ESILEHELE TEHASED UUDISED
ARTIKLID - Raadioturust 1937. aastal (hooaegadel 1936/37 ja 1937/38).


Päevaleht Nr 10, 10.01.1937 lk 2   (dea.nlib.ee)

Mis on uudist raadioturul?

Sellise küsimisega pöördusime ühe suurema kodumaa raadiovabriku direktori poole. Vastus ei lasknud endale oodata:
  - Raadiovabrikud töötasid kõrgpinge all isegi pühadevaheajal. Nõudmine oli seevõrra suur, et ei saadud võimaldada töölistele kavatsetud pikemat pühade-puhkustki.
  - Kuidas on kujunenud konkurents?
  - Selles suhtes on asi läinud äärmusse, isegi päris metsikuks. Patareiaparaatide alal ei ole asi nii hull. Turg siin on enam-vähem kodumaa vabrikute käes. Kuid võrkaparaatide suhtes on olukord väga pinev. Välismaa vabrikud kõigist maailmajagudest on meie väikesele raadioturule koondanud suured laod ja neid püütakse iga hinna eest realiseerida, sest tänavusi tüüpe on tuleval aastal juba märksa raskem müüa. Meie turul esineb üle 30 välismaa raadiovabriku. Kui siia arvata juure ka kümmekond kodumaa vabrikut, siis võib kujutada ette võistluse pinevust ja kirjut pilti aparaatide suhtes, mis isegi teadlikumalgi kodanikul valiku teeb päris keeruliseks. Mõned inimesed on ainult seetõttu lükanud edasi aparaadi ostmise. Võistlus on läinud niikaugele, et selle all kannatab juba kaubanduslik eetika. Agendid ei vali enam viise ja meetodeid, kuidas inimestele aparaati "kaela määrida".
  - Kas läbimüügid on suurenenud?
  - Seda on praegu veel raske kinnitada, sest pool müügi-hooaega seisab veel ees. Läinud hooajal turustati meil teatavasti 10.000 uut aparaati. Tänavu loodeti jõuda 14.000 piirile. Kas seda kätte saadakse, on siiski küsitav. Müügi-hooaja kulminatsioon, mis tavaliselt langeb pühade-eelsele ajale, on möödas. Kuid ees seisab veel kolm müügikuud. Ei või ütelda, et väljavaated oleksid halvad. Päris talv on alles tulemata. Lumetee tekkides talumees saab realiseerida müügisaadusi, ja siis avaneb võimalusi ka raadio-ostuks.
Üldiselt peab aga märkima kaht asjaolu, mis mõjutasid pidurdavalt raadioaparaatide müüki. Kõigepealt elukalliduse tõus ja siis see, et riigiametnikud jäid pühadekingita. Selle tagajärjel eriti linnades pidurdusid müügid.
  - Kuidas jaguneb turg kodumaa ja välismaa vabrikute vahel?
  - See on kujunenud pooleks. Poole aparaatide üldarvust annab kodumaa tööstus. Peab märkima, et kodumaa tööstus võtab juure järjest uusi positsioone. See edu oleks veelgi kiirem, kui kodumaa raadiovabrikud peaksid omavahel sidet ega soodustaks omavahelise konkurentsiga välismaa vabrikuid.
  - Mida ootate uuelt saatejaamalt, mille ehitamine Türil praegu on käsil?
  - Ootame uus abonente ja seega ka uusi raadioaparaatide omanikke. Arvan, et abonentide arv ühe aasta jooksul, arvates uue saatja valmissaamisest eelseisval suvel, kasvab vähemalt 45.000 piirini.
  - Kuidas on oskustöölistega raadio alal?
  - Selle poolest on kehv. Õppinud töölistest tuntakse puudust. Peamiselt see asjaolu takistabki kodumaa raadiotööstuse edenemist kiiremas tempos. Ei ole võimalusi ettevõtete suurendamiseks ja suuremate kapitalide mahutamiseks sel lihtsal põhjusel, et puudub õppinud tööliste kaader. Iga ettevõte võib laieneda ainult selle arvel, kui palju ta ise suudab õpetada välja uusi töölisi.

