|
  
ÜLO RAADIO, T. MAASIK
(1932 Raadio-TERE)-1937-44)
raadiod 1937-1940?
Tallinn, Pikk 3 (1937-1940?); Hermanni 6-3 (1942?-1944?)
Ülo Raadiotehas, om. T. Maasik (1937); Ülo Raadio, T. Maasik, Raadiotööstus (38); Ülo Raadio, om. T. Maasik, Raadiotehas
(39-40); Ülo Raadiotehased, T. Maasik (40); Ülo Parandustalitus (42); Ülo Raadio (42-44)
Müüdi: üle Eesti, peaesindaja Tallinnas AS Tormolen & Ko
vt TERE
|
|
|
Hooaeg 1939/40 
|
|
| Hooaeg 1938/39
|
|
| Hooaeg 1937/38
|
|
 |
|
Vasakul raadiotehase TERE töötajad umbes 1936.
aastal, esireas keskel istub Tiidrik Jakob Maasik,
taga ülemisel
riiulil kaks uut Tere Orelit /foto:
Ringhäälingumuuseumi
kogust.
Paremal maja Pikk tn 3, raadiotehase TERE ja Ülo
asukoht 1935-1940 /foto 17.04.2014/.
|
|
Teade Raadio-TERE nime muutmisest Ülo Raadiotehaseks 1937. aastast (erakogu, skänneerinud Urmas Tingas); T. Maasiku äri Tehnika
reklaam ajalehes Uus Eesti 3.04.1939 (Digiteeritud eesti ajalehed - dea.nlib.ee);
garantiikiri Ülo Raadiotehase vastuvõtjale Kapella 1939. aastast (omanik: taaraneli[ät]hotmail.com);
Ülo parandustalituse reklaamkuulutus 1942. aastast.
|
TÖÖSTUSE AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.891.2.20931 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.6.207 (Majandusministeerium), ERA.1831.1.4258 (Riigi Statistika
Keskbüroo), ERA.959.2.10166 ja ERA.959.2.10167 (Tallinna Ühine Haigekassa) jm.
Alates 6. augustist 1937 muutus firma "Raadiotehniline töökoda TERE, T. Maasik" nimi ja edasi tegutseti nime all "Ülo Raadio,
T. Maasik".
TERE raadiotöökoda oli Tallinna Ühise Haigekassa alla arvatud alates 17. detsembrist 1934. Kui Raadio-TERE haigekassale esitatud
töötajate arv oli aastatel 1935-37 enamasti 3-5, siis Ülo Raadio esitas septembris 1937 koguni 14 töötaja andmed. 1938/39
hooaja kõrghetkel oli töötajaid 10, 1939/40 hooajal 8. Viimased andmed esitati 1940. a. oktoobri kohta, kui töötasude lehel
oli 7 töötajat.
TERE ja Ülo haigekassale esitatud töötajate arv 1934-1940 (valitud kuudel):
|
|
|
jaan |
veebr |
märts |
aug |
sept |
okt |
nov |
dets |
|
1934 |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
2 |
|
1935 |
|
3 |
|
3 |
|
4 |
5 |
|
|
1936 |
4 |
|
|
|
3 |
4 |
|
4 |
|
1937 |
4 |
3 |
1 |
6 |
14 |
|
12 |
9 |
|
1938 |
9 |
5 |
|
7 |
10 |
10 |
10 |
10 |
|
1939 |
3 |
|
3 |
4 |
8 |
8 |
|
8 |
|
1940 |
8 |
8 |
|
7 |
|
7 |
- |
- |
|
14.-16. augustini 1937 peetud 30. Tallinna põllumajandusnäitusel eksponeeris Ülo oma uut 1937/38 hooaja mudeliseeriat.
Ilmselt selleks puhuks anti välja ka uusi mudeleid tutvustav põhjalik illustreeritud kataloog. Samal ajal teatati, et
tööstus on uuendanud ja laiendanud sisseseadet.
