja käsitelefonikommutaatorid, keskjaamade ja kommutaatorite osad ja tarbed
  Raadioosakond: vastuvõtjad, raadio üksikosad ja tarbed
  Automaat- ja peenmehhaanikaosakond: kasseerimisautomaadid, osavusmänguaparaadid, massartiklid
     (kruvid, mutrid, stantsartiklid, trafoplekid jne)
  Kunstvaigupressimisosakond: bakeliitosad, raadionupud, mikrotelefonid, telefoniaparaatide kered, massartiklid
  Galvaniseerimisosakonnas tehti nikeldamis- ja kroomimistöid
  Tehnilises büroos ja telefoni- ja raadiolaboratooriumis töötasid kogenud eriteadlased
  Sise- ja välismaateenistus ja esindused
  Informatsioon, kalkulatsioonid ja kõik kataloogid tasuta

Lisaks ülaltoodule valmistati valjuhääldajaid, trimmereid, madalsagedus- ja võrgutransformaatoreid, kergemetallist antenne, piksekaitsmeid, kaabel-kaste, elektrikellasid, autode suunanäitajaid, täppismehhaanikaseadmeid jm.

ENSV-perioodist pärinev Tartu Telefonivabriku 1940. a. detsembrikuu toodanguaruanne (ERA.R-10.1.113) sisaldab ka tehases 1939. ja 1940. a. jooksul valmistatud tähtsamate kaupade koguseid:

Tähtsamad kaubad 1939 (tk) 1940 (tk)
  Raadioaparaadid* 644 418
  Telefoniaparaadid 6904 5615
  Lülituskastid 1219 1757
  Vahekommutaatorid 150 50
  Kommutaatorid 212 213
  Lisakellad 1140 422
  Galvaankellad 500 500
  Ümberlülijad 155 143
  Kellatrafod 430 87
  Piksekaitsed 5619 1226
  Kaablikastid 8 2
  Kaablijaotuskarbid 20 2
  Telefonitrafod - 40
  Ristandusraamid 1 3
  Rinnamikrofonid 594 30
*Raadioaparaate valmistati 1939 kogu aasta vältel ehk jaanuarist detsembrini 644, sh jaanuarist oktoobrini 326 ja novembris-detsembris 318. 1940. a. valmistati raadioaparaate kokku 418, sh jaanuarist septembrini 219, oktoobris 60, novembris 81 ja detsembris 58. ENSV-perioodil koostatud plaani järgi oleks tehas pidanud 1940. a. IV kvartalis tootma 500 raadioaparaati. (ERA.R-10.1.113, ERA.R-10.1.114, ERA.R-10.1.162)
1941. a-l korraldatud tööstusloenduse (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) materjalide hulgas leidub Tartu Telefonivabriku kohta kaks loenduslehte, mille andmed aga ei kattu. Ühe järgi valmistati tehases 1940. a-l kokku 252 raadiovastuvõtjat (neist 125 enne ja 127 peale natsionaliseerimist). Teise lehe järgi toodeti aga 1940. a-l kokku 425 raadiovastuvõtjat, millest 252 olid patarei- (125 enne ja 127 peale nats-imist) ning 173 vahelduvvoolu toitega (75 enne ja 98 peale nats-imist). (ERA.R-10.1.179)
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest Eestis sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.