Päevaleht Nr 79, 20.03.1937 lk 4   (dea.nlib.ee)
Tõsteti raadioaparaatide tolli
Välismaalt sissetoodavate raadioaparaatide ja valjuhääldajate sisseveotolli minimaaltariif tõsteti 3 kroonilt 4,50 kroonile neto kilolt ja nende osade sisseveotoll 2 kroonilt 2,50 kroonile. Tolli tõstmise põhjuseks osutub asjaolu, et meie raadiotööstus on viimasel ajal väga jõudsasti arenenud, kus leiavad tööd peamiselt kvalifitseeritud tööjõud.
Eesti kuulub seni nende väheste maade hulka, kus raadioaparaatide sisseveotoll oli võrdlemisi madal. Üldtariif tõsteti raadioaparaatidelt 9 kroonile ja osadelt 5 kroonile.


Uus Eesti Nr 79, 20.03.1937 lk 3
Raadioaparaatide sisseveotoll tõusis.
Laupäevast /20.03.1937/ alates on tõstetud tolle välismaa raadioaparaatide ja nende üksikosade sisseveol. Seni oli välismaa raadioaparaatide sisseveotolliks 3 krooni kilolt, kuid nüüd on see tõstetud 4,50 kroonile kilolt. Samuti on tõstetud raadioaparaatide ja valjuhääldajate üksikosade tolli seniselt 2 kroonilt 2,50 kroonile kilo.

Päevaleht Nr 188, 15.07.1937 lk 4   (dea.nlib.ee)

Raadiotööstus hooaja vahetusel
Möödunud hooajal realiseeriti 12.000 aparaati. - Kodumaa tööstus kõvendab positsiooni. - Eestisse ühe välisvabriku monteerimisosakond?

Praegu valitseb raadioturul suvine vaikus. Raadiotööstus tegutseb vähendatud koosseisudega, ärides on tehinguid vähevõitu. Raadiohuviliste tähelepanu köidab vaid Türi saatejaama kõrgusrekordiline raadiomast.
Meie raadiovabrikud ja välisvabrikute siinsed esindused kasutavad suvist vaikust kokkuvõtete tegemiseks möödunud hooaja kohta ja kavade koostamiseks eelseisvale hooajale.
Nagu selgub, on hooaeg raadioturul möödunud õige kõva võistluspinge all. Kuna juba mõnd aega kostsid kuuldused raadioaparaatide sisseveo tolli tõstmisest, siis välisfirmad kasutasid juhust, et oma tagavarasid täiendada. Kuigi tollitõstmine ei olnud nii ulatuslik, kui arvati, pealegi ei kuulunud kallimahinnalised aparaadid tollikõrgenduse alla, veeti laod ometi välisaparaate täis laeni. Tekkis ummistus, pakkumine ületas nõudmise mitmekordselt. Et puudus igasugune lootus lähemal ajal realiseerida sisseveetud aparaate, oldi sunnitud neid koguni reeksportima. Eriliselt teravaks kujunes võistlus võrkaparaatide ümber, kuna patareiaparaatide mahutamine oli märksa kergem. Tollitõstmine ei kujunenud mingiks soodustuseks kodumaa tööstusele, kes tarvitab tollikõrgendusele alluvaid aparaadiosi ja selle juures peab kandma kulusid litsentside hankimisel. Tollitõstmine on seega sündinud peamiselt riigi fiskaalhuvides. Litsentsidega suunatakse oste neisse maisse, kellega meil kaubavahetus aktiivne, kuna ostusid Austriast ja Ühendriigest pidurdatakse passiivse kaubavahetuse tõttu.
Millised olid siis raadioturul valitsenud võistluse tulemused? Hooaja alul loodeti müüa läbi vähemalt 14.000 aparaati. Kuid tegelikult seda normi ei saavutatud. Tegelik läbimüük võis tõusta mitte enam kui 12.000 aparaadile, mille võrra on tõusnud ka üldine raadiokuulajate arv. Sellest arvust ühe poole andis kodumaa tööstus, teise poole import. Näib nii, et kallimate aparaatide poolest ülekaal on veel välismaa käes. Kuid tänapäeval kallim aparaat ei pruugi enam olla parem kvaliteedilt.
Mis puutub uue hooaja väljavaadetesse, siis need meie raadiotööstusele peaksid olema lootusrikkamad. Kuid on tundemärke, mis kõnelevad selle poolt, et meie raadiotööstuses leidub nõrku kohti, millest on haaramas kinni välisfirmad. Kõneldakse, et ühe suurema välisfirma esindus tegevat ettevalmistusi oma monteerimisvabriku asutamiseks, et sellega vabaneda valmisaparaatide tollist, mis on suurem üksikute osade tollist. Kas sellest kavatsusest midagi tuleb välja, seda näitab tulevik. Kodumaa raadiovabrikud loodavad aga siiski oma positsiooni eelseisval hooajal veelgi kõvendada impordi arvel. Ühtlasi näivat suurenevat väljavaated impordile /=ekspordile/. Praegu Riias käimas olevatel läbirääkimistel olevat üheks eestipoolseks nõudmiseks turu soetamine vähemalt tuhandele eesti raadioaparaadile Lätis. Ka Soomes loodetakse laiendada turgu eesti aparaatidele. Kuid kõige enam pannakse lootusi Türi saatja valmimisele, mis töherakendamisega peaks automaatselt suurendama kuulajate arvu, muutes kuuldavuse maa südames senisest märksa paremaks eriti patareivastuvõtjaile.
Kodumaa raadiotööstus annab tööd ja leiba umbes 300 töölisele.