1938. aasta septembris osales Ülo Raadio Eesti Raadionäitusel, eksponeerides 4 mudelit. 1938/39 hooajaks oli aga kokku välja
töötatud koguni kuni 10 mudelit, ajakirjanduses avaldati üsna sageli reklaame ja võimalik, et trükiti ka kataloog.
1938. a. oktoobris tegutses Ülo Raadio 8 hooajalise töölisega (neist 4 alalised), jõumasinaid ei tarvitatud, kõik tööd
tehti käsitsi. Samal ajal teatas Majandusministeeriumi Tööstusosakond, et väiketööstusena registreeritud ettevõte tegutseb
kesktööstuse piires ja omanikule anti tähtaeg firma kesktööstusena registreerimiseks. 7. märtsil 1939 teatas T. Maasik, et on
olnud "sunnitud oma tööstuse tegevust piirama ja tööliste koosseisu kärpima" ning tegutseb alates 1. jaanuarist 1939 VIII
järgu äritunnistusega ja 3 töölisega. Majandusministeeriumi Tööstusosakonda see selgitus ei rahuldanud - "...kohapealse
vaatluse alusel selgus, et Teie tööstuses töötajate arv oli suurem kui väiketööstuse töötajate ülemmäär...".
1939. aasta kevadel avas T. Maasik Tallinnas Tehnika tn. 15 "raadio-foto-elektri-jalgratta-ala erikaupluse" firma Tehnika, kus
müüdi Ülo ja välismaa raadioaparaate, raadiolampe ja üksikosi; teostati akude laadimist ja vastuvõtjate parandust; müüdi
fototarbeid (Agfa, Zeiss-Ikon, Perutz, Balda, Voigtländer, Eisenberger) ja tehti fototöid; müüdi ja parandati elektriaparaate
(Siemens) ja -tarbeid; müüdi jalgrattaid. Sama aasta lõpus tegutses Tehnika 15 Tiidrik Maasiku venna Eduardi firma
Rahva-Raadio.
Riigi Statistika Keskbüroole esitatud andmete alusel valmistas Ülo raadiotehas 1939. aastal 200 raadioaparaati 24 000.-
krooni väärtuses (ERA.1831.1.4258).
1940. a. märtsis Majandusministeeriumi Tööstusosakonnale laekunud teatise alusel valmistati ja parandati tööstuses
raadioaparaate, jõu- ja tööstusmasinaid ei rakendatud, töölisi oli 6.
19. märtsil 1940 saatis Majandusministeeriumi Tööstusosakond Tiidrik Maasikule teate, mille kohaselt tema tööstusel puudus
tegevusluba ja edasi töötamine oli kuni loa muretsemiseni keelatud ja karistatav.
Kui Tiidrik Maasik taotles 1940. a. juunis Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal,
siis kinnitas ta avalduses, et tema käitis asub Pikk 3 ja töötab 3-9 töölisega.
1939/40 hooajal tegi Ülo Raadio ajakirjanduses reklaami väga piiratud kujul. Kaubandus-tööstuskoja Teatajas ilmusid 1939. a.
lõpus ja 1940. a. alguses reklaamid, millel oli kujutatud vaid Ülo tehase logo ja mudelinimetus (Koit, Kapella, Türkiis ja
Safiir). Läbi hooaja ilmusid Päevalehes erakuulutuste rubriigis väikesed reklaamid raadioaparaatide müügist otse tehase
laost. Näiteks kuulutati 1939. aasta oktoobris: "Raadio mitmesuguseid aparaate eelmisest hooajast, patarei- ja võrguvoolule,
eriti odavasti müüa otse tehase laost Pikk tän. 3. Samas müüakse ka uusimaid (1939/1940) vastuvõtjaid soodsatel tingimustel."
Veel 11. juulil 1940 ilmus Päevalehes kuulutus: "Raadioaparaate müüakse otse tehase laost. Pikk tän. 3."
1940. a. oktoobris esitati Tallinna Ühisele Haigekassale viimane Ülo raadiotehase töötasuleht, millel olid 7 töötaja
palgaandmed.