1. augustil 1940 AS Tartu Telefonivabrik natsionaliseeriti. Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga 16. novembrist 1940 liideti Tartu Telefonivabriku raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET, ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940.
Kuni 1940. a. detsembrini arvestati toodangu kuuaruannetes Tartu Telefonivabriku raadiotoodangut veel eraldi, mõnedes IV kvartali aruannetes aga juba RETi toodangu hulgas. Aasta lõpus valmistati ilmselt juba 1940. a. suvel välja töötatud 1940/41 hooaja tüüpe. Jõuti koostada ja trükkida ka 1940/41 hooaja kataloog, millest on teada vähemalt üks säilinud eksemplar.
1941. aastal allus Käitiseks nr 382 ümber nimetatud endine AS Tartu Telefonivabrik NSVL-i Lennutööstuse Rahvakomissariaadile. 1941. a. suvel evakueeriti Venemaale suurem osa tehase sisseseadest ja arhiiv. Tehase hooned ilmselt pääsesid tõsisematest purustustest, sest 26.07.1941 Postimees märgib: "...Tervena on säilinud Lellepi masinavabrik. Ka Telefonivabriku hoone on jäänud tulest puutumata ja osa masinaid Venemaale viimata..."
Sõja ajal jätkas Tartu Telefonivabrik tegevust. Kevadel 1944 oli tehase juhatajaks V. Stephan.
Raskeid purustusi sai Tartu Telefonivabrik 1944. a. lahingute käigus, mil tehase hooned hävitati pea täielikult.
1944. a-l sai tehas numbritähise 89, seda nimetati ka Üleliiduliseks Täpsusmehaanikatehaseks ehk NSVL-i Täpsusmehaanikatehaseks, kuid esimestel sõjajärgsetel aastatel kasutati näiteks ajalehes Postimees sageli veel ka vana nime Tartu Telefonivabrik.
Hiljem salajaseks numbritehaseks (pk-32 ehk postkast nr 32) muudetud Tartu Telefonivabrik ei tootnud pärast sõda enam raadioaparaate.


*     *     *
Tartu Telefonivabriku raadioaparaatide toodangunumbrid.

1.08.1934-1.08.1935 u. 1275
1.08.1935-1.08.1936 u. 1000
1936 ?
1937 626
1938 1286
1939 644
1940 418
*     *     *
Tartu Telefonivabrikus toodetud raadiodetaile ja lisaseadmeid:
     
Dünaamiline valjuhääldi koos väljumistrafoga (35.-),
salong-valjuhääldi (40.-) ja kabinett-valjuhääldi (35.-)
1932/33 hooaja raadiokataloogist.

       
Valjuhääldi koos väljumistrafoga (27.-), madalsagedustransformaator (4.25), raadiotransformaator (koos kaitsmega 10.-) ja pöördkondensaatorid (1.25 kuni 7.-) 1936/37 hooaja raadiokataloogist.

   
TTV neutrodüün Riias 1926. aastal ilmunud John Scott-Taggarti
raamatu lätikeelse tõlke "Kas ir radio" esikaane illustratsioonil.
/via Sergei Davidchik/


ISIKUD:

AUGUST ALFRED KÕVA
Sündinud 4. XI 1875 Viitina mõisas Võrumaal
Surnud 14. IV 1942 Kirovis?

AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär, juhatuse liige (direktor) alates 1925. aastast, 1930ndatel juhatuse esimees.
Tööstur ja majandustegelane. Sündis Viitina mõisas sepa pojana, töötas 1898-1901 Riias Leutneri jalgrattavabrikus ja õppis Riia Kaubandus-Tööstuskoolis, 1901-1903 õppis Berliini tehnikumis Elektra ja töötas telefoni-telegraafitehastes Mix & Genest. 1903 siirdus Peterburi uue telefonikeskjaama ehituse järelevalvetööde juhi abiks, 1905-1917 keskjaama tehniline juhataja. 1917-1920 Peterburi veeteede valitsuse telefonivõrkude üldjuhataja. 1920. aasta oktoobris naases Eestisse, 1921. a. 2. jaanuarist Tartu Telefonivabriku tehnilise ala juhataja, a-st 1925 samas direktor ja juhatuse esimees.
Alates 1934 Tartu Ringkonna Vabrikantide Ühisuse abiesimees ja esimees (1939), Kodumaa Saaduste Propaganda Keskkorralduse juhatuse laekur (1939), Kaubandus-Tööstuskoja IV sektsiooni täiskogu liige, Rotary klubi Tartu osakonna esimees (1935), a-st 1935 Soome aukonsul Tartus.
Ilmselt arreteeriti 22. juunil 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.

Eesti Majandustegelased (1938); Postimees 3.11.1935; www.okupatsioon.ee jm.