Vaba Maa Nr 172, 31.07.1937 lk 3   (dea.nlib.ee)

Raadioaparaadid odavamaks?
Eksporditavate raadioaparaatide osadelt kaotati tollimaks.

Majandusministri poolt anti määrus, mille järgi raadiotööstustele, kes ekspordivad raadioaparaate, maksetakse tagasi eksporditavate raadiovastuvõtjate valmistamiseks tarvitatud tööstuse enda poolt imporditud materjalidelt ja osadelt tasutud tollimaksud. Tollisoodustuse soovijatel tuleb majandusministeeriumi tööstusosakonnale esitada vastav avaldus eksporditavate aparaatide üle ja spetsifikatsioon eksporditava aparaadi iga tüübi valmistamiseks tarvitatud imporditud materjalide ja osade üle, millede eest on tasutud tollimaksu.

Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated Nr 15, 14.08.1937 lk 25   (dea.nlib.ee)

Raadioaparaatide ja -tarvete kaubandus korraldamisele.

Raadiokaubanduse alal valitseb meie turul ebaterve olukord. Kindlate hindade puudumine, terav omavaheline võistlus, ostjate ärameelitamine teise kaupmehe juurest ennekuulmata hinnaalandustega ja paljudki muud väärnähted on valusateks küsimusteks raadiokaubanduse alal. Nende tulemusena on üldine korralagedus ja täielik desorganiseerumine, mis halvavalt mõjub kogu äritegevusele.
Üleriikliku Eesti Muusikakaupmeeste Ühingusse kuuluvad raadiokaupmehed astusid juba möödunud sügisel samme olukorra tervendamiseks, millised kahjuks ei annud soovitud tulemusi. Nimelt oli organiseeritud raadiokaupmeestel kavatsus panna maksma kindlad hinnad ja korraldada sellega ühenduses olevaid küsimusi üleriiklikus ulatuses. Selleks tehti eeltööd, peeti koosolekuid ja töötati välja kaupmeeste omavaheline kokkuleppe kava. Kuid selle kokkuleppe maksmapanek ei teostunud mitmesuguseil põhjusil.
Kuna küsimuse korraldamine ülemaalises ulatuses nurjus, siis asuti asja organiseerima esialgu ainult Tallinnas ja kavatseti hiljem, kui kokkulepe Tallinnas on igakülgselt teostunud, kord-korralt laiendada kokkulepet ka teistele linnadele. Tallinna raadiokaupmeeste vaheline kokkulepe pandi maksma möödunud aasta sügisel, kuid oldi sunnitud teda lõpetama juba käesoleva aasta algul, sest mitmed suuremad kaubanduslikud ja tööstuslikud ettevõtted ei ühinenud kokkuleppega ja oma tegevusega tegid võimatuks ka teistele kokkuleppest kinni pidada.
Vahepeal on juba kindlate hindade mõte leidnud rohkem tunnustamist laiemate kaupmeeste ringkondades. Ka ülevalt poolt on kaupmeeskonna tähelepanu juhitud meie kaubanduses valitsevatele puudustele - tuletagem meele majandusministeeriumi uueaasta läkitust Kaubandus-tööstuskojale. Juba mitmetel aladel on saavutatud kokkulepped kindlate hindade pidamiseks. Seepärast Üleriikliku Eesti Muusikakaupmeeste Ühingu ümber koondunud raadiokaupmehed tõstsid jälle üles kindlate hindade probleemi raadiokaubanduse alal ja pöördusid Keskliidu poole palvega korraldada koosolek, millel tuleks otsustamisele kindlate hindade kokkuleppe saavutamine raadioaparaatide ja -tarvete müügi alal. Koosolek kavatsetakse korraldada veel käesoleval kuul ja temast palutakse osa võtta kõik raadioaparaatide importöörid ja kodumaa töösturid.
Soliidsemad raadioärid loodavad, et seekord õnnestub kokkuleppe saavutamine ja olukord raadioaparaatide turul muutub seeläbi normaalseks.