Ülo Raadiotehase saatus pärast Eesti okupeerimist on ebaselge. Sugulaste teada müüs Tiidrik Maasik ettevõtte ära ja ostis
maale maja. Ülo raadiotehase natsionaliseerimise kohta andmed puuduvad. Samuti pole midagi teada tehase uuest omanikust
ega võimalikust ühendamisest mõne teise firmaga. 1941. aastal korraldatud ENSV tööstusloenduses (seisuga 1.01.1941, andmed
1940. a. kohta) Ülo ankeetlehte ei leidu, mis võib tähendada seda, et sel ajal tööstus enam ei tegutsenud. (Loenduses on
muuhulgas näiteks Esto-Raadio ja Narvas asunud
Edmund Kivisaare töökoja andmelehed.)
Sõja ajal avas T. Maasik oma töökoja Tallinnas uuesti, võttes taas kasutusele Ülo Raadio nime. Ajalehes Eesti Sõna ilmuvad
Ülo Raadio parandustöökoja kuulutused aastatel 1942-1944, neist osades kasutatakse ka Ülo raadiotehase vana logo, ettevõte
asukohaks oli sel ajal Tiidrik Maasiku elukoht Hermani 6-3.
Ülo Raadio kuulutusi ajalehes Eesti Sõna 1942-1944:
Eesti Sõna 18.01.1942: "Raadioparandustöid teeb "ÜLO RAADIO", Hermanni 6-3. (Trammiga Laulupeo peatus.)"
Eesti Sõna 22.02.1942: "Ülo Raadio Parandustalitus Hermani 6-3. Igasuguste vastuvõtjate parandus ja
ümberehitus."
Eesti Sõna 19.11.1942: ""Ülo raadio", meister T. Maasik, Hermani 6-3, tel. 313-42. Raadio korrastus,
ümberehitus ja uute töö (tellija mat.)."
Eesti Sõna 4.06.1943: ""Ülo Raadio" tööstuses algab töö ja raadioparanduse kui ka uute tellimiste vastuvõtmine
16. juunil s.a."
Eesti Sõna 6.06.1944: ""Ülo Raadio" parandustalitus jätkab tööde vastuvõtmist. Hermanni 6-3."
|
|
ISIKUD:
TIIDRIK JAKOB MAASIK /ka Tidrik Jakob Masik/
Sündinud 11. IV 1904 (vkj 29. III 1904) Jõhvis
Surnud 5. III 1986
Raadio-TERE ja Ülo Raadio asutaja ja omanik. Eduard ja Bernhard Maasiku vend.
Tiidrik Maasik õppis alates 10.10.1925 Sidepataljoni raadioklassis, alates 10.09.1926 teenis Stenskäri (Vaindloo)
meresideraadiojaamas. 15.02.1928-31.12.1931 töötas firmas AS Tormolen & Ko, kus
konstrueeris ja ehitas "peale tööaega" (firma juhi Moritz Mühleni 1936. a-l välja antud tõendi alusel) ärile umbes
100 raadioaparaati tüüpidest Toko 3WL, Toko 4BL, Tokodyn 3WL ja Raylon.
1932. aastal asutas T. Maasik oma raadiotöökoja Raadio-TERE (aastast 1937 Ülo Raadio).
1935. aastal taotles Tiidrik Maasik enda registreerimist Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal,
kuid see palve jäeti rahuldamata, kuna puudus meistri tunnistus. 26. augustil 1935 registreeriti T. Maasik õppinud töölisena
elektrotehnika (raadio) tööalal. 1936 ja 1937 taotles ta uuesti meistri kutset, kuid vastavat eksamit ei sooritanud. Juunis
1940 esitas taas meistrina registreerimise avalduse ning 17. oktoobril 1940 registreeriti T. Maasik meistrina raadio
tööalal.
1939. a. kevadel avas ka "Firma "Tehnika", omanik T. Maasik" (hilisem Rahva-Raadio).