JOHAN OSKAR RÜTLI
Sündinud 19. XII 1871 Ibaste külas, Ahja vallas, Tartumaal
Surnud 24. VII 1949 Augsburgis, Saksamaal

AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär, juriskonsult, juhatuse liige (direktor) 1936-1940.
Aktiivne majandus-, poliitika- ja ühiskonnategelane, vandeadvokaat. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses vandeadvokaadina Tartus. Oli Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse ja Vastastikuse Krediitühisuse juhatuse liige ja nõukogu esimees, Eesti Hüpoteegipanga nõukogu (1904-1920) ja juhatuse esimees, AS Kauba Panga nõukogu liige ja juriskonsult, AS Tartu Pärmivabriku ja AS Extraktori juriskonsult, AS Estoliidi asutaja.
Oli ka Kaubandus-Tööstuskoja I sektsiooni, II Riigikogu, Rahvuskogu ja 1938-1940 Riiginõukogu liige. 1929-1935 Soome konsul; Vanemuise juhatuse liige; Korp! Sakala asutajaid, vilistlaskogu esimees ja auvilistlane ja veel mitme seltsi ja organisatsiooni auesimees ja auliige.
Kaitseliidu Valgeristi, Kotkaristi V klassi, Eesti Punase Risti (II järgu I aste), Soome ja tuletõrje aumärkide kavaler.
Põgenes 1944 Saksamaale.

Eesti Majandustegelased (1938); Eesti Post (Geislingen) 29.07.1949; Kes on kes Eesti majanduses 2000?, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinn 2000


HANS LELL
Sündinud 4. V 1869 Kambja vallas, Tartumaal
Surnud 7. VII 1934 Tartus

AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, pikka aega juhatuse esimees.
Linakaupmees ja majaomanik Hans Lell sündis Tartumaal Kambja vallas talupidajate pojana, õppis Tartus Weinbergi 6-klassilises erakoolis, tegutses vilja- ja linakaupmehena esmalt Ülenurmes ja alates 1890. a-st Tartus. Asutas koos Peeter Juckiga 1908. aastal firma H. Lell ja Ko, mis muudeti 1926 aktsiaseltsiks H. Lell ja Ko; linaeksportfirma AS Juck, Kurruk & Lell asutajaid ja kaasomanik; Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi kaubanduse osakonna (hilisem Tartu Majandusühisus) asutajaid (1906) ja juhtuse liige, Vesneri mõisa omanik (1929), tegev Vanemuise seltsis, Tartu Peetri koguduses, Tartu tuletõrjes, Vangide hooldamise seltsis, mitmekordne Tartu linnavolinik.

Postimees 4.05.1929, 7.07.1934; Vaba Sõna 7.07.1934


PAUL VOLDEMAR MULLIKAS (ka PAUL MULLIKAS, PAUL MULLIK)
Sündinud 8. XI 1880 (vkj) Tartus
Surnud ?, Saksamaal

AS-i Tartu Telefonivabrik eelkäija Telefonivabrik Edisson & Co asutaja (1907).
Paul Mullikas sündis Tartus, sajandivahetuse paiku siirdus Peterburgi, kus töötas kuni 1907. a-ni Ericssoni tehase kontoris. 1907 asutas Tartus oma telefonivabriku Edisson & Co. Väidetavalt juba samal aastal läks Saksamaale. Tartust lahkumise põhjuseid võib aimata ajalehes Meie Kodumaa 03.01.1908 ilmunud sõnumist:
Tartust kirjutab kohalik saksa leht, et säält hiljuti Paul Mullika telefoni vabrikust neli kasti telefoni jagusid 3000 rubla väärtuses politsei poolt ära võetud, mis Peterburi Eriksoni ja komp. aktsiaseltsist varastatud olnud. Neil päevil on sellesama Mullika vabriku ruumidest jällegi 33 kasti üle 18,000 rubla väärtuses, telefoni jagusid ära võetud. Mullikas on 1889 aastast kuni 1907 a. mai kuuni Erikson ja komp. äri kontoris teeninud, kus temal laialdane usaldus osaks olnud, mida tema aga kurjaste tarvitanud." /1889 on ilmselt viga ja selle asemel peaks olema 1899/
1907 oli Paul Mullikasel algselt kavas minna USA-sse, kuid Saksamaale jõudes jäi ta pidama Hamburgi. Ta asus tööle Benz & Cie autotehasesse ja enda sõnul valiti ta koguni üheks firma direktoriks, 1920. aastal Daimleri autotehase direktoriks ja 1924 ühendatud Daimler-Benz AG direktoriks. Mõne aasta pärast asutas ta oma firma, mis hakkas ehitama bussikeresid ja pidama bussiliine (1933. aastal Hamburg - Altona - Barmstedt, Hamburg - Gross-Lockstedt - Quickborn, Pinneberg - Quickborn). Bussifirma Paul Mullikas tegutses Quickbornis 1962. aastani, mil see teise ettevõtte poolt üle võeti. Pärast II maailmasõda ehitas Paul Mullikase või tema nimekaimust vanema poja firma Bodenfräsenbau Paul Mullikas üheteljelisi aiatraktoreid Pionier.