Vaba Maa Nr 186, 17.08.1937 lk 4   (dea.nlib.ee)

Raadioturg elava hooaja ootel.
Maa "radiofitseerub". - Raadioaparaatide sissevedu Ühendriikidest ja Austriast jääb ära.
Kindlad hinnad raadioaparaatidele ja -tarvetele.

Türi uue saatejaama valmimisega oodatakse tänavu ka raadioturul mullusest suuremat elavust. Eriti on arvata nõudmist kasvavat raadioaparaatidele, mis on kohased kuulamiseks maal, nagu ka juba läinud aastal raadiokuulajate arv maal näitas hoogsat kasvamist. Kuna maa ostujõud ei ole läinud tagasi, vaid ennemini on kasvanud ja uue saatejaama töölehakkamisega paranevad ka kuulamisolud, siis on arvata, et areng selles suunas jatkub. Raadiotöösturite ringkonnist avaldataksegi arvamist, et raadioaparaatide nõudmine maale eelseisval sügishooajal peaks vähemalt kahekordistuma, võrreldes mullusega. Maal kuulamiseks sobivate aparaaditüüpide turule ilmumine vastuvõetavas ja maakuulajale jõukohases hinnaklassis aitab kaasa raadiokuulamise senisest suuremaks levikuks maal.
Tollide hiljutisel tõstmisel raadioaparaatide ja nende osade sisseveolt lähtuti vastavate asutuste poolt rohkem fiskuse kui kodumaa tööstuse soodustamise huvides ja see olulisi muudatusi eelseisval hooajal raadioturul enesega kaasa ei too. Kaubanduspoliitilistel kaalutlustel tänavu raadioaparaatide sissevedu jääb ära Põhja-Ameerika Ühendriikidest ja Austriast ning piirdub peaasjalikult Saksa- ja Inglismaaga, kusjuures vähemal arvul toimub import ka Rootsist ja Lätist. Kuna osa importööridest varustas end suuremate tagavaradega käesoleva aasta alul enne tollide tõstmist, mis nüüd sügisel lastakse turule, siis tuleb kodumaa raadiotööstusel pidada endiselt tugevat võistlust importaparaatidega. Maal kuulamiseks sobivate aparaatide alal kodumaa tööstus saavutas juba läinud aastal hinnataseme, mille juures väljast sissetoodud aparaadid ei kannatanud välja võistlust. Ka eelseisval sügishooajal ei ole arvata seisukorda sel alal kodumaa raadiotööstusele halvemaks kujunevat.
Läinud aasta eeskujul loodab kodumaa raadiotööstus osa oma toodangust ka tänavu mahutada välisturule. Mitmel tööstusel on sõlmitud eellepingud vähemate partiide raadioaparaatide müügiks Soome ja Poolasse. Nendele turgudele eesti raadioaparaadid lähevad peamiselt vahetuskaubana, kusjuures eesmärgiks on eksportida niisuguseid aparaaditüüpe, mida meie oma turg vajab vähe. Peamist rõhku kodumaa raadiotööstus peab tarvilikuks panna siseturu võitmisele, kus on veel küllalt tööpõldu. Välisturud nõuavad pealegi suure võistluse juures sissetöötamist, mis ei ole lühikese aja jooksul teostatav. Soome turule loodetakse tänavu siiski mahutada 1000 aparaadi ümber. Läinud aastal raadioaparaatide väljavedu piirdus vähemate proovisaadetistega.
Tolliraha tagasimaks sissetoodud osade pealt valmisaparaatide ekspordi puhul arvatakse raadiotöösturite poolt vähe soodustavat raadioaparaatide väljavedu, kuna sellega seoses olev protseduur olevat väga keerukas ega tasuvat vaeva. Ainult hea standard-tüübi korral, mis mõnel välisturul lööks hästi läbi, võiks see tollisoodustus olla rakendatav.
Kodumaa raadioaparaatide hinnad tänavu üldiselt jäävad eelmise aasta tasemele. Mõningate osade kallinemine on kaetud tootmise ratsionaliseerimise abil, osalt sel teel, et endisest suuremal arvul tööstused valmistavad aparaatide osi ise, selle asemel et neid väljast sisse tuua.
Raadiotarvete ja -aparaatide kaubanduse tervendamise huvides peetakse üldiselt tarvilikuks äride vahelist kokkulepet kindlate hindade hoidmiseks. Katset selleks tehti ülemaalises ulatuses juba läinud aastal, kuid seekord sellest ei saanud asja. Üleriikliku Eesti muusikariistade kaupmeeste ühingu ümber koondunud raadioärid on eelseisva hooaja eel kindlate hindade küsimuse uuesti üles tõstnud. Nõupidamine kõigi kodumaa raadiotöösturite ja importööride osavõtul selles asjas kavatsetakse korraldada veel käesoleva kuu jooksul.

