Ühistegelised Uudised Nr 41, 15.10.1937 lk 4 (dea.nlib.ee)
Sügisene raadiopalavik
Kultuuriline "istumisstreik" oma kodus
Rootsis olevat kujunemas lugu selliseks, et raadio võõrutab perekonnainimesi teatrist, kontsertidest, pidudest. Teatrid
maadlevad selle tõttu juba puudujääkidega. Rootslased istuvad kodus oma eliit-aparaatide juures ja naudivad nende kaudu
teatri- ning muusikaettekannete võlusid. Meilgi meelitab raadiokultuur iga aasta umbes 15.000 perekonda kodusistumisele,
kui arvestada aastas läbimüüdud vastuvõtjate arvuga.
Kuidas see toimub, sellest kõneleb üks pealinna raadiohuviline.
Juhtusin kaupluses olema käimas paari elektripirni pärast. Kogemata nagu nimetasin, et päris hea asi oleks see moodne
raadio õhtuti kuulata. Ega mõelnudki niipea tõsiselt osta, sest sügisel neid rahalisi kulusid üksteise kukil kümmet liiki...
Tulumaks, kogukonnamaks, liikmemaks, kojamaks, kirikumaks... Järgmisel õhtul töölt koju minnes jookseb väike poisu kilades
vastu: "Isa, meile toodi kaks raadiot, ma kirjutasin alla!"
Näen, söögitoas kaks ilmatu suurt paberist kasti nagu väntoreli kered. Ühest naised-lapsed vinnanud juba "Körtingi" välja
lauale, lasknud voolu sisse ja keeravad nuppe, et otse jahmatan hirmust: kas ehk vahest midagi ei plahvata. Koolipoiss jätnud
töö pooleli ja kilkab vaimustuses, et ühes torus mingi salapärane roosa tuli üles-alla hüpleb. Eriti see tulevärk raadioskaalal
huvitab poisut ülimal määral - vahest sinine, vahest kollane tulevärv lööb klaasile. Poisul on koolitööga tavaliselt palju
rassimist ja kordamist, kuid raadiotooja lühikesest seletusest jäi talle kohe meele, kus on indikaator, kus ribalaius, kus
kõlavärvija, kus peenreguleerija ja muud nupud. Isegi tagaküljel näitab ära, kus kõrgete ja kus madalate häälte lülitis.
Oleks vaja õhtul kiireloomulist tööd lõpetada, aga, näe, raadio kipub ligi ja ergutab huvi nagu kullaauk. Meelitab proovima.
Kohe ei saa ära ütelda. Seda võimalust on skaalal silmaga näha ja äravõimata jõud tõukab katsuma, kuidas võtab. Osuti aina
hüppab ühelt saatjalt teisele. Ega seda muusikalist või kõnehuvi lõpuks suurt polegi, ent kogu ihu ja hinge valdab puht
tehniline toiming - kuidas kuskilt häält tuleb. Aegapidi hakkab närvide peale käima see lakkamatu kärin ja ragin, mis saadab
eriti lõunapoolsemate jaamade ülekandeid. Aga sa proovid ikka edasi, lootes mõnda puhtamat ja vaiksemat saadet. Kuulatad
mõne sekundi vältel Viini, Budapesti, Milaanot, valid muusikat ja tormad jälle edasi. Sattud meeldivale palale, siis kõvendad
häält ja vaatad healmeelel teiste otsa, et kuulake nüüd! Südaööl kaotad juba ajamõiste ja tormad lühilainetele. Väsinuna ja
tülpinult kolid ükskord kella 1 ajal voodisse. Kirud endamisi, et tükk tulusat tööd jäänud tegemata ja selle asemel õgis
raadio paarikümne sendi eest voolu rohkem ära.
Järgmisel õhtul tuleb raadiokaupmees kuulama, et kuidas värske kaup meeldib. Ajab paar tundi juttu raadiokaubandusest.
Sümpaatne ärimees. Oskab nii veenvalt seletada, et tavaliselt paaris kohas käivadki aparaadid proovimisel, siis jäävad pidama.
Peenike märguanne. Lubab siis kolmandaks ühe "Philipsi" saata.
Samal õhtul ei saa kuidagi keelduda "Saba" proovimisest. Jälle hulk ületunnitööd kuni südaööni. Ja tulemus - head mõlemad. Ei
saa otsa ega aru kätte, kumb on eelistatavam. Oleks nagu "Sabal" puhtama kõlaga hääl, ent "Körtingul" jälle mõnusamad ja
ilmekamad käsitusvahendid.
Järgmisel päeval koju saabudes on juba kolm tohutu suurt kuubikut toas. "Philips" on juure siginenud. Robotnupp, helihajutaja,
kolmdioodi-lülitus, kõrge ja madal helikorrektor - kõik need mõjundid võtavad terve õhtu käest. Mida rohkem õhtuid proovid,
seda raskemaks läheb otsustamine. Juba nende "maagiliste silmadega" on tegu: on "Euroopa silmad" ja "Ameerika silmad",
sakslastel on "silmade" asemel "maagiline pilu". Millist neist eelistada. Ühe näite saab sellest, et Saksa uuematel
aparaatidel puuduvad Vene jaamade nimetused. See natside politika mõjub tõrjuvalt, sest Venest tuleb meeldivat muusikat ja
rahvalaule.
Teist korda tuleb kaupmees õhtul juttu ajama. Nii ääri-veeri mööda teab rääkida, et tänavu tulevat välismaa vastuvõtjatega
põud kätte - ei lastavat nii palju sisse kui vaja. Hilisemad tahtjad jäävad ilma.
Aga päeval kohtasid sõpru, kellel töötab "Marconi". Kiitis kangesti, et kõige ette. Meeldiva tämbriga hääl. Raadiopalaviku
tõukel vaatad veel kodumaa saadusi vaateakendel. Tulevad odavamad. Silmitsed "Are" suursupereid. Jälle meeldivad esemed,
kellad sees. Kui prooviks? Ja siis "Ret". Või seda?
Möödub nädal, ent raadiohäire tuikab ikka veel hinges. Häirib kodurahu - vaidled naisega, lased end konsulteerida eriteadlasest.
Seegi pika seletuse järel lööb käega, üteldes: "Eks need kallimad vastuvõtjad ole kõik võrdse võimega. Vali vaid välimuse
järgi."
-mm-
|
|