Meie Kodumaa 3.01.1908; Uudisleht 14.01.1934
www.mullikas-pionier.de


ELMAR LAISK
Sündinud 14. VI 1907 Saadjärvel, Tartumaal
Surnud 14. IV 1988 Sydneys, Austraalias

AS-i Tartu Telefonivabrik raadioosakonna ja laboratooriumi juhataja, vahepeal 1939 lühemat aega Tallinnas J. Rammuli Standard-Raadio tehniline juhataja.
Lõpetas 1926 Hugo Treffneri gümnaasiumi, töötas alates 1931. a-st Tartu Telefonivabrikus ja õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, mille lõpetas 1939 cum laude. Kuulus korporatsiooni Fraternitas Tartuensis.
1944 põgenes Saksamaale, oli Bambergi Eesti algkooli ja gümnaasiumi juhataja, korraldas raadiokursusi. Seejärel siirdus 1949 Austraaliasse, töötas Perthi Tehnikakolledžis, siis New-Englandi Ülikoolis füüsikalaboratooriumi juhatajana, Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolis ja Macquare Ülikoolis. Avaldas rohkelt teadustöid, mitmesuguseid kirjutisi ajalehtedes ja ajakirjades, toimetas Tartu Ülikooli 350. aastapäeva puhul Austraalias 1969 ilmunud koguteose "Sõnas ja Teos".

Meie Kodu 10.06.1987, 20.04.1988; Elmar Laisk - et.wikipedia.org



GEORG BERGH - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär (alates(?) 1929), juhatuse liige (30-1935). G. Bergh elas Rootsis, oli juhatuses Rootsi aktsionäride esindajana.

RUDOLF BERNAKOFF (18. IX 1885 - 21. X 1959) - arst, AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1933-1940). R. Bernakoff sündis Palupera vallas Tartumaal, õppis Uderna ministeeriumikoolis, lõpetas 1906 Tartu Aleksandri gümnaasiumi ja 1914 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1927 omandas Tartu Ülikoolis doktorikraadi. Töötas 1915-1925 Tartu Ülikooli naistekliinikus, sh 1918-1920 selle juhatajana, ja samal ajal arstina ka Eesti Punase Risti haiglas. R. Bernakoff oli Tartu Erakliiniku asutajaid ja juhataja 1929. a-st, Tartu linnavolikogu liige, Eesti Arstide Ühingu asutajaid, EÜS-i vilistlane, Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisuse nõukogu liige ning tegev veel mitmetes ühingutes ja organisatsioonides. R. Bernakoff oli Kotkaristi kuldristi kavaler. (Postimees 17.09.1935 jm)

HEINRICH RUDOLF FISCHMANN (16. XI 1864 - 25. I 1936) - kaupmees, majaomanik, AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912) ja aktsionär, kauaaegne revisjonikomisjoni liige. H. R. Fischmann sündis Mustvees kaupmehe pojana, siirdudes Tartusse asus esmalt Popovi äris õpilaseks, avas hiljem oma riideäri, seejärel oli kaasomanikuks J. Kurrikoff & Ko riideäris, kuni 1925 loobus äritegevusest. Talle kuulus Tartus rohkelt kinnisvara. H. R. Fischmann oli tegev tuletõrjes, Saksa Käsitööliste Seltsis, Majaomanike Seltsis jm. (Postimees 25.01.1936)