Päevaleht Nr 251, 16.09.1937 lk 6   (dea.nlib.ee)

Raadiotööstus hooaja alul
Soome läheb tollisoodustusega 400 aparaati. - Kodumaa turu loodetav maht tänavu 15.000 aparaati

Helsingis sõlmitud Eesti-Soome lisalepinguga avaneb võimalus vastastikusel alusel turustada 5000 kilo raadioaparaate ja nende osi tollisoodustusega. Sellise koguse raadioaparaate ja nende osi Soome võib tuua sisse Eestisse tolliga 1 kroon kilolt ja Eesti Soome 13 Smk. kilolt. Tollisoodustused, mida meie saame Soomes, teevad välja 50%.
Missugused on selle kontingendi kasutamise väljavaated? Selle kohta kuuleme lähemalt RET-raadiotehase direktorilt ins. Võrgult, kes selle küsimuse selgitamiseks nädalapäevad viibis Soomes.
  - Ei ole kahtlust, et see kontingent, mis moodustab keskmiselt 400 aparaadist, kasutatakse täiel määral. Väikeselt oleme senigi turustanud Soomes oma toodangut vaatamata sellele, et seal on esindatud kogu maailma raadiofirmad ja turg seetõttu on väga nõudlik. Kvaliteedi poolest võisime seal vabalt võistelda, kuid suure võistluse tõttu hind kujunes liig madalaks. Selles suhtes 50%-line tollialandus kergendab pisut meie olukorda. Kuna meie aparaate juba Soomes tuntakse, siis edenes võrdlemisi hõlpsasti ka lepingute sõlmimine. Et selgitada kõigekülgselt vastuvõtuvõimalusi RET-aparaatidega, selleks kihutasime nädalapäevade jooksul autol läbi kogu Soome maa kuni Põhja-Jäämereni. Peab märkima, et meie aparaatidega kuuldavus oli väga hea. Müügitehingutel selgus, et soomlane ei pea lugu luksusest ja sellest ilust, mis on vaid väline. Selles suhtes ta erineb eestlasest tunduvalt. Soomlasele on tähtis, et vastuvõtt oleks hea. Aparaadi välimus teda palju ei huvita. Seetõttu ei ole seal suuremat teha luksusvastuvõtjatega. RET-i Maret 3, Tuljak, Sangar ja Pikker on aparaadid, millele Soomes on nõudmine.
Edasi märgib usuteldav, et tööstus on koormatud kodumaa raadioturu nõuete rahuldamisega. Soome ei jatkukski aega produtseerida. Kuid Soome arvel võime laiendada oma tööstuse turubaasist, mida ei tule alahinnata. Mis puutub Soome aparaatidesse Eesti turul, siis nende turustamine sünnib välisaparaatide arvel. Kuigi meie turul esinevad endiselt kogu maailma suuremad raadiofirmad, on pakkumise pinge siiski märgatavalt lõdvenenud, kuna litsentse antakse mõõdukuse piirides. Sellega on hoitud ära kodumaa turu üleujutamine välisaparaatidega, nagu see oli tavaline nähtus aastate eest.
Türi uue saatejaama töölerakendamisega kuuldavus peaks märksa paranema ja seega ühes tõusma ka turu maht. Eelmise aasta arvatava 12.000 aparaadi asemel loodetakse sel aastal turustada kogusummas 15.000 aparaati. RET-raadiotehas töötab maksimaalse koormisega. On tulnud võtta juure uusi töölisi. Töötajate arv praegu ulatub 134-le. Mõne aasta eest ehitatud uued ruumid on jäänud kitsaks, mistõttu on tulnud laiendada tegevust naabermajadele. Samal ajal on koostamisel uute juureehituste plaanid. Kui RET-raadiotehas esimesel tegevusaastal turustas 1200 aparaati, siis teisel tegevusaastal see arv kasvas 2400 peale. Tänavu loodetakse valmistada ja turustada juba üle 3000 aparaadi.