Sugulaste mälestuse järgi müüs Tiidrik Maasik töökoja ära ja ostis saadud raha eest maale maja. Sõja ajal pidas Tallinnas
taas Ülo Raadio nime all raadiotöökoda. Pärast sõda töötas lühikest aega Eesti Merelaevanduse raadiotöökojas, hiljem kuni
pensionini Baltimere Punalipulise Sõjalaevastiku raadiotöökojas.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.1997 ja ERA.1569.1.1995 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Tiidrik Maasiku sugulased
EDUARD MAASIK
Sündinud 16. X 1899 (vkj 3. X 1899) Jõhvis
Surnud ?
Tiidrik ja Bernhard Maasiku vend. Tegutses alates 1929. a-st Tudulinna vallas raadioaparaatide valmistamise alal. 30.-31.
augustil 1930 Tudulinna Põllumeeste Seltsi korraldatud Tudulinna põllumajandusnäitusel pälvis Eduard Maasik
raadioaparaatide eest II auhinna. Alates 1. oktoobrist 1932 töötas Raadio-TEREs.
1936. aastal taotles Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid vajalikku
eksamit ei sooritanud. 1937. aasta mais taotles Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist õppinud töölisena raadio
tööalal. Sel ajal töötas iseseisvalt raadioalal, elades Tudulinna vallas Kesavälja külas. Avaldusele lisatud tõendis
kinnitas firma Raadio-TERE, et Eduard Maasik on "Raadio-TERE teenistuses 1.10.1932 kuni käesoleva ajani, talve kuudel
oskustöölisena uute aparaatide ehituse alal ja muul ajal iseseisva montöörina välistel service töödel". Taotlus jäi ka
Tartus ilmselt rahuldamata (registreerimistunnistus puudub).
Eduard Maasik rajas 1939(?) oma raadiotööstuse Rahva-Raadio.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.1996 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.3167.1.4247 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet)
BERNHARD MAASIK
Sündinud 2. IX 1912 (vkj 20. VIII 1912) Iisakus
Surnud ?
Tiidrik ja Eduard Maasiku vend. Raadioalal alustas tegevust 1929. aastal venna Tiidriku abilisena, aidates tal ehitada
raadioaparaate firmale AS Tormolen & Ko. Ajateenistuses olles õppis 1.06.1932-30.11.1932
Sidepataljoni Õppekompanii raadioklassis, teenis 3.12.1932-13.05.1933 raadiotelegrafistina Narva garnisoni raadiojaamas.
Alates 15. maist 1933 töötas Raadio-TEREs raadioaparaatide ehituse ja paranduse alal. 1936. aastal
taotles Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid vajalikku eksamit ei
sooritanud. 1940. a. juulis esitas uuesti palve registreerida end õppinud töölisena raadio tööalal. Töötas sel ajal Ülo
Raadio montaazhiosakonna juhatajana. Ent ka see taotlus jäeti ametis rahuldamata, kuna ta ei olnud tegutsenud vajalikku
aega.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.1995 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)
|
Aastatel 1937-1940 töötasid Ülo Raadios (haigekassale esitatud andmete alusel):
Elmar Alber, Ilmar Aug, Sigurd Berner, Aleksander Borissov, Heinrich Eltmann, Agu Enelo, Lemmi Heinloo, Edgar Heinsaar
(Hendrikson), Olga Hiis, Bernhard Jaansalu (Jahkmann), Gerhard Kanter, Eduard Karu, Bernhard Koppel, Evald Koppel,
Rudolf Kruuk, Ferdinand Kõnno, Eduard Laane, Kristofer Laas, Linda (Roselinda) Lilhein, Ida Maasik, Ilmar Merila,
Hilda Mesilane, Aleksander Naaskel, Arnold Orav, Jüri Orgmets, Feliks Puskov, Evald Pärna, Juhan Raag, Verner Rant,
Gertrud Sarapuu, Heino Soovik, Juhan Umal.
|
 |
|
| raadiotuba[ät]hot.ee |
|
|
|
|
|
|