HUGO GRIEP - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär

PEETER JUKK (JUCK) (9. III 1868- ) - kaupmees, AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär, juhatuse liige. Peeter Jukk sündis Tartumaal Ropka vallas Nuki talus, töötas 10 aastat Vana-Kuuste linakaupmehe Põderi juures, seejärel alustas iseseisvat äripidamist. Asutas koos Hans Lellega 1908. aastal firma H. Lell ja Ko ning oli selle kaasomanikuks kuni 1917. a-ni; seejärel tegutses Tartus Inglise linakontoris Malcolm; oli linaeksportfirma AS Juck, Kurruk & Lell asutajaid ja kaasomanik; veskipidaja; Kolmanda Tartu Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid ja liige; AS Kauba Pank nõukogu liige. Oli Tartu linnavolinik, tegev Vanemuise seltsis, Eesti Kirjanduse Seltsis, Tartu tuletõrjes, Tartu Peetri koguduses jpm organisatsioonides. (Postimees 9.03.1928, 9.03.1938)

FROMHOLD KANGRO (13. VIII 1881 - 28. XI 1932) - insener, mitmekülgne ettevõtja, AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, juhatuse liige. Fromhold Kangro sündis Räpinas, õppis Riia Polütehnikumis ehitusinseneriks, asutas Tartus ehitusbüroo ja pangakontori, projekteeris ja ehitas Tartus arvukalt mitmesuguseid hooneid. 1922-1926 tegutses Tartus ja Tallinnas bussiettevõtjana, tema firma Fr. Kangro ja Ko tegeles muuhulgas ka kinnisvara vahendamisega. Seejärel pöördus tagasi Tartusse, kus projekteeris maju ja teostas ehitusjärelvalvet. Fr. Kangro oli Korp. Vironia asutajaliige, mitme ettevõtte asutaja ja osanik (näiteks Tartu autoäri AS A. Rosenwald & Co) ning tegev mitmes pangas. (Postimees 30.11.1932; Vaba Maa 30.11.1932)

PEETER KOIK - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär

PETERSON - AS-i Tartu Telefonivabrik montaazhiosakonna meister (1921, 1922); endine Peterburi Ericssoni tehase vanemmeister (Postimees 24.12.1921, Päevaleht 10.05.1922)

VILHELMINE RÜTLI - AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, Johan Oskar Rütli abikaasa.

HEINRICH PAUL STERNFELDT (10. XII 1877 - 10. VI 1936) - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (30-1936?). Paul Sternfeldt oli Pihkva Kommertspanga raamatupidaja, seejärel Tööstus-Kaubanduspanga Tartu osakonna juhataja, pankade liitumise järel alates 1929 Eesti Kommerts Panga Tartu osakonna juhataja ning alates 1931 Tartu Majaomanike Panga asjaajaja-direktor. (Postimees 11.06.1936)

H. TAMMARK - AS-i Tartu Telefonivabrik raamatupidaja, aktsionär

H. THORELLI - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1940), ilmselt Rootsi aktsionäride esindaja.

S. WEBER - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1935-1940). S. Weber elas Helsingis, oli juhatuses Rootsi aktsionäride esindajana.

GUSTAV WETTERMARK (WETTERMARCK) - AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1930, 1938), ilmselt Rootsi aktsionäride esindaja.

MARTIN VILBERG (VILLBERG) (23. IX 1883 - 26. X 1932) - arst, AS-i Tartu Telefonivabrik juhatuse liige (1931-1932). Martin Vilberg sündis Põltsamaal apteekri pojana, õppis sealsamas Eesti Aleksandrikoolis, Tartu gümnaasiumis, lõpetas 1911 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas 1908-1915 ja 1921-1922 Tartu Ülikooli farmakoloogiainstituudis assistendina, vahepeal Punase Risti ja sõjaväe laatsarettides arstina. M. Vilberg oli Eesti Arstide Ühingu ja Tartu Erakliiniku asutajaid, Tartu Peetri koguduse abiesimees, tegev tuletõrjes ja Kaitseliidus. (Postimees 28.10.1932)
ESILEHELE TEHASED UUDISED