Vaba Maa Nr 216, 21.09.1937 lk 1   (dea.nlib.ee)

Kindlad hinnad raadioturul.
Homme töösturite ja kaupmeeste koosolek.

Kaubandus-tööstuskoja juhatus kutsub kesknädalal, 22. septembril, koja ruumidesse kokku raadiotöösturite ja -kaupmeeste koosoleku kindlate hindade maksmapanemiseks raadiokaubanduses.
Kuna majandusministeerium on korduvalt nõudnud kindlate hindade süsteemi maksmapanemist meie kaubanduses, peeti 3. sept. kaubandus-tööstuskojas raadiotöösturite ja -kaupmeeste koosolek, kus valiti komisjon kindlate hindadega müügi aluste väljatöötamiseks.
Koos kaubandus-tööstuskojaga see komisjon töötas välja lepingu kava, mis kesknädalal esitatakse raadiotöösturitele ja -äriomanikkudele allakirjutamiseks.
Lepingukava põhjal lubatud kohemaksetava raha eest ostmisel raadioaparaatidelt ja nende juure kuuluvatelt lisanditelt anda kindlatest hindades hinnaalandust kuni 5 prots.
Raadiovastuvõtuseadeldisi tohib müüa ainult tingimusel, et ostja tasub kokkulepitud maksud hiljemalt 13 kuu jooksul. 12 kuud kestvate tasumistähtaegade puhul peab peale esimese sissemaksu veel maksmiseks kohustuslikule summale lisama 7 prots.
Preemiate ja tasuta esemete andmine müügi korral loetakse kindlate hindade rikkumiseks.
Agentidele ja vahetalitajatele raadioaparaatide müügi alal võib tasuna anda mitte rohkem kui 15 prots. aparaadi kindlast hinnast.
Raadiotarvete kindlad hinnad tehakse töösturite ja ärimeeste poolt teatavaks üleriiklikule eesti muusikakaupmeeste ühingule, kes valvab lepingu tingimuste täitmise järele. Lepingu täitmise tagatiseks nõutakse 15 sajakroonise veksli deponeerimist Tallinna ühe notari juure, tähtpäev ettenäitamisel. Agentidelt tuleb võtta 3 sajakroonist vekslit lepingu tingimuste täitmise tagatiseks. Lepingu rikkumisel üleriikliku eesti muusikakaupmeeste ühingu juhatus realiseerib tagatisveksli enda nimel.
Läinud aastal raadiotarvete ärid sõlmisid omavahelise kokkuleppe kindlate müügihindade maksmapanekuks. Siis üks suuremaid ärisid ei pidanud kokkulepet.

Päevaleht Nr 259, 24.09.1937 lk 5   (dea.nlib.ee)

Raadioturul tekib põud vastuvõtuaparaatidest
Sisseveokontingent 4000 aparaati

Nagu teada litsenseeriti raadioaparaatide ja nende osade sissevedu ühel ajal sisseveotollide reguleerimisega. Ühtlasi määras majandusministeerium kontingendi välisaparaatide sisseveoks. Kontingent on 40% möödunud aasta sisseveost, sellest 20% tänavu ja 20% tuleval aastal. Kuna möödunud aastal toodi sisse 8000 välisaparaati, siis alanud raadiohooajal avaneb välisfirmadel võimalus siin turustada vähem kui 4000 aparaati.
Kodumaa raadiotööstus kõige paremal juhtumil suudab anda hooajal 8000 raadioaparaati, millest 3000 annab RET-raadiovabrik, 2000 ARE-raadiotehas, kuna teised kokku toodavad ülejäänud 3000 aparaati.
Optimistlikumad raadiotöösturid arvavad, et kodumaa raadioturg eelseisval hooajal võtab vastu 15.000 uut raadioaparaati. Arvatakse nimelt, et Türi uue saatja töölerakendumisega tuleb juure vähemalt 10.000 uut raadiokuulajat, kuna senisest umbes 40.000 raadiokuulajast vähemalt 5000 uuendavad vananenud aparaadid.
Nüüd küsitakse, kust peab tulema vajaline arv vastuvõtuaparaate. Kodumaa raadiotööstus toodab 8000 aparaati, millele tuleb arvata juure 4000 aparaati välismaa päritoluga, mis lubatud tuua sisse. See oleks kokku 12.000 aparaati. Nii tekiks puudujääk 3000 aparaadi suuruses, mida ei suudaks katta kaugeltki senised oletatavad raadiofirmade laotagavarad.

Uus Eesti Nr 264, 29.09.1937 lk 4   (dea.nlib.ee)

Hakatakse kontrollima raadioaparaatide kvaliteeti.

Nagu teada, on raadioaparaatide sissevedu osaliselt reguleeritud käesoleval sügisel selles mõttes, et esialgu anti luba importööridele ainult 40% ulatuses aparaatide impordiks möödunud aasta sisseveost. See eeskiri on pandud maksma peamiselt raadioaparaatide turu korraldamise huvides.
Esialgu ei ole turul märgata aparaatide puudust, kuna möödunud aastast on jäänud lattu palju aparaate, ja ka kodumaa raadiotööstus on asunud energiliselt turu varustamisele. Selle kõrval aga kuuleme majandusministeeriumist, et eelmainitud korraldusega ei ole tahetud sugugi põhjustada segadusi raadioturul. Kui selgub, et tõesti tuleb aparaatidest nappus kätte, siis on valmis ministeerium küsimust uuesti ligemalt kaaluma.
Selle kõrval kuuleme, et tahetakse soodustada välismaa aparaatide kokkupanemist Eestis. Nii antakse litsentse hoopis kergemini osade peale kui aparaatide peale ning osade toll on ka odavam. Paljud firmad ongi juba asunud aparaatide kokkupanemisele Eestis. Nii näiteks paneb "Are" tehas kokku "Philips" aparaate. Ka teised suuremad tehased töötavad sel alal, peale selle veel mitmeid väiksemaid töökodasid.
Uuema sammuna kuuleme, tahetakse seada sisse pidevat raadioaparaatide kontrolli, selleks, et tõsta sisseveetava kauba kvaliteeti. Selleks tahetakse asutada alalist laboratooriumi või katsekoda mõne asutise juures, kes siis põhjalikult analüüsiks sisseveetavate aparaatide omadusi. Importööridelt, kes toovad sisse alaväärtuslikku kaupa, hakatakse võtma ära sisseveo lubasid.
Teatud kontrolli teostati ka juba senini, ent see on olnud salajane, nii et kauba sissetoojadki sellest ei tea. On kogutud erapooletuid andmeid aparaatide töötamise kohta, samuti on lastud ka teha küllalt põhjalikke analüüse aparaatide omaduste kohta.


Uus Eesti Nr 267, 2.10.1937 lk 2

"Are" ei pane kokku "Philips" aparaate.
Ajaleht "Uus Eesti" nr. 264, 29. sept. s.a. on avaldatud kirjutis raadioaparaatidest, milles on öeldud, nagu paneks "Are" raadiotehas Tallinnas kokku "Philips" raadioaparaate. Võime kinnitada, et "Are" raadiotehas kunagi "Philips" raadioaparaate kokku pannud ei ole.
Lugupidavalt
Eesti Philips A.-S.

Uus Eesti Nr 281, 16.10.1937 lk 6   (dea.nlib.ee)

Kindlad hinnad raadiokaubanduses.
Kokkulepe raadiotehaste ja importöride vahel kirjutatud alla.

Neil päevil kirjutati alla kokkulepe kodumaa raadiotehaste ja importöride vahel kindlate hindade kehtima panemise kohta raadiokaubanduses. Kokkuleppele on kirjutanud alla kõik raadioaparaate valmistavad kui ka välismaalt sissevedavad ettevõtted, peale Tallinna Majandusühisuse, kes jääb kokkuleppest eemale.
Kokkulepe hakkab kehtima alates 20. oktoobrist; tema kestus on kuni 30. juunini 1938. a., ning pikeneb automaatselt, kui keegi allakirjutanutest enne ei avalda soovi selle lõpetamiseks.
Kokkuleppe kohta raadioalal seletatakse, et see ei ole mitte trustileping hindade fikseerimiseks, vaid igal raadioaparaatide müüjal jääb õigus määrata hinda vaba konkurentsi alusel. Ainult iga üksikmüügi puhul ei tohi aparaadi hinda ülemäära alandada. Hindu aga muuta võib, sellest 3 päeva teistele allakirjutanutele ette teatades.
Kindla hinna aluseks on hind kolmekuise maksutähtajaga. Kassamaksmisel lubatakse teha kassakontot kuni 5% ning pikema kui kolmekuise maksutähtpäeva puhul lubatakse võtta võlalt järelmaksu tulusid 7% määral. Aparaate aga ei lubata müüa rohkem kui 13-kuise järelmaksuga.
Lepingu hoidmiseks on nähtud ette rikkujatele karistused 100-500 kroonini iga üksiku lepingu rikkumise eest. Lepingu rikkumiste üle otsustab Üleriikliku Muusikakauplejate Ühingu juhatus.

Päevaleht Nr 342, 16.12.1937 lk 8   (dea.nlib.ee)

Raadioaparaat, mille mehhanismis telliskivi
Raadiofirmade omapärane trikk tollivõimude tüssamiseks

Et raadioaparaadid endas peale vabriku poolt konstrueeritud mehhanismi kannavad veel muid ja väga omapäraseid esemeid, ei aima vist paljud. Nimelt on mõned välismaised firmad saanud hakkama õige omapärase trikiga, kuidas pääseda tollivõimudest läbi. Aparaadid, mis kaaluvad enam kui 13 kg, kuuluvad tolliseaduse alusel märksa odavama tollitariifi alla kui alla seda kaalunormi aparaadid. Et "raskust" juure saada ja odavamat tollimaksu, selleks on vabrikute poolt mehhanismile juure lisatud kõlbmatuid aparaadiosasid, raudtala tükke ja ka telliskive, nagu meie pilt kujutab. Telliskivi raadioaparaadi sisemusest avastasid tollivõimud eile "Mende" raadioaparaadi juurest, mida meie pilt ka kujutab.
Raadioaparaat telliskiviga. Noolega on näidatud ära telliskivi asukoht aparaadi sisemuses. Nagu näha, on kivi pakitud ilusti vastavasse "mähisesse", et üldiselt jääks mulje, nagu oleks tegemist aparaadi osaga.

Uus Eesti Nr 62, 3.03.1938 lk 2   (dea.nlib.ee)

50.000-es raadiokuulaja sai ringhäälingult raadioaparaadi.

Ringhäälingu raadiokuulajate arv tõusis möödunud kuul 50.000 peale. Raadionõukogu otsustas seda tähistada ja kinkida 50.000-le raadiokuulajale patareiaparaadi "Tuljaku" ühes aku ja anoodiga.
Õnnelikuks 50.000 raadiokuulajaks osutus Viru maakonnas, Undla vallas, Päri asunduses elav põllupidaja Elmar Heinla, kes on registreeritud raadiokuulajaks Kadrina postkontoris nr. 150 all ja kes seni kasutas detektor-aparaati.
Vastav teade võitjale saadeti välja täna ringhäälingust.


   Vt ka Artiklid väitlusest Eesti raadioturu ümber detsembris 1937



raadiotuba[ät]hot.ee